3-24-2246/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2246

Määruse kuupäev

19. august 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses temalt digiboksi ja teleri

äravõtmisega ning 2. märtsi 2023. a käskkirjaga nr

2-23/1-2/99 ja 20. novembri 2023. a käskkirjaga nr

2-23/1-3/530

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.

2. Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121

lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Kolesnikov (kaebaja) esitas 18. märtsil 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise

kahju hüvitamiseks nr 1-13/24/226-1. Kaebaja nõuab 50 000 eurot seoses asjaoluga, et temalt

võeti õigusvastaselt digiboks ära ning talle ei toodud laost teist televiisorit. Kaebaja nõuab 75

000 eurot seoses pikaks ajaks lukustatud kambrisse paigutamisega. Seoses Tartu Vangla 20.

novembri 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/530 ja 20. detsembri 2023. a vaidega nr 1-11/254-1

nõuab kaebaja 500 eurot iga päeva eest alates 20. novembrist 2023. Vangla alandas kaebaja

väärikust ning põhjustas talle tervisekahju.

2. Tartu Vangla jättis 3. juuli 2024. a otsusega nr 1-13/24/226-2 kaebaja kahju hüvitamise

taotluse läbi vaatamata osas, mis puudutab digiboksi äravõtmist ja üksikvangistuse

kohaldamist, ning jättis ülejäänud osas kaebaja taotluse rahuldamata.

2.1. Kaebaja esitas 2. märtsil 2023 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles avaldas

soovi saada hüvitist selle eest, et 1. märtsil 2023 võeti tema kambrist ära digiboks. Kaebaja

kirjeldas, et ametnike õigusvastase tegevuse tulemusena tunneb ta ennast halvasti ning ta ei

3-24-2246

saa ilma telerita olla. Tartu Vangla jättis 26. mai 2024. a otsusega nr 1-13/51-2 kaebaja

taotluse rahuldamata. Vangla saab aru, et kaebaja on üksikvangistuse kohaldamise all

mõelnud Tartu Vangla 2. märtsi 2023. a käskkirja nr 2-23/1-2/99, mille alusel kohaldati

kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamist. Tartu Vanglas registreeriti ka 10. märtsil 2023 kaebaja kahju hüvitamise taotlus,

milles ta soovis hüvitist seoses tema suhtes julgeolekuabinõude rakendamisega. Tartu Vangla

jättis 22. mai 2023. a otsusega nr 1-13/55-4 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

Kuna kaebaja on vanglale varasemalt esitanud digiboksi äravõtmist ja üksikvangistuse

kohaldamist puudutavas osas kahju hüvitamise taotlused, mis on sisuliselt läbi vaadatud ja

lahendatud, siis ei saa järjekordse samasisulise taotluse esitamisega algatada uut menetlust.

Vanglale ei ilmne haldusmenetluse uuendamise aluseid.

2.2. Tartu Vangla tunnistas 20. novembri 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/530 kaebaja süüdi

Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla

kodukorra“ (kodukord) p 1.7.17 nõuete rikkumises ning määras kaebajale

distsiplinaarkaristuseks noomituse. Samuti tunnistati kaebaja süüdi kodukorra p 1.7.1 nõuete

rikkumises ning talle määrati karistuseks isikliku elektriseadme (televiisor) kasutamise

keelamine 10 päevaks. Kaebaja esitas eelnimetatud käskkirja peale vaide, mille vangla jättis

31. jaanuari 2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/254-2 rahuldamata. Seega on tegemist kehtiva

distsiplinaarkäskkirjaga ning vanglal puudub alus asuda käesolevas menetluses eelviidatud

vaideotsuses toodust erinevale seisukohale. Samuti ei saa kaebaja enda esitatud vaie kuidagi

tema õigusi rikkuda.

3. Kaebaja esitas 1. augustil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale.

Kaebaja viitab vangla 3. juuli 2024. a otsusele nr 1-11/24/226-2. Kaebajalt võeti

õigusvastaselt ära digiboks ja teler. Kaebaja aeti endast välja ning lukustati põhjendamatult.

Teised kinnipeetavad ei toeta vangla valetamist ning ei tunne end ohus olevat. Kaebaja telerita

jätmine on üks hullemaid asju, mis võis juhtuda pärast seda, kui tal ei lubatud perekonnaga

suhelda. Kaebajale on põhjustatud pöördumatuid tagajärgi. Kaebaja taotleb riigilõivu

tasumisest vabastamist ning riigi õigusabi.

