2-23-104304/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Tanel Kivi

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.08.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-104304

Tsiviilasi

PlusPlus Capital Aktsiaselts hagi J. T. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

3897,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital Aktsiaselts (registrikood:

11919806; asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115,

Tallinn)

Hageja

esindaja:

Tarvo

Ilves,

e-

post: tarvo.ilves@plusplus.ee

Kostja: J. T. (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; e-post:

xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt J. T.ilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja võlgnevus 717,01 eurot

ja viivis 62,58 eurot.

3. Välja mõista J. T.ilt PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis alates 31.05.2023 põhinõudelt

717,01 eurolt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

põhinõude ulatuses.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kostjale toimetada

kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta kõik menetluskulud kostja J. T.i kanda.

7. Mõista kostjalt J. T.ilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja menetluskulu riigilõiv

summas 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja

kulu 160 eurot.

8. Mõista kostjalt J. T.ilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti

filiaal või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2).

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

PlusPlus Capital AS esitas 30.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 2736,27 euro saamiseks. Kohus tegi 01.02.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Pärnu Maakohus lõpetas 11.05.2023 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja

nõude kostja vastu Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas Harju Maakohtule 31.05.2023 hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid E AS ja

kostja 01.03.2021 krediidikonto lepingu nr xxxx. Krediidikonto lepingu kohaselt andis

võlausaldaja kostjale krediidilimiiti 2000 eurot kostja jooksvate vajaduste finantseerimiseks.

Kostja ei tasunud igakuist intressi alates 01.02.2022. 15.07.2022 loovutas võlausaldaja oma

nõuded kostja vastu hagejale.

Hageja esitas 10.05.2024 kohtule analüüsi kostja pangakonto väljavõttest.

Peale 25.07.2024 kohtunõude esitamist, milles kohus leidis, et esialgne võlausaldaja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitas hageja 15.08.2024 alternatiivnõude

kostja vastu. Alternatiivnõude kohaselt palub hageja mõista välja põhivõlgnevus 717,01 eurot

ja viivise 62,58 eurot. Lisaks sellele palub hageja mõista välja viivise seadusjärgses määras

alates 31.05.2023 kuni põhivõla tasumiseni.

Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 30.11.2023 teate avaldamisega 14.11.2023

Ametlikes Teadaannetes. Kostja kohtule vastust tähtaja jooksul ega peale seda ei ole esitanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale väljaandes Ametlikud Teadaanded

kättetoimetatud 30.11.2023. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus

hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

2. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi

alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

3. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid E AS ja kostja lepingu nr xxxx, mille alusel

finantseeris E AS jooksvaid kulutusi andes viimasele krediiti. Kostja ei täitnud lepingust

tulenevaid kohustusi tagasimaksete tegemisel ning laenulepingu teenindamisel. Hageja ei

ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus-

ja kutsetegevusega.

4. Kohtu hinnangul vastab krediidikonto leping nr xxxx tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS

§ 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad

tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale

pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7

ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des

4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

5. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses

ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või

-vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,

tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded

kostja vastu loovutanud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et E AS ei järginud kostja suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule

esitatud asjaolusid, jättis E AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste

suuruse.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate

seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav,

et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna

Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Kohus võtab arvesse asjaolu, et hageja on esitanud kohtule 10.05.2024 pangakonto

väljavõtte analüüsi, aga ka lähtuvalt sellest jääb selgusetuks kostja kohustuste suurus enne

võlausaldaja poolt krediidi väljastamist. Analüüsist nähtuvalt on kostja saanud regulaarselt

tööandjalt palka, aga ta on ka regulaarselt teinud makseid olulisel määral tööandajale tagasi,

selgusetuks jääb põhjus miks kostja selliselt käitub. Lisaks sellele saab kostja nähtavalt

mitmetelt eraisikutelt ülekandeid ning teeb makseid regulaarselt teistele füüsilistele

isikutele. On tõenäoline, et tegemist on laenudega, mida isik on saanud teistelt füüsilistelt

isikutelt.

Tarbija krediiditoimikust peab olema võimalik kindlaks teha, milliseid näitajaid ja millises

suuruses (nt millises summalises suuruses sissetulekuid) krediidiandja konkreetse tarbija

puhul on arvestanud ning krediidivõimelisuses veendumuse kujundamiseks kasutanud

(KAVS § 48 lg 5 p 5). Krediidiandja peab suutma näidata krediidivõimelisuse hindamise

arvutuse käiku ja andmeid, mille põhjal vastavat hindamist teostati ehk kuidas kujunes

järeldus tarbija suutlikkusest krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta.

Oluline on, et krediiditaotluselt oleks mõistetav, millist informatsiooni on krediidiandja

tarbijalt oodanud. See tähendab, et krediiditaotluselt peaks nähtuma, millised on

sissetulekuallikad, mille krediidiandja arvestab regulaarse sissetuleku hulka ja mida tarbija

võib enda sissetulekuks märkida (nt kas ainult töötasu või erinevatest sissetulekuallikatest

saadud suurused kokku), samuti peaks nähtuma, kas regulaarse sissetuleku suurus tuleb

esitada neto- või brutosissetulekuna. Regulaarne on sissetulek, mida tarbija saab kindla või

kindlaks määratud ajakava alusel (igas kuus, kvartalis ja/või aastas) ja sissetulekuallikatest

nagu töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja

tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis (vaata ka KAVS § 49

lg 3 p 1 ja sotsiaaltoetustega arvestamise osas HMKo 06.10.2022, 2-22-119172, p 30 ja

TrtRnKo 17.07.2022, 2-21-125271, p 8).

Krediidi jätkusuutliku teenindamise seisukohast on oluline, et hinnataks muu hulgas

asjaolu, kui tihti erinevad krediidiandjad tarbijale krediidi väljamakseid teostavad.

Krediidiandja peab arvestama tarbija üldist finantsolukorda ja seda, kas näiteks oleks tarbija

võlanõustamisse suunamine sobivam, kui täiendav laenamine. Tarbijale ei tohi krediiti

väljastada, kui on mõistlik järeldada, et tema sissetulekutest ei piisa kõikide tema kohustuste

kandmiseks ja viimane kasutab krediiti sissetuleku allikana selleks, et katta igapäevaseid

kulutusi ja/või tasuda olemasolevaid finantskohustusi (vaata ka TlnRKo 16.03.2023, 2-18-

15885, p 15.2.3.).

Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud kohtu hinnangul kostja maksevõime

ning kostjal lasuvad kohustused tuvastamata.

6. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS §

4034 lg-t 6.

7. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt välja 717,01 eurot põhivõlgnevust ja viivised

summas 62,58 eurot juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku

laenamise põhimõtteid. Hageja väidete kohaselt ei ole kostja põhivõlgnevuse katteks

tagasimakseid teinud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus lähtub TsMS § 5

lg 1 kohaselt hageja nõudest ning rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 717,01 eurot ja viivised 62,58 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv summas 455 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulu 420 eurot.

9. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

10. Kohus

märgib

menetlusosalise

taotluse

alusel

menetluskulude

kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

11. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 455 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 160 eurot,

arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning menetluse käiku. Olukorras, kus tegemist on

vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega ei pea kohus võimalikuks

kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 160 eurot välja mõista.

12. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik