1-21-6248/74 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

19. august 2024

Kohtuasja number

1-21-6248

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Erkki Hirsnik ja Ingrid

Kullerkann

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi R.K. a süüdistuses karistusseadustiku § 255 lg 1, §

199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 ning § 344 lg 1 ja §

345 lg 1 järgi, üldmenetlus

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 3. aprilli 2024. a otsus

Apellant

R.K. a kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

R.K.

p,

isikukood

xxxxxxxxx,

elukoht

XXX,

kriminaalkorras karistamata, viibis vahi all

Kaitsja

-

vandeadvokaat Küllike Namm (valitud kaitsja)

Prokuratuur

-

esindaja

Majandus-

ja

korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Antti Aitsen

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 3. aprilli 2024. a otsus osas, millega jäeti osaliselt välja mõistmata

R.K. ale vahistamisega tekitatud varaline ja mittevaraline kahju vahi all viibitud aja eest.

2. Mõista Eesti Vabariigilt R.K. a kasuks välja 19. oktoobrist 2023 kuni 30. novembrini 2023

(kokku 43 päeva) mittevaralise kahju hüvitis 2597 eurot 20 senti vahi all viibitud aja eest ja

saamata jäänud töötasu 3939 eurot 23 senti.

3. Muuta maakohtu otsuse põhiosa vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele osas, mis

puudutab kahjuhüvitise suurendamise taotluse lahendamist.

4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, sealhulgas Eesti Vabariigilt R.K. a kasuks 181

euro 20 sendi väljamõistmises 11. oktoobrist 2016 kuni 13. oktoobrini 2016 kinnipidamisega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.

5. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

6. Mõista Eesti Vabariigilt R.K. a kasuks välja 900 eurot apellatsioonimenetluses valitud

kaitsjale makstud tasu katteks.

2(7)

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur või süüdistatava advokaadist

kaitsja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 3. aprilli 2024. a otsusega mõisteti R.K. p talle esitatud süüdistuses õigeks

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 301 alusel, kuna prokuratuur loobus täies mahus

süüdistusest. Muu hulgas rahuldas maakohus osaliselt süüdistatava kaitsja taotluse süüdistatavale

vahistamisega

tekitatud

varalise

ja

mittevaralise

kahju

hüvitamiseks

ning

mõistis

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p-le 2 ja § 11 lg-le 4

tuginedes riigilt süüdistatava kasuks välja 181,20 eurot kinnipidamise eest 11. oktoobrist kuni

13. oktoobrini 2016. Kohus jättis rahuldamata kaitsja taotluse vahistamisega tekitatud kahju

hüvitise suurendamiseks. Maakohus leidis asjasse puutuvas osas järgmist.

2. Kaitsja taotluses on kirjas, et R.K. p peeti kahtlustatavana kinni 11. jaanuaril 2016 ja vabastati 13.

oktoobril 2016. Viru Maakohtu 15. oktoobri 2021. a määrusega kuulutati R.K. p tagaotsitavaks ja

anti luba tema vahistamiseks, kui ta tabatakse. Samuti andis kohus välja Euroopa

vahistamismääruse. R.K. p peeti Euroopa vahistamismääruse alusel kinni 23. märtsil 2023

Prantsusmaal. Alates sellest ajast oli ta järelevalve all ja tegi koostööd. R.K. p vahistati uuesti 19.

oktoobril 2023 ja ta toodi 27. oktoobril 2023 Eestisse. Tartu Ringkonnakohtu 30. novembri 2023.

a määrusega tühistati Viru Maakohtu 15. oktoobri 2021. a määrus vahistamise osas ja R.K. p

vabastati vahi alt. Kaitsja märkis, et R.K. p elas ja töötas alates 2019. aastast Prantsusmaal ning

kaotas vahistamise tõttu 2023. aasta oktoobris töökoha, kandes varalist kahju. Taotluse järgi võeti

R.K. alt vabadus 11. oktoobrist kuni 13. oktoobrini 2016, 23. märtsil 2023 ning 19. oktoobrist

kuni 30. novembrini 2023, kokku 47 päeva. Selle eest taotleb kaitsja kahjuhüvitist 2839 eurot.

Lisaks palus kaitsja hüvitada saamata jäänud töötasu 4306 eurot. Kaitsja taotles ka SKHS § 9 lg 2

alusel kahjuhüvitise suurendamist 15 000 euroni, kuna R.K. p peeti kinni 2023. aasta oktoobris,

mil teiste samas kriminaalasjas süüdistatavate osas oli menetlus lõppenud kas õigeksmõistmise,

mõistliku menetlusaja möödumise või prokuratuuri süüdistusest loobumise tõttu.

3. Viru Maakohtu 15. oktoobri 2021. a ja Tartu Ringkonnakohtu 9. novembri 2021. a määruses on

kindlaks tehtud, et R.K. p hoidus kriminaalmenetlusest kõrvale. See välistab temale varalise

(saamata jäänud töötasu) ja mittevaralise kahju hüvitamise SKHS § 8 lg 1 p 2 mõistes. Tartu

Ringkonnakohtu 30. novembri 2023. a määrusega vabastati R.K. p vahi alt. Ringkonnakohus ei

teinud maakohtule etteheiteid vahistamismääruse tegemise aja seisuga. Ringkonnakohus tühistas

vahi all pidamise põhjusel, et R.K. p toodi 2023. aasta novembriks Eestisse, tema süüdistuse maht

oli oluliselt vähenenud ning pakkumineku oht ära langenud. Vahistamisaluse olemasolust sai

rääkida vahistamise kohaldamisest kuni R.K. a tabamise ja Eestisse toimetamiseni. SKHS § 7 lg 1

kohaldub juhul, kui menetleja on rikkunud süüliselt menetlusnorme, kuid see pole praegu

tuvastatav. Kuna kaitsja taotlus vahistamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks jääb rahuldamata, tuleb taotlus SKHS § 9 lg 2 järgi kahjuhüvitise suurendamiseks

jätta läbi vaatamata.

4. Kohus rahuldas aga taotluse 11. kuni 13. oktoobrini 2016 kinnipidamisega tekitatud kahju

hüvitamiseks ja määras 60,4-eurose päevamääraga hüvitiseks 181,20 eurot.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

3(7)

Apellatsioon

5. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb selle tühistamist osas, millega maakohus

1) jättis osaliselt rahuldamata vahistamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise taotluse;

2) jättis rahuldamata vahistamise tõttu saamata jäänud töötasu hüvitamise taotluse; 3) jättis

rahuldamata kahjuhüvitise suurendamise taotluse. Kaitsja taotleb uue kohtuotsusega 2839-eurose

mittevaralise kahju hüvitamist vahi all viibitud aja eest, 4306-eurose saamata jäänud töötasu

hüvitamist ning kahjuhüvitise suurendamist 15 000 euroni. Apellandi väited on lühidalt järgmised.

6. R.K. a vahistamine 23. märtsil ning 19. oktoobrist kuni 30. novembrini 2023 ei toimunud

menetlusest kõrvalehoidumise tõttu. Ta läks 2019. aasta alguses Prantsusmaale elama ning tegi

seda uurija ja prokuröri loal, kellele andis elukoha andmed jm kontakti. R.K. p oli alates 23.

märtsist 2023 Prantsuse justiitsasutuste järelevalve all ja tegi nendega koostööd. Ta on olnud

kohtule kättesaadav ja osales videosilla vahendusel istungil. Lisaks on R.K. p varem karistamata.

Sellele vaatamata vahistati ta 19. oktoobril 2023 uuesti 15. oktoobril 2021 välja antud Euroopa

vahistamismääruse alusel. Vahistamismäärust talle kätte ei toimetatud ja ta ei teadnud selle

olemasolust. Teda süüdistati aastatel 2012–2016 toime pandud kuritegudes. Prokuratuur loobus

17. aprillil 2023 peetud istungil teiste süüdistatavate suhtes toimetatud asjas nr 1-20-3593

karistusseadustiku (KarS) § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistusest. Alles jäi süüdistus teise astme

kuritegudes, mille pärast poleks R.K. pa vahi alla võetud. Kusjuures vahistamistaotlused ja -

määrused tuginevad just KarS § 255 lg 1 järgi esitatud kahtlustusele ja ebaseaduslike

jälitustoimingutega kogutud teabele. Ilma selleta poleks teda vahistatud. Lisaks avaldas prokurör

8. juunil 2023 toimunud istungil, et ta kavatseb R.K. a süüdistusest KarS § 255 lg 1 järgi loobuda.

Selleks ajaks oli teiste süüdistatavate suhtes menetlus lõppenud. Ometi vahistati R.K. p

19. oktoobril 2023. Maakohus eksis, kui leidis, et R.K. a suhtes olid olemas vahistamisalused

2023. aasta oktoobris. Tema asukoht oli teada, ta osales kohtuistungitel videosilla vahendusel ja

käis iga nädal Prantsuse justiitsasutuses endast märku andmas ning teiste süüdistatavate suhtes oli

menetlus lõpetatud. Riigikohtu lahendis nr 1-21-1652/56 on leitud, et juhul kui süüdistatav

mõistetakse õigeks nende kuritegude eest, mille alusel kohaldati talle vahistamist, tuleb hüvitada

mittevaraline kahju. R.K. p ei saanud vahistamisest tingituna teha 47 päeva tööd. Kahjuhüvitist

tuleb suurendada, kuna vahistamisega 2023. aasta oktoobris lõppes tema koostöö Prantsusmaa

firmaga. Lisaks oli teiste süüdistatavate suhtes menetlus lõppenud õigeksmõistmise, mõistliku

menetlusaja möödumise või süüdistusest loobumise tõttu.

Prokuratuuri seisukoht

7. Prokuratuur nõustub maakohtuga ja peab apellatsiooni põhjendamatuks. Prokurör leiab, et

apellatsioonis pole veenvaid väiteid, seadmaks kahtluse alla R.K. a vahistamise seaduslikkust.

Lisaks ei ole kaitsja põhjendanud kahjuhüvitise suurendamist lausa 15 000 euroni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

(a) Sissejuhatus

8. Kolleegium leiab, et R.K. ale 23. märtsil 2023 vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamine

pole põhjendatud. Samuti ei saa pidada põhjendatuks kaitsja taotletud kahjuhüvitise suurendamist.

Samas aga on kolleegium seisukohal, et R.K. ale tuleb hüvitada 19. oktoobrist 2023 kuni

30. novembrini 2023 vahistamisega tekitatud mittevaraline kahju vahi all viibitud aja eest ja

saamata jäänud keskmine töötasu. See toob kaasa vaidlustatud otsuse osalise tühistamise.

Ringkonnakohus annab kõigepealt ülevaate kahjuhüvitise taotluse ja apellatsiooni lahendamise

seisukohalt olulistest asjaoludest ning piiritleb vaidlusküsimuse (b). Siis põhjendab kolleegium,

4(7)

millises ulatuses tuleb R.K. ale hüvitada vabaduse võtmisega tekitatud mittevaraline kahju (c)

ning saamata jäänud töötasu (d). Seejärel peatub ringkonnakohus kahjuhüvitise suurendamise

taotlusel, muutes maakohtu otsuse põhjendust (e). Lõpetuseks võtab kolleegium kokku

apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab kaitsja taotluse menetluskulu hüvitamiseks (f).

(b) Menetluse käik ja vaidlusküsimus apellatsioonimenetluses

9. R.K. a suhtes toimetatava kriminaalmenetluse käik on olnud asjasse puutuvas osas järgmine.

28. mail 2020 saabus Viru Maakohtusse süüdistusakt teiste seas R.K. a süüdistuses KarS § 255 lg

1, § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 ning § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi. R.K. p

kuulutati Viru Maakohtu 15. oktoobri 2021. a määrusega tagaotsitavaks ja talle kohaldati

vahistamist

alates

kinnipidamisest.

Samal

kuupäeval

koostas

maakohus

Euroopa

vahistamismääruse. Tartu Ringkonnakohtu 9. novembri 2021. a määrusega jäeti Viru Maakohtu

15. oktoobri 2021. a vahistamismäärus muutmata. Kohtud tuvastasid, et R.K. p hoidub

kriminaalmenetlusest kõrvale. Riigikohus ei võtnud 19. jaanuari 2022. a määrusega

ringkonnakohtu määrusele esitatud määruskaebust menetlusse. R.K. p peeti kinni 23. märtsil 2023

Prantsusmaal, kuid ta vabastati ja allutati järelevalvele. Prantsuse asjaomane asutus esitas seepeale

Viru Maakohtule mitu järelepärimist, sealhulgas selle kohta, millisel põhjusel Euroopa

vahistamismäärus väljastati ja milline on kriminaalmenetluse edasine kulg Eestis. Prantsusmaal

pidi toimuma kohtuistung tema üleandmise kohta juba 2023. aasta märtsis, ent seda lükati

korduvalt edasi. Viru Maakohtus peeti 8. juunil 2023 istung, kus R.K. p osales videosilla

vahendusel. Sellel istungil teatas prokurör, et ei pea R.K. a vahistamist vältimatult vajalikuks, ning

rääkis sellest, kuidas teiste süüdistatavate suhtes on KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistusest

loobutud ja et ta loobub ka R.K. a süüdistamisest KarS § 255 lg 1 järgi. Viru Maakohtu 14. juuni

2023. a määrusega jäeti rahuldamata R.K. a kaitsja taotlus tühistada tema tagaotsitavaks

kuulutamine ja vahistamine. Tartu Ringkonnakohtu 10. augusti 2023. a määrusega jäeti Viru

Maakohtu 14. juuni 2023. a määrus muutmata. Riigikohus ei võtnud R.K. a kaitsja määruskaebust

4. septembri 2023. a määrusega menetlusse. 23. augustil 2023 vastas Viru Maakohus Prantsuse

asjaomase asutuse 23. juunil 2023 saadetud järelepärimisele. Maakohus teatas, et R.K. a

vahistamine on jätkuvalt põhjendatud, ja soovis, et Prantsusmaa täidaks Euroopa

vahistamismääruse. R.K. p peeti Euroopa vahistamismääruse alusel Prantsusmaal uuesti kinni 19.

oktoobril 2023 ja ta toimetati Eestisse, kus ta viibis vahi all. R.K. a kaitsja taotles 1. novembril

2023 vahistamise tühistamist või asendamist elektroonilise valvega ning esitas 3. novembril 2023

määruskaebuse Viru Maakohtu 15. oktoobri 2021. a vahistamismäärusele. Tartu Ringkonnakohtu

30. novembri 2023. a määrusega tühistati vahistamine ja R.K. p vabastati vahi alt. Prokuratuur

loobus 23. veebruaril 2024 toimunud maakohtu istungil täies mahus R.K. a süüdistusest.

10. Kaitsja taotles R.K. alt 11. oktoobrist 2016 kuni 13. oktoobrini 2016, 23. märtsil 2023 ning 19.

oktoobrist 2023 kuni 30. novembrini 2023 vabaduse võtmisega (kinnipidamise ja vahistamisega)

tekitatud mittevaralise kahju ja saamata jäänud töötasu hüvitamist. Lisaks taotles ta kahjuhüvitise

suurendamist 15 000 euroni. Maakohus rahuldas taotluse osas, mis puudutab hüvitist 11.

oktoobrist kuni 13. oktoobrini 2016 kinnipidamisega tekitatud mittevaralise kahju eest.

Apellatsiooni põhjal on vaidluse all 23. märtsil 2023 ja 19. oktoobrist kuni 30. novembrini 2023

vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine, lisaks 11. oktoobrist 2016 kuni 13.

oktoobrini 2016, 23. märtsil 2023 ning 19. oktoobrist 2023 kuni 30. novembrini 2023 saamata

jäänud töötasu hüvitamine ja kahjuhüvitise suurendamine 15 000 euroni.

(c) Mittevaralise kahju hüvitamise nõue

11. Kuna maakohtu vaidlustatud otsusega mõisteti R.K. p talle esitatud süüdistuses õigeks, on tal

õigus nõuda muu hulgas kinnipidamise ja vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist

5(7)

(SKHS § 4, § 5 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 11 lg 1). Mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse (SKHS §

11 lg 3 ls 1).

12. SKHS § 9 lg 2 sätestab, et menetleja võib kahju hüvitise suurust muuta, kui hüvitis ei ole õiglane,

arvestades üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. See hõlmab nii hüvitise

suurendamise kui ka vähendamise võimalust. SKHS § 11 lg-s 4 sätestatud hüvitismäär pole

piirmäär, vaid juhis tüüpjuhtumite lahendamiseks (vt RKKK 28.04.2022, 1-21-1652/56, p 27 koos

viitega). Kahju hüvitamise taotlust või kaebust lahendades tuleb võtta arvesse ka isiku enda

võimalikku rolli kahju tekkimisel, mis võib olla aluseks hüvitise vähendamisel või hüvitise

maksmise välistamisel SKHS § 8 või § 9 lg 2 alusel. Kohtul on mittevaralise kahju eest makstava

hüvitise kindlaksmääramisel lai kaalutlusruum (vt RKKK 13.06.2016, 3-1-1-34-16, p-d 15 ja 24).

Isikul on teatud ulatuses kohustus taluda enda suhtes toimuvat kriminaalmenetlust ja sellega

kaasnevaid põhiõiguste riiveid (vt nt RKHK 03.10.2023, 3-19-1565/46, p 25 ja

RKÜK 31.03.2011, 3-3-1-69-09, p 60).

13. Kolleegium ei pea põhjendatuks R.K. ale kahjuhüvitise määramist 23. märtsil 2023 Prantsusmaal

vabaduse võtmise eest. SKHS § 8 lg 1 p 2 järgi välistab kahju hüvitamise see, kui kahju kannataja

põhjustas kahju kaasa toonud meetme kohaldamise tahtlikult või ettevaatamatult, sealhulgas

hoidus menetlusest kõrvale. Nii Viru Maakohtu 15. oktoobri 2021. a kui ka Tartu Ringkonnakohtu

9. novembri 2021. a määruses on tuvastatud, et kohtute andmetel elas R.K. p Prantsusmaal ning

talle saadeti erineval viisil kohtukutseid (sh saadeti kutsed R.K. a enda antud meiliaadressile),

mille sai lugeda kättetoimetatuks, ent ta ei ilmunud kohtusse ega teavitanud kohut enda

mitteilmumise põhjustest. Viru Maakohtu 14. juuni 2023. a ja Tartu Ringkonnakohtu 10. augusti

2023. a määrusest nähtub, et R.K. p tabati alles 23. märtsil 2023 Euroopa vahistamismääruse

alusel, enne seda oli ta menetlejale kättesaamatu ega näidanud üles huvi kriminaalmenetluse

suhtes, ehkki ta teadis, et selline menetlus käib. Seega tingis R.K. alt 23. märtsil 2023 vabaduse

võtmise tema enda käitumine, kuna ta eiras kohtukutseid ega vastanud kohtule, hoidudes nii

menetlusest kõrvale. See välistab SKHS § 8 lg 1 p 2 alusel kahju hüvitamise 23. märtsil 2023

vabaduse võtmise eest.

14. Küll aga tuleb R.K. ale hüvitada 19. oktoobrist kuni 30. novembrini 2023 vahistamisega tekitatud

mittevaraline kahju. Maakohtu seisukoht, et kahjuhüvitise selle ajavahemiku eest välistab varasem

kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine, pole asjakohane ega põhjenda mittevaralise kahju

hüvitamata jätmist 19. oktoobrist kuni 30. novembrini 2023 vabaduse võtmise eest. Kolleegium

loeb kõnealuse vea kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõistes,

mille saab ringkonnakohus ise kõrvaldada. R.K. p vahetas Eestisse jõudes enda kaitsjat, kes esitas

taotlused tema vahi alt vabastamiseks 1. ja 3. novembril 2023. Vahistamise küsimuse lahendas

Tartu Ringkonnakohus 30. novembri 2023. a määrusega, leides, et R.K. a vahistamisalus ehk

kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise oht on ära langenud ja tema vahistamiseks enam vajadust

pole ning ta tuleb viivitamatult vabastada. Kohus tugines asjaoludele, et R.K. p toimetati Eestisse,

kus tal on kindel elukoht, ning talle esitatud süüdistuse maht on oluliselt vähenemas. 30.

novembriks 2023 oli R.K. p viibinud alates Prantsusmaal kinnipidamisest 19. oktoobril 2023 vahi

all 43 päeva. Kolleegium võtab muu hulgas arvesse prokuratuuri väljendatud seisukohta 8. juunil

2023 toimunud maakohtu istungil, et ta ei pea R.K. a vahistamist vältimatult vajalikuks ja loobub

tema süüdistamisest KarS § 255 lg 1 järgi, millel süüdistus suuresti põhines. Lisaks allus R.K. p

pärast kinnipidamist 23. märtsil 2023 Prantsusmaal järelevalvele ning osales 8. juunil 2023

videosilla vahendusel Viru Maakohtu istungil. Ta ei näidanud enam enda käitumisega välja, et

võib pakku minna. Kolleegium osutab sellelegi, et kuigi prokurör rääkis R.K. a süüdistuse mahu

vähenemisest juba 8. juunil 2023 ja enne seda oli selge, et teiste süüdistatavate suhtes

kriminaalmenetlust ei jätkata, loobus prokurör R.K. a süüdistamisest (nii KarS § 255 lg 1 kui ka

6(7)

teiste sätete järgi) alles 23. veebruaril 2024. Kolleegiumi hinnangul oli selline viivitamine

põhjendamatu. Neil asjaoludel leiab kolleegium erinevalt maakohtust ja prokuratuurist, et R.K.

ale tuleb hüvitada mittevaraline kahju 19. oktoobrist 2023 kuni 30. novembrini 2023 vahi all

viibitud aja eest.

15. SKHS § 11 lg 4 ls 1 näeb ette, et vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju

päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. SKHS § 11 lg 4

ls 2 näeb ette, et päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane

Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Kaitsja esitas

süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotluse 23. veebruaril 2024, võttes päevamäära

suuruse arvutamisel aluseks 2023. aasta III kvartali keskmise brutokuupalga (1812 eurot), mis oli

taotluse esitamise hetkel viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk 2023. aasta

kohta. Seetõttu arvutab ka ringkonnakohus päevamäära suuruse 1812-eurose keskmise

brutokuupalga järgi, saades päevamäära suuruseks 60,4 eurot (1812 jagatud 30-ga). R.K. a

mittevaraline kahju 19. oktoobrist kuni 30. novembrini 2023 vahi all viibitud aja eest (43 päeva)

teeb kokku 2597,2 eurot (43 korrutada 60,4-ga).

(d) Saamata jäänud töötasu hüvitamise nõue

16. Kolleegium leiab, et R.K. ale tuleb hüvitada SKHS § 10 lg 2 ja § 5 lg 1 p 1 alusel ka ajavahemikul

19. oktoobrist kuni 30. novembrini 2023 saamata jäänud töötasu. Kaitsja kahjuhüvitise taotluses

on kirjas ja taotlusele on lisatud asjakohased tõendid (Prantsuse tööandja kinnitus ning R.K. a

pangakonto väljavõte töötasu maksmisest) selle kohta, et R.K. p töötas Prantsusmaal 2023. aastal

ja sai iga kuu erinevat töötasu. Kolleegium nõustub kaitsjaga, et R.K. al jäi ajal, mil temalt võeti

vabadus 19. oktoobrist kuni 30. novembrini, saamata töötasu, mida ta muidu oleks Prantsusmaal

edasi töötades ilmselt saanud. Seda saab pidada varaliseks kahjuks. Samuti jagab kolleegium

kaitsja seisukohta, et R.K. ale tuleb hüvitada tema keskmine töötasu. Selle saab arvutada Vabariigi

Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2

lg-st 2 tulenevalt 2023. aasta oktoobrikuule eelnenud kuue kuu jooksul R.K. a teenitud töötasu

põhjal. Kaitsja taotlusest ja R.K. a pangakonto väljavõttest selgub, et tema keskmine töötasu ühes

kuus ajavahemikul aprillist kuni septembrini 2023 oli 2748,3 eurot. See tuleb jagada 30-ga ja

saadud tulemus korrutada omakorda 43-ga. Seega kandis R.K. p varalist kahju 3939,23 eurot,

mille peab riigilt tema kasuks välja mõistma.

17. Ringkonnakohus ei rahulda aga kaitsja taotlust 11. oktoobrist 2016 kuni 13. oktoobrini 2016 ja

23. märtsil 2023 saamata jäänud töötasu hüvitamiseks. Kahjuhüvitise taotlusele pole lisatud

tõendit, mis näitaks, et R.K. al jäi ajavahemikul 11. oktoobrist 2016 kuni 13. oktoobrini 2016

saamata töötasu. Juba viidatud Prantsuse tööandja kinnituselt selgub, et R.K. p töötas selle

tööandja juures alates 2019. aastast, seega pärast kinnipidamist 2016. aastal. Seda, kas tal oli

töökoht 11. oktoobrist 2016 kuni 13. oktoobrini 2016 ning millist tasu ta selle eest saanuks,

kahjuhüvitise taotlusest ei nähtu. 23. märtsil 2023 saamata jäänud töötasu hüvitamise välistab

SKHS § 8 lg 1 p 2 järgi R.K. a menetlusest kõrvalehoidumine (vt põhjendusi käesoleva otsuse p

13). Kolleegium märgib sedagi, et kaitsja on põhjendamatult arvutanud 11. oktoobrist 2016 kuni

13. oktoobrini 2016 ja 23. märtsil 2023 saamata jäänud (keskmise) töötasu suuruse 2023. aasta

oktoobrikuule eelnenud kuue kuu põhjal. Selline arvutus on põhjendatud üksnes 19. oktoobrist

2023 kuni 30. novembrini 2023 saamata jäänud töötasu kindlaksmääramisel, aga mitte 23. märtsi

2023. a ega 2016. a osas.

(e) Kahjuhüvitise suurendamise taotlus

7(7)

18. Kolleegium ei näe põhjust hüvitise suurendamiseks, kuid muudab selles osas maakohtu otsuse

põhjendusi. Vaidlustatud otsuse resolutiivosast nähtub, et kohus jättis kahjuhüvitise suurendamise

taotluse rahuldamata, ent otsuse põhiosas on kirjas, et see taotlus jääb sisuliselt läbi vaatamata.

Kolleegium peab õigeks maakohtu otsust jätta kahjuhüvitise suurendamise taotlus rahuldamata,

aga muudab otsuse põhiosa, kõrvaldades sellega ühtlasi selles otsuses ilmnenud ebakõla.

19. Tõik, et teiste süüdistatavate suhtes oli kriminaalmenetlus juba lõppenud kas õigeksmõistva otsuse

või menetluse lõpetamisega (mõistliku menetlusaja möödumise tõttu), kui R.K. alt võeti

Prantsusmaal vabadus ja ta toodi 2023. aasta oktoobris Eestisse, ei puuduta R.K. pa ega tingi

iseenesest tema hüvitise suurendamist. Samuti ei pea kolleegium põhjendatuks hüvitise

suurendamist kaitsja toodud argumendil, et R.K. p kaotas väidetavalt enda töökoha Prantsusmaal.

Ainuüksi töökoha kaotus pole tema puhul selliseks erandlikuks asjaoluks, mis tooks kaasa

vajaduse hüvitist suurendada. R.K. p teadis kriminaalmenetluse toimumisest, sealhulgas pidi ta

teadma sellest, et Viru Maakohus on teinud tema suhtes vahistamismääruse ja väljastanud ka

Euroopa vahistamismääruse ning Euroopa vahistamismääruse täitmine oli arutluse all (vt

käesoleva otsuse p 13). Seega oli R.K. al võimalik arvestada sellega, et tal tuleb

kriminaalmenetluse tõttu Eestisse tulla. Ringkonnakohus loeb piisavaks R.K. ale saamata jäänud

keskmise töötasu korvamist, mis hõlmab ajavahemikku 19. oktoobrist kuni 30. novembrini 2023,

mil ta ei saanud tööd teha. Pärast seda, kui ta vabanes Tartu Ringkonnakohtu 30. novembri 2023.

a määrusega vahi alt, oli tal võimalik otsida uus töökoht.

(f) Kokkuvõte ja menetluskulu

20. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2 ning § 340 lg 2

p-st 6, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 3. aprilli 2024. a otsuse osas, millega jäeti

osaliselt välja mõistmata R.K. ale vahistamisega tekitatud varaline ja mittevaraline kahju vahi all

viibitud aja eest. Ringkonnakohus mõistab riigilt R.K. a kasuks välja 19. oktoobrist 2023 kuni

30. novembrini 2023 (kokku 43 päeva) mittevaralise kahju hüvitise 2597 eurot 20 senti vahi all

viibitud aja eest ja saamata jäänud töötasu 3939 eurot 23 senti. Kolleegium muudab KrMS § 337

lg 1 p 3 alusel maakohtu otsuse põhiosa vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele osas, mis

puudutab kahjuhüvitise suurendamise taotluse lahendamist. Muus osas jääb vaidlustatud otsus

muutmata, sealhulgas riigilt R.K. a kasuks 181 euro 20 sendi väljamõistmises 11. oktoobrist 2016

kuni 13. oktoobrini 2016 kinnipidamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

21. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse hüvitada R.K. ale 1427 eurot 40 senti kaitsja osutatud

õigusteenuse eest, milleks kulus 6,5 tundi. Kolleegium rahuldab selle taotluse osaliselt. Hinnates

valitud kaitsjale apellatsiooni koostamise eest makstud tasu mõistlikkust KrMS § 175 lg 1 p 1

järgi, tuleb arvestada seda, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud. Ühtlasi on

oluline võtta arvesse apellatsiooni sisu ja mahtu ning selle õigusliku argumentatsiooni keerukuse

astet, samuti asjaolu, kas kaitsja sai osaliselt tugineda juba varasemas menetluses kujundatud

kaitsepositsioonile. (Vt nt RKKK 28.06.2024, 1-20-3101/99, p 132) R.K. a kaitsja kordab

apellatsioonis olulises osas neid argumente, mis sisalduvad juba maakohtule esitatud

kahjuhüvitise taotluses. Kolleegium peab osaliselt kaitsja väiteid põhjendamatuks. Seda silmas

pidades loeb kolleegium R.K. a valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu mõistlikuks

suuruseks 900 eurot, mis tuleb KrMS § 185 lg 1 alusel riigilt süüdistatava kasuks välja mõista.

Mario Truu

Erkki Hirsnik

Ingrid Kullerkann

(allkirjastatud digitaalselt)