2-23-17369/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.08.2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-17369

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

W.Zi hagi Ülemiste Keemiline Puhastus OÜ vastu kahju

hüvitamise nõudes

453,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: W.Z (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (e-post xxx)

Kostja: Ülemiste Keemiline Puhastus OÜ (registrikood

16587349)

Kostja lepinguline esindaja: Kaspar Noor (e-post xxx)

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ülemiste Keemiline Puhastus OÜ taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks

rahuldamata.

2. Jätta hagi rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta W.Zi kanda, kuid jätta menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

08.12.2023 esitatud ja 13.12.2023 täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid W.Z (hageja) ja

Ülemiste Keemiline Puhastus OÜ (kostja) 23.04.2023 teenuse osutamise lepingu, millega kostja

võttis kohustuse puhastada keemiliselt 13 hageja poolt üleantud riideeset, sh halli värvi meeste

sulejope Emporio Armani, sinist värvi meeste sulejope Duvetica ja musta värvi meeste sulevest

Duvetica. Puhastatud esemed tagastati 29.04.2023. Kostjal ei ole etteheiteid tagastatud toodete

puhtusele, kuid puhastusteenuse käigus vähenes kahe sulejope ja sulevesti suurus. Joped ja vest

tõmbusid kokku sellises ulatuses, et hageja ei saa neid enam kanda.

Hageja on 09.12.2021 arve nr 2067615002 alusel maksnud Duvetica sulejope eest 229 eurot,

27.02.2022 arve nr 2071671206 alusel Duvetica sulevesti eest 169 eurot ja Emporio Armani

sulejope eest 26.01.2023 arve nr 2087427289 alusel 219 eurot. Hageja soetab riideid eeldatava

kasutuseaga 5 aastat (hooaega). Eelnevast lähtuvalt oli hageja poolt kauplejale 23.04.2023

üleantud Duvetica sulejope väärtus 137,40 eurot (229 : 5 x 3), Duvetica sulevesti väärtus 118,90

eurot (169 : 5 x 3,5) ja Emporio Armani sulejope väärtus 197,10 eurot (219 : 5 x 4,5).

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 453,40 eurot.

Kostja vastus

Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu. Teenuse tellijaks ja selle eest maksjaks oli Everal

Ülemiste OÜ aga mitte hageja. Samuti nähtub Everal Ülemiste OÜ-le väljastatud kviitungilt, et

„puhastus toimub kliendi vastutusel“. Kolm vaidlusalust seljas kandmiseks mõeldud eset on

erinevate suurustega - Duvetica sulejope ja sulevest on suurusega nr 48 ning Emporio Armani

sulejope suurusega nr 52. On igati loogiline, et juriidilisest isikust tellija ja teenuse eest maksja

toob keemilisse puhastusse erineva suurusega riideesemeid. Seevastu ei ole eluliselt usutav, et

füüsilisest isikust hageja kannaks samaaegselt 2 (kahe) suurusnumbri võrra erinevaid riideid –

nii nr 48 kui ka nr 52. Olukorras, kus teenus tellijaks ja selle eest tasujaks on hoopis kolmas isik

(juriidiline isik ja mitte hageja), ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Lähtudes eeltoodust ei ole hagi esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada ning esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Samuti märkis kostja, et lubamatu on

lähtuda üksnes hageja paljasõnalistest väidetest nagu oleks riided muutnud peale keemilist

puhastust mitme numbri võrra väiksemaks. Sellised hageja väited on täielikult paljasõnalised

ning tõendamata.

Kohtu põhjendused

1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja

lahendamise lihtsustatud korras 19.03.2024 kirjaga. Kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole.

2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS

§ 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata ning

hagiavaldus tuleb jätta samuti rahuldamata.

4. TsMS § 423 lg 2 p 1 ning p 2 sätestavad, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul,

kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele

tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või kui hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

Kohtu hinnangul puudub hagi läbi vaatamata jätmiseks alus, kuivõrd kohus saab hinnata

tõendeid ja nõude olemasolu asja sisulisel arutamisel. Kohus on seisukohal, et hageja

nõue oleks perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet

võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel, kuid kohtu ülesanne ongi välja

selgitada asja sisulisel lahendamisel nõude aluseks olevad asjaolud, s.h kas ja kelle vahel

on menetluses märgitud leping sõlmitud.

5. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.04.2023 teenuse osutamise lepingu, millega

kostja võttis kohustuse puhastada keemiliselt 13 hageja poolt üleantud riideeset, sh halli

värvi meeste sulejope Emporio Armani suurusega nr 52, sinist värvi meeste sulejope

Duvetica suurusega nr 48 ja musta värvi meeste sulevest Duvetica suurusega nr 48.

Viimati nimetatud tooted muutusid hagiavalduse kohaselt puhastuse käigus väiksemaks

(tõmbusid kokku) ning hageja ei saa neid enam kanda. Hageja palub, et kostja hüvitaks

talle toodete väärtuse kokku summas 453,40 eurot.

7. Kostja on esitanud esmalt vastuväite, mille kohaselt oli teenuse tellijaks ja selle eest

maksjaks Everal Ülemiste OÜ aga mitte hageja. Samuti on kostja seadnud kahtluse alla,

kas hagis märgitud riideesemed üldse hagejale kuulusid.

Hageja poolt kohtule esitatud tellimusest nr 5266 nähtub, et kostjale on 22.04.2023 üle

antud 13 riideeset (dtl 11). Kostja eksemplaril nimetatud tellimusest kajastub peale

vastavate riideesmete ka tellijana Everal Ülemiste OÜ (dtl 66). Samas on leidnud

tõendamist, et hageja on vastavat osaühingut 21.04.2023 volitanud enda riiete viimiseks

ja keemilise puhastuse tellimiseks ja ka hiljem vastu võtmiseks kostjalt (dtl 109). TsÜS §

115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu ning esindaja tehtud tehing kehtib

esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu

tegemiseks esindusõigus. Isegi juhul, kui vastav volitus oleks allkirjastatud hiljem, siis

TsÜS § 113 kohaselt kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest.

Samuti puudub kohtul alus kahelda, et vaidlusalused riideesemed hagejale kuulusid.

Hageja on esitanud nimetatud asjaolu tõendamiseks hagejale esitatud arved vastavate

toodete eest (dtl 24-26). Asjaolu, kes ja millisel viisil arvete eest tasunud on, ei oma

kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Samuti peab kohus vajalikuks

märkida, et kuigi tegemist on võõrkeelsete arvetega, siis on arvetelt näha, kellele arve on

esitatud ja milliste toodete eest.

8. Kohus asub seisukohale, et hagiavalduses väljatoodud asjaolude kohaselt oli kostjaga

sõlmitud töövõtuleping, millele kohalduvad ka tarbijatöövõtulepingu sätted. Nimelt

sätestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1, et töövõtulepinguga kohustub üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635 lg

4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja

ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija

vallasasja suhtes. VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama

lepingutingimustele ning VÕS § 641 lg 2 sätestab üldised alused, millal töö

lepingutingimustele ei vasta. VÕS § 646 lg 1 kohaselt, kui töö ei vasta

lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist,

kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid

ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse

olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue

töö.

Kui tarbijal ei ole võimalik esitada lepingu täitmise nõuet, siis on õigus esitada kahju

hüvitamise nõue. VÕS § 127 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist

kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise

võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. VÕS § 127 lg 5

järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju

tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu

mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. VÕS § 132 järgi tuleb asja

hävimise, kaotsimineku või kahjustumise korral maksta kahjustatud isikule hüvitis, mis

vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja

väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega,

oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult

arvestada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

9. Kohus on oma 19.03.2024 kirjas selgitanud, et hagejal tuleb menetluses tõendada,

millised olid riideesemed enne puhastusse andmist ja millised pärast ning andnud

hagejale võimaluse esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid, millest nähtuks, et

riideesemed on muutunud väiksemaks (dtl 87-89).

Hageja on kohtule esitanud kahe sulejope pildid enne ja pärast keemilist puhastust (dtl

100-102, 104, 108). Kohus asub seisukohale, et üksnes nimetatud fotod ei tõenda

vaidlusaluste riietusesemete suuruse muutumist peale keemilist puhastust (s.o väiksemaks

jäämist). Puuduvad andmed, millal vastavad fotod tehtud on ning kas tegemist on samade

riietusesemetega, millele keemilist puhastust teostati. Lisaks ei ole ühel pildi näha ka

inimese nägu, et saaks väita, et jopet kannab igal pildil sama isik ning ka isiku enda

mõõdud võivad aja jooksul muutuda. Samuti on hageja väited riiete suuruse muutumisest

ümberlükatud kostja poolt esitatud eksperdi arvamusega (dtl 63-65). Nimelt on ekspert

leidnud, et vaidlusalustel riietel puuduvad kokkutõmbumise jäljed ning silmnähtavaid

struktuuri muutusi pealsel/voodrikangal/kangal ei ole märgata. Samuti ei tuvastanud

ekspert jälgi, mis võiks viidata pesurežiimi ja -meetodi rikkumisele. Eeltoodust tulenevalt

ei ole kahju tekkimine hagejale tõendatud, mistõttu puudub kohtul vajadus hinnata hageja

poolt märgitud kahju suurust.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

11. Kõik otsuses käsitlemata poolte väited ja hindamata tõendid ei oma kohtu hinnangul asja

lahendamisel tähtsust.

Menetluskulud

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

13. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine

ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt

on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised

kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

14. Kohus andis 14.06.2024 kirjaga pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks

kuni 10.07.2024. Kostja on oma menetluskulude nimekirja kohtule esitanud 11.07.2024.

Kostja ei ole esitanud menetluses taotlust kohtu poolt antud tähtaja pikendamiseks ega

esitanud ka tähtaja ennistamise taotlust. 19.08.2024 on kostja üksnes e-kirjaga märkinud,

et tehnilise tõrke tõttu polnud võimalik menetlusdokumenti tähtaegselt allkirjastada isegi

smart-ID või mobiili ID lahendust kasutades ning tuli tegeleda asendusarvuti leidmisega,

mille saamisel koheselt menetlusdokument allkirjastati ja edastati kohtule. Kohus märgib,

et nimetatud tõrke olemasolul oli kostjal võimalus esitada koheselt tähtaja pikendamise

taotlus või tähtaja ennistamise taotlus koheselt koos menetluskulude nimekirja

esitamisega. Kostja ei ole nimetatud võimalust kasutanud. Lisaks ei tõenda kostja esitatud

kuvatõmmised tõrke esinemist 10.07.2024 (dtl 139-142). Kohus peab vajalikuks ka

märkida, et kohtu poolt antud tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks oli küllaltki

pikk ning dokumendi esitamise soov viimasel kuupäeval on olnud kostja enda valik ja

riisiko. Seega ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul tegu ka mõjuva põhjusega tähtaja

pikendamiseks või ennistamiseks.

Kuna menetluskulude nimekiri on kohtule esitatud hilinemisega, siis kohus nimetatuga ei

arvesta ning jätab kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2025. a otsusega nr 2-23-

17369.