2-23-109060/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. august 2024, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja nr

2-23-109060

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi J.W vastu võla väljamõistmiseks

Hagi hind

5364 eurot 44 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046; asukoht:

XXX, 10617 Tallinn),

lepinguline esindaja: Anu Volmer (e-post)

Kostja: J.W (isikukood XXX; elukoht; e-post)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista J.W-lt OK Incure OÜ kasuks välja 4358 eurot 35 senti (s.o ESTO AS’i ja J.W

vahel 4. septembril 2022 sõlmitud krediidilepingust nr 38001144047 tulenev põhivõlg 3100

eurot, viivis ajavahemiku 17. jaanuar 2023 - 28. august 2023 eest 202 eurot 18 senti ja

sissenõudmiskulud 30 eurot ning ESTO AS’i ja J.W vahel 6. septembril 2022 sõlmitud

järelmaksulepingust nr 59629462562 tulenev põhivõlg 200 eurot 40 senti ja viivis

ajavahemiku 17. jaanuar 2023 - 28. august 2023 eest 13 eurot 40 senti;

järelmaksulepingust nr 70639462023 tulenev põhivõlg 539 eurot 61 senti ja viivis

ajavahemiku 6. jaanuar 2023 - 28. august 2023 eest 37 eurot 79 senti; järelmaksulepingust

nr 88699466857 tulenev põhivõlg 220 eurot 24 senti ja viivis ajavahemiku 17. jaanuar

2023-28. august 2023 eest 14 eurot 73 senti.

3. Jätta OK Incure OÜ hagi J.W vastu rahuldamata krediidilepingust nr 38001144047

tuleneva intressi 449 eurot 19 senti ja viivise 556 eurot 90 senti osas.

4. Jätta menetluskulud 81% ulatuses J.W kanda ja 19% ulatuses OK Incure OÜ kanda.

5. Rahuldada OK Incure OÜ taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt.

6. Mõista J.W-lt OK Incure OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 481 eurot 95 senti.

Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Mõista J.W-lt OK Incure OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt (481

eurot 95 senti) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide

ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja

see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 2. märtsil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse J.W (kostja) vastu. Pärnu Maakohus lõpetas 1. juunil 2023 maksekäsu kiirmenetluse

ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 28.

augustil 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 4060 eurot 25 senti, intressi 449 eurot 19 senti,

viivise 825 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja

kanda ning mõista kostjalt viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Hageja nõue tuleneb kostja ja ESTO AS’i vahel 4. septembril 2022 sõlmitud krediidilepingust

nr 38001144047 ja 6. septembril 2022 sõlmitud järelmaksulepingutest nr 59629462562, nr

70639462023, nr 88699466857.

2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kohtutäituri vahendusel 13.

oktoobril 2023 kättetoimetatuks loetud. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi ei ole täies

ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles

hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega

jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi

osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

4. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist

tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS §

4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele

tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r.

o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama

tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks

tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt

Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt

tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr

2-21-13098, p 18 viimane lõik).

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5. Hageja hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS §-s 4034 sätestatud nõudeid. Krediidiandja

kontrollis põhjalikumalt kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid

ning ka kostja poolt esitatud andmete tõesust.

Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja tegevus ja järeldused nii enne 4. septembri 2022

tähtajatu krediidilepingu sõlmimist kui ka enne 6. septembri 2022 kolme järelmaksulepingu

sõlmimist identsed: „Krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse kostja esitatud

(700 eurot sissetulek) ja AS-lt Pensionikeskus (639 eurot 84 senti) saadud info. Arvesse võeti

kostjalt saadud info tema finantskohustuste (0 eurot) kohta ja krediidiandja minimaalset

majapidamiskulude määra (215 eurot 30 senti). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee

andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Sise-reeglite kohaselt pidi kliendi

DSCR olema suurem kui 1,3 (DSCR oli 2,6158), mida arvutati valemi järgi: sissetulek -

olemasolevate finantskohustuste teenindamine – regulaarsed majapidamiskulud – kohustuste

võimaliku suurenemise mõju / väljastatava krediidi kuumakse. Krediidiandja riskihinnangutest

ja krediidiandja kehtestatud sisereeglitest hinnati kostja maksevõimeks 413 eurot 77 senti

(sissetulek 639 eurot 84 senti (EVK) – finantskohustused 0 eurot – kohustused 226 eurot 7 senti

(varaliste kohustuste, sealhulgas finantskohustuste, võimaliku suurenemise mõju (5%) +

minimaalne majapidamiskulude määr 215 eurot 30 senti). Eelneva ja vastavalt kehtivatele

sisereeglitele teostatud andmete kogumis hindamise tulemusel jõudis krediidiandja

veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ning kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi

täita.“

6. Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingute sõlmimist

omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet teha krediidi

tagasimakseid või tasuda järelmaksulepingutest tulenevaid osamakseid, ega hinnanud kostja

krediidivõimelisust kohase hoolsusega. Hageja esitatust nähtuvalt on krediidiandja kontrollinud

kostja igakuise sissetuleku suurust. Kostja on märkinud oma finantskohustuste suuruseks 0 eurot

ja seetõttu on krediidiandja arvestanud kohustustena minimaalset majapidamiskulude määra

215,30 eurot koos koefitsiendiga. Hageja esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud

teavet kostja kohustuste kohta. Hageja nimetatud andmekogude kontrolli ei saa pidada

piisavaks. Creditinfo.ee ja taust.ee kajastavad infot isikute registreeritud maksehäirete kohta,

kuid ei anna teavet selle kohta, kas isikul on finantskohustusi. Tegelike kohustuste kontrollimata

jätmine kolme 6. septembril 2022 sõlmitud järelmaksulepingu eel on kohtu hinnangul erakordse

hooletuse väljendus, kuivõrd kaks päeva varem on sama krediidiandja sõlminud kostjaga

krediidilepingu, millest kostjale tulenesid täiesti üheselt finantskohustused. Krediidiandja on aga

ka kolme järelmaksulepingu sõlmimisel rahuldunud kostja märgitud „0“-ga finantskohustuste

real. Ka 4. septembril 2022 sõlmitud krediidilepingu eel oleks krediidiandjal esitatud andmete

põhjal tulnud kostjalt nõuda tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnata. Jälgitav ei ole juba esimese, s.t. 4.

septembril 2022 sõlmitud krediidilepingu kohta mõttekäik, et krediidiandja jõudis andmete

kogumis hindamise tulemusel veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ning kostja suudab

lepingust tulenevaid kohustusi (minimaalne tagasimakse oli 10 eurot) täita. Arusaamatu on,

miks krediidiandja soovib hindamisel arvesse võtta minimaalset tagasimakset. Tegelikkuses oli

krediidilimiidiks 3100 eurot ja kohtu hinnangul oleks kohane olnud hinnata, kas kostja suudab

tagasimakseid teha juhul, kui võtab kogu summa korraga välja. Praktikas täpselt nii juhtuski.

Kohus tegi arvutused vastavalt hagiavalduses esitatud andmetele ning sai tulemuseks, et 3100

euro korraga kasutusse võtmisel oleks kostja pidanud igakuiselt (30 päeva pikkuse kuu puhul)

tegema tagasimakseid summas 153 eurot 96 senti.

7. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise

kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

7.1. Kostja võttis krediidilepingu nr 38001144047 alusel kasutusele kogu krediidi, 3100 eurot.

Kostja ei ole tagasimakseid teinud. Seega tuleb kostjalt välja mõista 3100 eurot.

Seadusjärgne intressimäär 4. septembril 2022 sõlmitud lepingu jaoks on 0%. Seega tuleb

intressinõue jätta rahuldamata.

Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 39,90% aastas

alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni summas 759

eurot 08 senti. Kohus leiab, et viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 415 lg 1 ja

VÕS § 113 lg 1 järgi võib krediidiandja nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled

näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kui lepingus on viivisemääras kokku

lepitud selliselt, et on tehtud viide intressimäärale ilma, et eraldi oleks välja toodud viivise

päeva- ja aastamäär, siis selline kokkulepe on VÕS § 408 lg-st 10 tulenevalt vorminõuete

rikkumise tõttu tühine. Seetõttu on krediidilepingus nr 38001144047 kokkulepitud viivisemäär

tühine ja VÕS § 408 lg 10 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda viivist üksnes VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud viivise määras.

Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista krediidilepingust nr 38001144047 tulenev viivis

202 eurot 18 senti (viivise määr 17. jaanuarist 2023 kuni 30. juunini 2023 10,5%, 1. juulist 2023

kuni 28. augustini 2023 12% = 147,14 + 55,04).

7.2. Kostjaga 6. septembril 2022 sõlmitud järelmaksulepingutes nr 59629462562, nr

70639462023 ja nr 88699466857 puudus kokkulepe intressi kohta. Seetõttu ei kohaldu nende

lepingute puhul vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmisest tulenev tagajärg

intressimäära alandamise näol nagu on sätestatud VÕS § 4034 lg-s 7 ning nimetatud lepingutest

tulenevad põhisumma ja viivise nõuded kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses.

8. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 30 eurot seoses krediidilepinguga nr 38001144047.

VÕS § 4034 lg 7 näeb ette, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Kohus on seisukohal, et üldjuhul tuleb sellise muu tasuna võtta ka lepingus kokkulepitud

sissenõudekulu. Siiski olukorras, kus kostja ei ole oma kohustuste täitmiseks teinud ühtegi

makset ja kostja on sissenõudetoimingute tegemise ajal olnud maksetega viivituses, on kohtu

hinnangul põhjendatud sissenõudekulude hüvitamine.

9. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega jätab kohus menetluskulud 81% ulatuses kostja

kanda ja 19% ulatuses hageja kanda.

Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Hageja on esitanud taotluse mõista kostjalt menetluskuluna välja hagiavalduselt tasutud

riigilõivu 595 eurot.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud

kuluga.

Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 481 eurot 95 senti (81% 595-st).

Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

10. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik