3-24-420/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.08.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-420

Haldusasi

I.Y kaebus Maardu Linnavalitsuse 12.01.2024 otsuse nr

10-1.7/95-1 tühistamiseks ning Maardu linna

kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja: I.Y

Vastustaja: Maardu linn, volitatud esindaja Neeme Sild

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.09.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.Y (kaebaja) esitas 07.01.2024 Maardu Linnavalitsusele toimetulekutoetuse taotluse.

1(6)

Taotluses ei kajastanud ta perekonnaliikmeid toimetulekutoetuse määramise seisukohast, see

tähendab määratles, et elab üksi.

Taotlusele oli lisatud pangakonto, mis kajastab kaebajale makstavaid toetusi ja

kommunaalkulusid kajastavad arved. Kaebaja esitas kinnistuse, et 2023.a detsembris andis ta

elatist Y 700 eurot, Q-le 510 eurot ja W-le 510 eurot. Kaebaja juhtis elatise osas tähelepanu, et

kasutuseelistena makstud elatis tuleb kaebaja sissetulekust maha arvata.

2. Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakond jättis 12.01.2024 otsusega nr 10-1.7/95-1 „Otsus

jätta toimetulekutoetus määramata“ I.Y taotluse rahuldamata ning toimetulekutoetuse

määramata.

Vastustaja lähtus sellest, et kaebaja elab aadressil XXX, Maardu, üksi.

Vastustaja käsitles kaebaja sissetulekuid järgmiselt.

Perekonna sissetulekute andmed (eurodes):

Sissetuleku

saaja

Sissetuleku liik

Tegelik

sissetulek

Arvesse

minev

sissetulek

Allikas

I.Y.

Elatis

-260,33

-260,33

Käsitsi

I.Y.

Elatis

-260,33

-260,33

Käsitsi

I.Y.

Elatis

-260,33

-260,33

Käsitsi

I.Y.

Lapsetoetus

80,00

80,00

SKAIS2

I.Y.

Muu sissetulek

sotsiaalkindlustusest ja

sotsiaalabist

45,00

45,00

STAR

I.Y.

Töötuskindlustushüvitis

640,20

640,20

TKIS

Kokku

-

15,79

-

15,79

Kaebaja eluaseme kulusid käsitles vastustaja selliselt.

Vastustaja otsustas eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse summat vähendada SHS-i §

133 lg 9-1 p 3 alusel - Makseraskuste ennetamiseks on sõlmitud vabatahtlik kindlustus ning see

katab osaliselt eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset.

Toimetulekutoetuse menetluses võetakse arvesse reaalselt makstud elatise suurust, mitte seda

summat, mida isik tahaks või peaks maksma. Kaebaja maksab väidetavalt elatist 1720 eurot.

Tema enda sissetulek on seejuures 765,20 eurot. Seega on kaebajal vara, mille arvelt on

võimalik maksta elatist igakuiselt 954,80 euro võrra rohkem, kui on toimetulekutoetuse taotleja

enda sissetulek.

2(6)

Tegemist ei ole kohtu kaudu väljamõistetud elatisega. Kui kaebaja maksab vabatahtlikult ära

oma sissetulekust määrava summa, jääb ta seetõttu ise abivajavasse olukorda.

Riigikohus on asjas nr 3-2-1-119-15 on leidnud, et „elatis alaealisele lapsele“ printsiibist

lähtuvalt võiks elatise miinimummäär kehtida ka muu abivajava täisealiseks saanud lapse (nt

täisealiseks saanud puudega lapse) puhul (PKS § 97 p 3).

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. Kohtu menetluses on kaebaja nõue tühistada 12.01.2024 otsus ja kohustada vastustajat uuesti

kaebaja taotlust hindama.

4. Eestkostetavat, kelle eestkostjaks on temaga koos elav perekonnaliige, ei loeta

toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeks (SHS § 131 lg 12). Harju Maakohus määras

22.04.2023 otsusega kaebaja Q eestkostjaks. See tähendab, et toimetulekutoetuse arvestamisel

ei loeta Q-d kaebaja perekonnaliikmeks.

5. Eestkostja ei pea võimaldama eestkostetavale eluruumi tasuta kasutust. Kui Q elaks

ühetoalises üürikorteris Maardu linnas ja tema tasutav üürisumma oleks 500 eurot kalendrikuus,

siis küsimust Q-le toimetulekutoetuse määramisel ei tekiks. Kuna tema sissetulek ei võimalda

tal eluruumi üürida, oleks ta õigustatud toimetulekutoetust saama. Käesoleval juhul saab ta

selles summas eluasemeteenust oma emalt, kes on ühtlasi eestkostja. Samal ajal ei saa ema oma

eestkostetavast pojale eluruumi üürile anda. Selles olukorras on ainuke lahendus käsitleda

eluruumi võimaldamist ülalpidamiskohuslase antava elatisena, mida antakse kasutuseelistena ja

mille väärtus on summa, mis kuluks analoogse eluaseme üüriks turutingimustel.

6. Sisuliselt sama olukord (va eestkostega seonduv erisus) on W eluasemekulu arvestamisel.

Kaebaja annab talle ülalpidamist kasutuseelistena, mis on käsitletav elatisena.

7. Y on alaealine, kes on terve elu elanud kahes linnas eramajades ja kelle kulud ongi

tavapärasemast suuremad. Mingit eriarvestust vanemate vahel ei toimu ega ole ka kunagi

toimunud, kuna vanemate eramud on sarnaste suurustega ja kulud lapsele sarnased. Suuremad

kulud nagu koolilõpetamine (mai-juuni), autokool, reis jne teevad vanemad pooleks.

8. Vastustaja piiras põhjendamatult maha arvestatavat elatist miinimumelatisega PKS § 101

mõttes. Selline lähenemine ei arvesta elatise saatjate vajadustega.

9. Kaebaja viitab Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 23.11.2023 kirjale, milles öeldakse

kasutuseelise kohta järgmist: seega tuues paralleeli toimetuleku taotlemisel elatise arvestamise

ning perekonnaliikmete ülalpidamiseks antava kasutuseelise vahel, saame eeltoodust järeldada,

et toimetulekutoetuse osas ei sätesta seadus eri regulatsiooni, milliseid tõendeid peaks

kasutuseelise osas elatise maksmisel kohaliku omavalitsuse üksusele erinevalt muudest

tõenditest esitama.

Kaebaja teeb sellest kirjast järelduse, et SKA on leidnud, et elatisena antavad kasutuseelised

tuleb sissetulekust maha arvata.

Kasutuseelised ei näita kaebaja rahalist olukorda, sest ei ole seotud kaebaja sissetulekuga.

Perekonnaseadusest ja SHS-st ei tulene, et elatis peab igal juhul olema kohtu poolt välja

mõistetud või notariaalselt kokku lepitud, et seda oleks võimalik toimetulekutoetuse määramisel

arvestada. Ei ole piiratud poolte kokkuleppel makstava elatise suurus, mis võib kuude lõikes

varieeruda sõltuvalt ülalpeetava vajadustest.

3(6)

10. Kaebaja sissetulekuks on arvestatud peretoetus 80 eurot, kuigi laps elab Maardu linna

arusaamise kohaselt isaga. Toetus ei laeku kaebaja kontole, seega ei saa see olla kaebaja

sissetulek. Isegi kui see laekuks kaebaja kontole, on isal võrdne õigus seda kasutada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

11. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. Vastustaja menetles kaebaja 07.01.2024 toimetulekutoetuse taotlust sellina, nagu ta oli

esitatud.

13. Vastustaja selgitas otsuses, miks ta ei arvesta kaebaja sissetulekust maha elatist sellises

suuruses, nagu kaebaja taotleb. Kaebaja tulude ja kulude vahel on oluline vastuolu, mis lubab

arvata, et kaebajal on muid avaldamata sissetulekuid või tema kinnitused makstava elatise osas

suurema toetuse saamiseks ei vasta tegelikkusele.

14. Kui kaebaja on võimeline kulutama ühes kalendrikuus vabatahtlikult mitmele isikule elatiste

maksmiseks suurema summa, kui seda võimaldavad tema deklareeritud sissetulekud, siis ta ei

kuulu nende isikute ringi (sihtrühma), kellel on õigus saada toimetulekut soodustava ajutise

abimeetmena toimetulekutoetust minimaalses ulatuses esmavajaduste rahuldamise tagamiseks.

15. Taotluse lisatud kinnituse järgi on kaebaja 2023. aasta detsembris maksnud Y elatist 700

eurot, Q-le 510 eurot ja W-le 510 eurot. Kaebuse esitaja on kaebuse esitanud väite, et kõigi

elatise saajate vajadused on tegelikult oluliselt suuremad, arvestades ülalpeetavate tavalist

elulaadi ja tegelikke vajadusi.

16. Siinkohal tekib küsimus, kes eelmises lõigus nimetatud isikutest on kaebaja ülalpeetavad.

STAR andmetel on Q igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetusena 558 eurot ja W

igakuiseks sissetulekuks on 630,31 eurot. Ainus kaebaja ülalpeetav võib olla peamiselt

Haapsalus elav Y, kelle ülapidamise osas on kaebuses selgitatud, et tegemist on nn jagatud

vanemlusega, kus kumbki pool kannab kulud siis, kui laps on tema juures. Antud juhul tõusetub

küsimus sellest, kas riigilt väidetava elatise maksmiseks hüvitise nõudmine on õiguspärane.

Kaebusest nähtub, et kaebaja on jäänud väite esitamisel paljasõnaliseks ja ei ole esitatud väite

tõendamiseks esitanud ühtegi asjakohast, väidet tõendavat dokumenti.

17. Kaebaja viitab kaebuses võimalikele kasutuseelistele, kuid SHS § 133 lg 5 punkti 1 järgi on

lubatud toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võtta jooksval kuul tasumisele kuuluvatest

eluasemekuludest üüri, kuid mitte võimalikke kasutuseeliseid. Küsimus kasutuseelistest on

tsiviilõiguslik nõue ja konkreetse nõude lahendamine on maakohtu pädevuses.

18. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et otsus väidetava elatise miinimummääras arvestamise osas

on motiveerimata ja õiguslik alus ebaselge. Vastustajat süüdistatakse asjatult selles, et ta on

jätnud välja selgitamata elatise saajate vajadused. Vastustaja on seisukohal, et

tõendamiskoormus antud kaebajal.

19. Lapsetoetus 80 eurot on kaebaja sissetulekuks arvestatud riigi hallatava SKAIS 2

andmebaasis olevate andmete alusel ja toimetulekutoetuse taotleja sissetulekute alusandmetes

kajastuvad need sõltumata vastustaja tahtest. Selleks, et lapsetoetust ei arvestataks kaebaja

sissetulekute hulka, oleks pidanud kaebaja esitama vastava taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

20. Toimetulekutoetuse maksmisel väidetava elatise arvesse võtmise osas on Vastustaja teinud

koostööd Sotsiaalkindlustusametiga. Selgituses märgib pädev asutus, et […] praegusel juhul

maksab inimene vabatahtlikult ära oma sissetulekust määrava summa, jäädes seetõttu ise

abivajavasse olukorda. Kuivõrd tegemist ei ole ka kohtu kaudu väljamõistetud elatise

4(6)

maksmisega, ei ole seadusest tulenevat kohustust vabatahtlikult makstava rahasumma

arvestamiseks seesuguses summas, mis jätab vanema enda abivajaja rolli […]. Riigikohus on

19.10.2015 lahendi nr 3-2-1-119-15 punktis 10 selgitanud, et täisealiseks saanud puudega lapse

elatise suhtes võiks kehtida samad põhimõtted kui alaealise lapse suhtes. Seega ei ole kaebaja

väited ja kinnitused ülemäärase elatiste maksmise osas tõsiselt võetavad, kuna neid makstakse

tema mõju all olevatele ja tema poolt kontrollitavatele isikutele.

21. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 3 lg 6 sätestab, et sotsiaalseadustikus ettenähtud

haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades sotsiaalseadustikus

sätestatud erisusi. SÜS § 5 lg 2 sätestab, et hüvitise taotlemisel peab isik aitama igakülgselt

kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise

kohandamisele. SÜS § 9 järgi on sotsiaalkaitse paremaks korraldamiseks hüvitisi andvatel

asutustel ja isikutel kohustus teha koostööd. Kaebaja ei ole enda ega oma esindatavate nimel

lähtunud mõistlikust ja seaduse järgi nõutavast hea usu põhimõttest, vastupidi, teadlikult

pahatahtlikult.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

22. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

23. Kaebaja ei kajastanud taotluses perekonnaliikmeid toimetulekutoetuse määramise

seisukohast, see tähendab määratles, et elab üksi. Vastustaja lähtus taotlusest.

24. Kaebaja esitas kinnituse, et 2023.a detsembris andis ta elatist Y 700 eurot, Q-le 510 eurot ja

W-le 510 eurot. Kaebaja juhtis elatise osas tähelepanu, et kasutuseelistena makstud elatis tuleb

kaebaja sissetulekust maha arvata.

25. Vastustaja ei käsitlenud elatist kasutuseelistena, mistõttu ei arvestanud ta nimetatud

summasid kaebaja sissetulekust maha. Küll aga leidis vastustaja, et kaebaja sissetuleku

arvestamisel tuleb arvestada elatisega, milleks on 260,33 eurot kuus.

26. Kohus nõustub vastustajaga, et väidetavaid summasid ei saa käsitleda kasutuseelistena.

Kasutuseelised on eseme kasutamisest saadavad eelised (TsÜS § 62 lg 1).

27. Eluruumi kasutuseeliseks on selle kasutamise võimalus. PKS ei reguleeri kasutuseeliste

hüvitamise nõudeid, seega saavad sellekohased nõuded tuleneda AÕS-ist ja VÕS-ist.

Riigikohus selgitas abikaasade ühisvara näitel, et kasutuseeliste hüvitamist saab üldjuhul nõuda

üksnes kaotatud kasutuseelistest tuleneva kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 alusel

(Riigikohtu 19.06.2024 otsus asjas nr 2-17-15677, p 19.5).

Seega saab kasutuseeliste hüvitamist nõuda tsiviilhagi esitamisega, mida kaebaja ei ole teinud.

Järelikult saavad Q ja W kasutada XXX, Maardu elamut elukohana kaebaja vabal tahtel.

Tegemist on kaebaja poolt täieealise poja ja isa ülalpidamisega tema vabal tahtel.

Vastustaja arvutuskäigust nähtub, et ta arvestas kaebaja sissetulekutest maha 260,33 eurot iga

elatist saava isiku kohta. Samas on otsuse põhjendavas osas öeldud, et arvesse saab võtta üksnes

reaalselt makstud elatist. Vastustaja selgitas, et kui isik, olles igakuine toimetulekutoetuse saaja,

maksab elatist 1720 eurot, aga tema enda sissetulek on 765,20 eurot, siis on isikul olemas vara,

mida ta ei ole avaldanud.

Kaebaja kinnitusest on näha, et ta ei ole elatist Q-le ega W-le maksnud, vaid märkis summad

(510 eurot) mõlema isiku puhul kui kasutuseelised, mille osas ta ekslikult arvas, et need saab

sissetulekust maha arvata.

5(6)

Seega on otsuse põhjendus elatise suuruse 1720 eurot osas eksitav.

28. Küll aga leiab kohus, et vastustaja on kogumis teinud õige otsuse. Vastustaja märkis, et kui

kaebaja tasub vabatahtlikult ära oma sissetulekust määrava summa, jääb ta ise abivajavasse

olukorda.

Vastustajal on kaebaja poolt väidetavalt Y makstud 700 euro osas õigus. Y osas, kes ei ela

kaebajaga alaliselt koos, puudub kohtuotsus, mille alusel on kaebajalt alaealise poja kasuks

elatis välja mõistetud. Seega on tegemist vabatahtliku elatisega. Kuna kaebaja sissetulekuks on

765,20 eurot, siis on see määrav osas kaebaja sissetulekust.

Arvestades, et kaebajal jäi seejärel elamuaseme kulude katmiseks 65,20 eurot, siis asetas

kaebaja end olukorda, kus tal ei olnud võimalik väidetavalt eluaseme eest maksta.

Vastustaja on vastuses kaebusele õigesti järeldanud, et kaebaja on kas ebaõige kinnituse

esitanud või on tal varjatud sissetulekuid. Seda põhjusel, et kaebajal on panga ees igakuine

laenu tagasimakse kohustus 658,95 eurot. Kohtule nähtuvalt on ta seda kohustust täitnud.

29. Toimetulekutoetuse määramine on hindamisotsus, kas kaebaja vastab SHS-s nimetatud

eeldustele. Toetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist (SHS

§ 134 lg 2). Eeltoodust saab teha järelduse, et KOV uurimiskohustus on piiratud ning toetuse

üle otsustamisel lähtutakse eelkõige taotleja poolt esitatust.

SÜS § 21 lg 1 p 1 kohaselt on isik kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed

ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või

muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks.

Vastustajal oli põhjendatud kahelda, et kaebaja ei täitnud SÜS § 21 lg 1 p 1 kohustust.

Toimetulekutoetust makstakse piiratud avalike ressursside arvelt, seetõttu peab toetuse

väljamaksmine olema põhjendatud. Andmete varjamine või ebaõigete andmete esitamine on

toetusõiguse kuritarvitamine.

Seetõttu jättis vastustaja õiguspäraselt toimetuleku taotluse rahuldamata.

30. Täiendavalt osundab kohus eksimusele vastustaja otsuses, mis ei mõjuta lõpptulemust.

Vastustaja on otsuses elatise baassummaks märkinud 260,33 eurot, kuid alates 01.04.2023 on

õige elatise baassumma 300,33 eurot. Justiitsministeeriumi veebilehelt leitava elatiskalkulaatori1

kohaselt oli elatise baassumma alates 01.04.2023 249,78 eurot. Kui lisada sellele 3% keskmisest

brutokuupalgast ehk 50,55 eurot, on baassummaks kokku 300,33 eurot.

31. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

https://www.just.ee/elatiskalkulaator/

6(6)