4. Tartu Vangla esitas 13. augustil 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse

menetluse materjalidega ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja

pöördus kohtusse, kuna ei nõustu Tartu Vangla 3. juuli 2024. a otsusega nr 1-13/24/226-2,

millega vangla jättis tema 18. märtsi 2024. a kahjunõude rahuldamata. Kaebaja nõudis

eelnimetatud taotluses kahju hüvitamist seoses temalt õigusvastaselt digiboksi ja teleri

äravõtmisega, tema suhtes 2. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-2/99 täiendavate

julgeolekuabinõude rakendamisega ning tema 20. novembri 2023. a käskkirjaga nr

2-23/1-3/530 distsiplinaarkorras karistamisega. Kaebuses kirjeldab kaebaja, et vangla on

temalt õigusvastaselt digiboksi ja teleri ära võtnud, ajanud ta endast välja ning paigutanud ta

seejärel õigusvastaselt lukustatud kambrisse. Eeltoodut arvestades saab kohus aru, et kaebaja

nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist

seoses temalt digiboksi ja teleri äravõtmisega ning tema suhtes 2. märtsi 2023. a käskkirjaga

nr 2-23/1-2/99 täiendavate julgeolekuabinõude rakendamisega ja tema 20. novembri 2023. a

käskkirjaga nr 2-23/1-3/530 distsiplinaarkorras karistamisega. Kuigi kaebaja viitab ka

perekonnaliikmetega suhtlemisele seatud ebaõigetele piirangutele, siis ei ilmne kohtule, et

3-24-2246

kaebaja sooviks käesolevas haldusasjas selles osas vangla tegevust vaidlustada. Kaebaja

üksnes kirjeldab vangla varasemat õigusvastast tegevust haldusorgani üldise õigusvastase

tegevuse ja selle raskusastme ilmestamiseks. Samuti on kaebaja perekonnaliikmetega

suhtlemisele seatud piiranguid juba Tartu Halduskohtus vaidlustanud. Tema kaebus seoses

emaga videokõne korraldamata jätmisega on käesolevalt kohtumenetluses (haldusasi nr 3-24-

265) ning õega kokkusaamist puudutavas osas on ta kohtumenetluse juba läbinud (haldusasi

nr 3-21-2981).

6. HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning

varasem kaebus on kohtu menetluses.

6.1. Kohus on kohtute infosüsteemist tuvastanud, et kaebaja käesolevas asjas esitatud kaebuse

nõue ja selle alusena välja toodud asjaolud kattuvad haldusasjas nr 3-24-1807 esitatuga.

Kaebaja esitas 16. juunil 2024 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-24-1807 kaebuse Tartu

Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks põhjendusel, et temalt võeti õigusvastaselt

digiboks ära, kaebajale ei toodud laost telerit, ta aeti endast välja ning lukustati seejärel

üksikvangistusse. Viimaks võeti kaebajalt karistuseks ka teler ära, määrates kohe veel kolm

kuud ootamist järgmine kord teleri äravõtmiseni. Kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse

materjale arvestades on arusaadav, et kaebaja väljendab haldusasjas nr 3-24-1807

rahulolematust Tartu Vangla 2. märtsi 2023. a käskkirja nr 2-23/1-2/99 ja 20. novembri 2023.

a käskkirja nr 2-23/1-3/530 osas. Tartu Vangla 2. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-2/99

kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamist, seoses intsidendiga, mil kaebajalt võeti ära digiboks. Tartu Vangla karistas 20.

novembri 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/530 kaebajat mh televiisori kasutamise keelamisega

ning otsustas eelnimetatud karistusele rakendada katseaega kolm kuud. Kaebaja nõuab ka

käesolevas haldusasjas mittevaralise kahju hüvitamist seoses eelnimetatud haldusaktidega

ning temalt televiisori ja digiboksi äravõtmisega. Samuti viitab kaebaja mõlemas haldusasjas

samale kohtueelsele menetlusele, s.t vanglale 18. märtsil 2024 esitatud kahju hüvitamise

taotlusele nr 1-13/24/226-1. Vaatamata sellele, et kohus ei ole haldusasjas nr 3-24-1807

ühtegi menetlustoimingut veel teinud, on kaebus HKMS § 121 lg 1 p 3 tähenduses siiski

kohtu menetluses ning vangla 3. juuli 2024. a otsust nr 1-13/24/226-2 saab hinnata tolle

haldusasja raames. Käesolevas asjas esitatud hilisem kaebus on seega korduv. Lisaks nõuab

kaebaja seoses digiboksi ja televiisori äravõtmisega kahju hüvitamist ka haldusasjas nr

3-24-1274, mis on samuti kohtu menetluses HKMS § 121 lg 1 p 3 tähenduses.

6.2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Juri Kolesnikovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3

alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

7. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

8. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab.

RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

3-24-2246

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist.

8.1. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja

taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt

halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr

3-24-2072, 3-24-2001, 3-24-1885, 3-24-1832, 3-24-1754 jne). Eeltooduga on tõendatud, et

kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi

abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase

kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist

kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

8.2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Juri Kolesnikovi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS

§ 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider