3-24-2155/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

21. august 2024. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2155

Haldusasi

Birmon OÜ kaebus Transpordiameti kohustamiseks

liiklusregistris sõiduki omaniku kande muutmiseks ja kaebaja

omanikuna registrisse kandmiseks

RESOLUTSIOON

1. Võtta juurde tsiviilasjast nr 2-24-9973 28.06.2024 hagi

lisana (KIS dok 1S) esitatud tehnilise passi väljavõte (fail

„Audi tehn pass 2.pdf“).

2. Tagastada kaebus.

3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. Birmon OÜ esindaja esitas 22.07.2024 Transpordiametile taotluse liiklusregistris sõiduki nr

888PAR omaniku andmete muutmiseks (dtl 12) edastades koos taotlusega enampakkumise akti,

aktis trükitehniliste vigade parandamise dokumendi, pandilepingu ja volikirja.

Transpordiameti klienditugi vastas pöördumisele 23.07.2024 ja selgitas omanikuvahetuse

vormistamise võimalusi ja riigilõivu tasumise vajadust (dtl 9).

2. Birmon OÜ esitas 23.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Transpordiameti kohustamiseks

liiklusregistris sõiduki Audi A8 registreerimismärgiga 888PAR omaniku andmete muutmise kande

tegemiseks ja kaebaja omanikuna registrisse kandmiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse, milles soovib, et kohus keelaks Transpordiametil kuni asja lahendamiseni

sõiduki kohta liiklusregistris täiendavate kannete tegemise.

Kaebuse kohaselt sõlmis kaebaja 22.01.2024 laenulepingu ja pandilepingu, mille kohaselt panditi

kaebajale laenu katteks sõiduk registreerimismärgiga 888PAR. Sõiduki suhtes korraldati

enampakkumine, mille võitis kaebaja. Pärast pandilepingu sõlmimist saadud informatsiooni ja

sõiduki tehnilise passi kohaselt on sõiduki omanikuks teine isik, mitte pantija. Sõiduki registrijärgne

omanik ei nõustu sõidukit ümber registreerima.

3. Transpordiamet selgitas 13.08.2024 vastuses kohtule, et:

-

Sõiduki viimane omanikuvahetus toimus 20.06.2024. Sõiduki pantinud äriühing ei ole kunagi

sõiduki omanik, kaasomanik ega vastustav kasutaja olnud, samuti ei ole liiklusregistrisse lisatud

volitust, mis annaks sõiduki pantinud äriühingule õiguse teha sõidukiga toiminguid e-

teeninduses.

1(4)

-

Kaebaja ei ole tasunud taotluselt riigilõivu ja omaniku kande muutmise toimingut ei ole

liiklusregistris alustatud. Kaebajale on selgitatud kande tegemiseks vajalikke toiminguid ja kande

tegemisest pole keeldutud.

-

Transpordiamet saab liiklusregistris omaniku kannet muuta, kui esitatakse sõiduki omandiõiguse

üle minemist tõendavad dokumendid. Kaebaja peab tõendama sõiduki registrijärgse omaniku

nõusolekut või muud õiguslikku alust temalt omandiõiguse ülemineku kohta kas kaebajale või

kaebaja teatatud sõiduki võõrandajale. Sõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid

peavad kajastama vähemalt isiku ja sõiduki identifitseerimist võimaldavaid andmeid. Kui sõiduki

omand on tehinguga üle läinud kahel või enamal korral ja see ei kajastu päritoluriigi

registreerimistunnistusel, tuleb vajadusel esitada nimetatud tehinguid kajastavad seaduslikku

omandamist tõendavad dokumendid.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 ja p 21 alusel, kuna:

-

kaebus on ennatlik ning kaebaja ei ole esitanud nõuetekohast omanikuvahetuse taotlust

Transpordiametile;

-

kaebeõiguse möönmise korral on kaebaja õiguste riive väheintensiivne ning kaebuse

rahuldamine on ebatõenäoline;

-

kaebajal on võimalik oma õiguseid kaitsta ennekõike tsiviilkohtumenetluses.

5. Kaebaja on esitanud Transpordiametile avalduse omaniku kande muutmiseks koos

dokumentidega, millest omandi ülemineku tõendamiseks olid esitatud enampakkumise akt (dtl 15-

16), aktis trükitehniliste vigade parandamise dokument (dtl 18) ja pandileping (dtl 6-7).

Transpordiamet vastas kaebajale ning suunas (1) taotlust esitama e-kanali kaudu või isiklikult,

sõltuvalt sellest, kes taotluse esitab; ja (2) tasuma riigilõivu.

Kaebaja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole Transpordiameti suuniseid täitnud ega soovi neid täita,

sh tasuda riigilõivu enne, kui omanikuvahetus vormistatakse (dtl 33).

Eeltoodust tuleneb, et kaebaja ei ole omanikuvahetuse kohta nõuetekohast taotlust esitanud.

Nõuetele vastav taotlus on esitamata nii juhul, kui tõlgendada Transpordiameti vastust selgitava

tegevusena võimalikule ebaselgele taotlusele; kui ka juhul, kui tõlgendada Transpordiameti vastust

taotluses puuduste kõrvaldamisele suunatud tegevusena (HMS § 15). Kummalgi juhul ei ole

kaebaja puuduseid kõrvaldanud. Sealjuures välistab riigilõivu tasumata jätmine taotluse sisulise läbi

vaatamise.

5. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja pidanuks tegema omanikukandes muudatuse omal

algatusel (liiklusregistri pidamise põhimääruse1 § 11 lg 4), kuivõrd vastustajale on saanud kaebaja

hinnangul teatavaks, et omanik on muutunud.

Kohus leiab, et omanikukande muutmine (LS § 77 lg 3, mootorsõiduki ja selle haagise

registreerimise tingimused ja kord2 § 7) on erinorm liiklusregistri ebaõigete kannete parandamise

üldregulatsiooni suhtes. Kaebaja tõlgendust järgides muutuks omandikande muutmise taotlemine,

tõendamine ja selle eest riigilõivu tasumise kohustus sisutuks, kuivõrd mistahes viisil

omanikukande muutusest teadasaamisel peaks Transpordiamet tegema muudatuse ise, sh ilma

selleta, et omaniku muudatusega seotud isikud peaksid tasuma riigilõivu. Registriandmete

muutmine Transpordiameti algatusel (liiklusregistri pidamise põhimääruse § 11 lg 4 ja

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/106032024010?leiaKehtiv

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/109032011015?leiaKehtiv

2(4)

mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimuste ja korra § 7 lg 9 ja § 8) ei ole suunatud

kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid selle regulatsiooniga kaitstakse avalikku huvi

registriandmete õigsuse vastu. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus nõudmaks, et omaniku

kanne tehtaks ilma nõuetekohase taotluseta Transpordiameti algatusel.

6. Olukorras, kus kaebaja ei ole esitanud Transpordiametile miinimumnõuetele vastavat taotlust

(mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord § 3 lg 1, § 7 lg 2 ja 4, RLS §

14274) omanikukande muutmiseks, sh tasunud riigilõivu, on kaebus ennatlik ja kaebajal puudub

kaebeõigus.

Ka juhul, kui möönda vastustaja tegutsemiskohustust, nt jätmaks taotlus läbi vaatamata, on kaebaja

õiguste riive väheintensiivne. Kaebaja õiguste riive ei ole intensiivne, kuna kaebaja on saanud

suunised, kuidas esitada nõuetekohane taotlus. Kaebajal puudub ka subjektiivne õigus nõudmaks, et

ta ei peaks järgima omanikukande muutmise tingimusi, vaid et ta kantaks omanikuna sisse

ebaõigete andmete parandamise korda järgides. Kaebuse sisulise läbivaatamise korral puuduksid

kaebusel seega eduväljavaated, sest kaebaja ei ole esitanud nõuetekohast taotlust omanikukande

muutmiseks.

7. Ka menetluslike takistuste ületamisel, mida Transpordiamet ei ole hetkel sisuliselt hinnanud, kuid

on esitanud kohtule esialgse seisukoha, peab kohus kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks ja

kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks.

Liiklusregistrisse tehtaval kandel ei ole õiguslikku tähendust (liiklusregistri pidamise põhimääruse §

9) ning see ei lõpeta ega muuda muul viisil omandisuhteid. Kaebaja on kinnitanud, et sõiduk on

tema valduses, st tal on tegelik võim sõiduki üle (dtl 29). Seega sõiduki üle valduse teostamine

kande tegemisel ei muutu.

Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimuste ja korra § 7 lg 2 p 2 ja lg 21 kohaselt tuleb

esitada omanikukande muutmiseks dokumendid, mis kinnitavad sõiduki üleminekut ja omandi

muutmist. Haldusorganil on HMS § 6 alusel menetletavas asjas kõigi olulise tähendusega asjaolude

väljaselgitamise ehk tuvastamise õigus ja kohustus. Seetõttu saabki Transpordiamet reeglina

esitatava lepingu ning omaniku ja omandaja kinnituste (lg-d 5 ja 8) alusel tuvastada omandi

ülemineku.

Samas piirdub Transpordiameti võimalus asjaolude uurimiseks dokumentaalsete tõenditega. Seega

ei tuvasta Transpordiamet omanikku vaieldavas olukorras ning võib suunata võimaliku omaniku

omandisuhte tuvastamiseks (tsiviil)kohtusse.

Nagu nähtub käesolevast asjast, on kaebaja juba pöördunud omandi tunnustamiseks kohtusse tsiviil-

asjas nr 2-24-9973. Kahe kohtuasja koosmõjus möönab halduskohus, et omandisuhte küsimus võib

olla vaieldav ning seega võib ainult dokumentaalsete tõendite alusel Transpordiameti poolt

omandisuhte tuvastamine olla võimatu, st asjaolu ei pruugi olla tõsikindlalt tuvastatav:

-

Kaebaja on algselt väitnud, et eeldas, et sõiduk on pantija, Edax OÜ oma, kuid samas ei olnud

omand pandilepingu sõlmimisel vormistatud (dtl 30).

-

Tsiviilasjas nr 2-24-9973 on kaebaja hagi lisana esitanud tehnilise passi, kust nähtub teine

omanik, OÜ Rohu Maja. Kohus võtab selle tõendi käesoleva asja juurde. Kaebaja selgituste

kohaselt sai ta tehnilise passi enda kätte pärast pandilepingu sõlmimist ja auto üleandmist (dtl

29). Seega ei saanud kaebajale olla teadmata, et registrijärgne omanik võib olla keegi teine kui

pantija, ning kaebajal oli võimalik seda asjaolu ka tehnilisest passist kontrollida.

-

Kaebaja on väitnud fiktiivse omanikukande vormistamist (dtl 30), samas kui nii tehnilisest

passist kui ka Transpordiameti selgitusest (dtl 51 p 2.2) tuleneb, et OÜ Rohu Maja kanti

3(4)

omanikuna registrisse juunis 2023 ning vahepeal ei ole liiklusregistris omaniku kandeid

muudetud. Pantimisleping on sõlmitud alles 22.01.2024 (dtl 6).

-

Sõiduki registrijärgne omanik on vaielnud omandi kande muutmisele vastu ning soovib sõiduki

viivitamatut tagastamist (dtl 13).

-

Eeltoodust tulenevalt, sh nii registrijärgse omaniku vastuväitest kui ka kaebaja käsutuses olevast

tehnilisest passist, kust nähtub registrijärgne omanik, võib asjas olla vaidluse all pandiõiguse

heauskne omandamine (AÕS § 2821, vt analoogia korras heauskne omandamine, AÕS § 95).

Kuivõrd kaebajal on tegelik võim sõiduki üle ja omanikukanne registris on üksnes informatiivne;

samuti on sõiduki üleminekut tõendada võivate dokumentide alusel omandi üleminek vaieldav, on

ka sisulise vaidluse osas riive väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebajal on

oma õiguseid võimalik ennekõike kaitsta tsiviilkohtus ning hagi rahuldamise korral esitada omandit

tõendava dokumendina Transpordiametile jõustunud kohtulahend.

8. Olukorras, kus kaebaja käsutuses on vaidlusaluse sõiduki tehniline pass, milles on registrijärgse

omaniku nimi, puudub vajadus analüüsida küsimust, millistel juhtudel väljastab Transpordiamet

teavet sõiduki registrijärgse omaniku kohta.

9. Kohus jätab samade põhjenduste juurde jäädes rahuldamata ka esialgse õiguskaitse taotluse.

-

Kaebaja õiguskaitsevajadust ei saa täielikult välistada, kuid see on vähene. Sõiduk on kaebaja

valduses ning kaebaja soovitav kanne on üksnes informatiivne. Kohtule seni esitatust ei nähtu, et

registrijärgne omanik sooviks sõidukit edasi võõrandada, vaid pigem võib ta olla selle

omandanud oluliselt enne pandilepingu sõlmimist ja võib olla huvitatud omandi tagasi saamisest.

-

Kaebus on ennatlik, kuna kaebaja ei ole esitanud nõuetekohast taotlust; ebaõige kande

parandamise regulatsioon ei ole suunatud kaebaja õiguste kaitsele ning esitatud dokumentide

pinnalt ei saa Transpordiamet piisava veendumusega järeldada omandi üleminekut kaebajale.

-

Ennekõike on tegemist tsiviilvaidlusega ning kaebajal on võimalik oma õiguseid kaitsta, sh

taotleda hagi tagamist tsiviilkohtult, tsiviilasja nr 2-24-9973 raames.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

4(4)