3-23-2763/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. augustil 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-2763

Haldusasi

I.A kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25. septembri 2023. a

otsuse ja 3. novembri 2023. a vaideotsuse tühistamiseks ja

ameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I.A, esindaja vandeadvokaat Lembit Tedder

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina Punko

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 25. septembri 2023. a otsus

nr 4.2-1/10962-1 ja 3. novembri 2023. a vaideotsus nr 4.2-1/10962-3.

2. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit ennistama I.A nimel olevate relvalubade nr

RL812717 ja DL50032768 kehtivuse pikendamise taotluse esitamise tähtaeg ning

vaatama taotluse läbi.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 16. septembril 2024 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas I.A-le 14. novembril 2018 relvaloa

nr RL812717 ning 28. novembril 2022 relvaloa nr DL50032768. Mõlema loa

kehtisid kuni 2. novembrini 2023.

3-23-2763

2. PPA teavitas 29. juunil 2023 kaebajat e-kirja teel sellest, et relvalubade

kehtivus lõpeb 2. novembril 2023. Lubade pikendamiseks tuleb kaebajal esitada

taotlus 2. septembriks 2023.

3. 14. septembril 2023 esitas kaebaja PPA-le taotluse relvalubade pikendamiseks

koos tervisetõendiga. 19. septembril 2023 esitas kaebaja vastustajale lisapõhjendused

relvalubade pikendamise taotluste hilinemise kohta. Kaebajal diagnoositi raske haigus

ja tal tuli minna operatsioonile. Pärast operatsiooni tuli kaebajal taastuda, mistõttu ei

õnnestunud tal saada piisavalt aegsasti psühhiaatri ja perearsti vastuvõtule

tervisetõendi küsimiseks.

4. 21. septembril 2023 esitas kaebaja PPA-le taotluse menetlustähtaja

ennistamiseks. Taotluses selgitas kaebaja, et 2022. a-l diagnoositi tal paikne paistetus

ja moodustis või tükk kaelapiirkonnas (digitoimiku lehed (dtl) 9–10). Pärast kuue kuu

jooksul tehtud läbivaatusi diagnoositi kaebajal 14. juunil 2023 kõrvasüljenäärme

kasvaja (dtl 11–15). Kaebajal tuli minna 4. juulil 2023 operatsioonile. 5. juulil 2023

kirjutati kaebaja haiglast välja kodusele ravile, kus ta pidi olema rahulikus režiimis ja

vältima füüsilist koormust (dtl 16–18). Järgneva kahe nädala jooksul ei saanud kaebaja

pead liigutada, tundis pidevalt valu ning pidi tarvitama valuvaigisteid. 13. juulil 2023

käis kaebaja perearsti juures operatsioonijärgses kontrollis. Arsti vastuvõtul palus

kaebaja avada ka tervisetõendi relvalubade pikendamiseks (dtl 19–21). Operatsioonist

taastumise ajal läks kaebaja haav mädanema ning pea liigutamine põhjustas endiselt

valu. Seetõttu õnnestus kaebajal psühhiaatri vastuvõtule registreerida juuli lõpus.

Kaebaja valis esimese võimaliku vastuvõtu aja, milleks oli 29. august 2023 Haapsalus

(dtl 22–23). Pärast psühhiaatri visiiti sai kaebaja perearsti vastuvõtu aja 12.

septembriks 2023 (dtl 24–25). Perearst unustas templi koju. Seetõttu sai kaebaja

tervisetõendi kätte 14. septembril 2023, mil esitas selle koos taotlusega ka PPA-le.

5. 25. septembri 2023. a otsusega nr 4.2-1/10962-1 jättis vastustaja kaebaja

tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning relvalubade pikendamise taotluse läbi

vaatamata.

5.1.

Tähtaja ennistamiseks ei ole mõjuvat põhjust. Kaebaja sai vastustajalt 29.

juunil 2023 teavituse, et relvalubade kehtivuse pikendamiseks tuleb taotlus esitada

hiljemalt 2. septembril 2023. Kaebajal oli taotluse esitamiseks seega üle kahe kuu, mis

on piisav aeg. Relvaseaduse (RelvS) § 41 lg 5 järgi tuleb relvaloa pikendamiseks

vajalikud dokumendid esitada vähemalt kaks kuud enne loa kehtivuse lõppemist.

Seadus näeb seega ette, millal on viimane tähtaeg taotluse esitamiseks.

5.2.

Kaebaja avas 13. juulil 2023 perearsti juures tervisetõendi, seega oli ta

sõltumata haigusest ja operatsioonist võimeline tegema toiminguid relvaloa

pikendamiseks. Selleks oli tal aega üle kuu aja. Pikad järjekorrad psühhiaatri juurde

saamiseks, perearsti puhkus ja arsti poolt templi koju unustamine ei ole mõjuv põhjus

menetlustähtaja ennistamiseks. Hilinemine oli tingitud pigem pikkadest järjekordadest

arstivisiidile, mitte haigusest ja operatsioonist ning sellest taastumisest.

5.3.

Kaebaja on relvaloa omanik alates 2004. a-st ning peab olema teadlik RelvS

nõuetest. Kaebaja ei olnud piisavalt hoolas seadusega kehtestatud tähtaegadest kinni

pidamisel. Relvaloa omamine on vabatahtlik ning kui seda soovitakse, tuleb täita ka

seadusest tulenevaid nõudeid. Relvaloa pikendamise taotluse esitamise tähtaeg on

seatud selleks, et vastustaja jõuaks enne loa kehtivuse lõppemist teha vajalikud

toimingud.

2(9)

3-23-2763

6. Kaebaja esitas 25. oktoobril 2023 vaide.

6.1.

Kohtupraktika järgi saab mõjuvaks põhjuseks haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 34 lg 1 tähenduses olla selliste objektiivsete ning taotleja enda tahtest ja tegevusest

sõltumatute asjaolude esinemine, mille vahetu põhjusena oli taotluse tähtaegne

esitamine võimatu või oleks olnud taotleja jaoks sedavõrd keeruline või koormav, et

konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades ei oleks saanud temalt taotluse tähtaegset

esitamist mõistlikult eeldada (Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 2022. a otsus asjas

nr 3-21-1111). Kaebaja puhul esinevad sellised asjaolud, st menetlustähtaeg on mööda

lastud mõjuval põhjusel.

6.2.

Kaebaja ei saanud relvalubade kehtivuse pikendamise taotlustega tegeleda kohe

29. juunist 2023, kuna tal diagnoositi 14. juunil 2023 kõrvasüljenäärme kasvaja.

Kaebaja pidi minema vähem kui nädala pärast kasvaja eemaldamise operatsioonile,

mille järel tuli olla kaks nädalat rahulikus režiimis. Tegemist on haigusega, mida on

kohtupraktikas peetud mõjuvaks põhjuseks.

6.3.

Haigestumine takistas taotluse tähtaegset esitamist. Kaebaja haigus oli talle

väga ehmatav ja hirmutav, kuna kaebaja arvas, et ta võib surra. On inimlikult

mõistetav, et tal olid sel ajal muud mõtted ning ta ei suutnud tegeleda relvaloa

pikendamise taotlusega. Pärast operatsiooni olid kaebajal tugevad valud. Ta ei saanud

pöörata pead ja pidi tarvitama valuvaigisteid. Seetõttu pole põhjust eeldada, et kaebajal

oleks olnud võimalik tegeleda taotluse esitamisega. Kaebaja hakkas tegelema vajalike

dokumentide ja taotlusega kohe, kui tal võimalik oli (13. juulil 2024). Kaebaja ei

saanud mõjutada seda, et arstide järjekorrad olid pikad. Kaebajale jääb mõistmatuks,

mida võiks veel pidada mõjuvaks põhjuseks, kui mitte kaebaja olukorda. Kaebajal

puuduvad varasemad rikkumised, mida kinnitab karistusregistri väljavõte (dtl 40).

7. Vastustaja jättis 3. novembri 2023. a otsusega nr 4.2-1/10962-3 vaide

rahuldamata.

7.1.

Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid

taotluse õigel ajal esitamist. Kaebaja haigestumine, operatsioonil viibimine ning sellest

taastumine võisid lühendada ajavahemikku relvaloa pikendamiseks vajalike

toimingute tegemiseks. Kaebaja pöördus perearsti poole siiski 13. juulil 2023, mistõttu

oli tal relvalubade kehtivuse pikendamise taotluse esitamiseks veidi vähem kui kaks

kuud. Pikk järjekord eriarsti visiidile on üldteada asjaolu. Võimalik on kasutada ka

tasulist eriarsti vastuvõttu. Perearsti vastuvõtt peab olema tagatud pidevalt, mistõttu

määratakse perearstidele asendajad.

7.2.

PPA-l ei ole kaalutlusruumi taotluse läbivaatamiseks, kui taotleja ei ole taotlust

tähtaegselt esitanud ning ennistamiseks pole alust (HMS § 14 lg 6). Sel juhul tuleb

taotlus jätta läbi vaatamata ja tagastada. Kaebaja ennistamise taotlusest ei nähtu sellist

takistust, mille tõttu ta ei oleks saanud relvalubade kehtivuse pikendamise taotlust

õigeaegselt esitada.

8. Kaebaja esitas 4. detsembril 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA otsuse

ja vaideotsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks ennistama relvalubade kehtivuse

pikendamise taotluse esitamise tähtaeg. Kaebaja taotleb relvalubade pikendamise

taotluse läbivaatamist.

8.1.

PPA otsus ja vaideotsus on materiaalselt õigusvastased. PPA on väärkasutanud

kaalutlusõigust, leides, et kaebaja haigus ja takistused psühhiaatri ja perearsti

3(9)

3-23-2763

vastuvõtule registreerimisel ei ole mõjuv põhjus ennistada relvalubade kehtivuse

pikendamise taotluse esitamise tähtaeg. Kaebaja hilines päevades, mitte kuudes.

Kaebaja on seadusekuulekas jahimees, tal puuduvad varasemad rikkumised (dtl 40)

ning selline olukord on tema puhul esmakordne.

8.2.

Menetlustähtaja võib mõjuval põhjusel ennistada (HMS § 34 lg 1). Mõjuv

põhjus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb haldusorganil sisustada, lähtudes

konkreetsest olukorrast (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. jaanuari 2001. a määrus

asjas nr 3-3-1-59-00, p 2). Mõjuvaks põhjuseks on objektiivselt eksisteeriv, isiku

tahtest mitteolenenud asjaolu, mille ettearvamatu esinemine tõi endaga kaasa

menetlustoimingu tegemisega hilinemise (HMS eelnõu 456 SE juurde kuuluv

seletuskiri, Riigikogu IX koosseis). Ka ootamatu haigestumine või raske haigus võib

HKMS kommenteeritud väljaande kohaselt olla mõjuv põhjus (V. Lapimaa, § 71, lk

277, p III.1). Sealjuures võib mõjuv põhjus esineda ka siis, kui toimingu õigel ajal

sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise

(Riigikohtu halduskolleegiumi 19. jaanuari 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-59-00, p 1).

8.3.

On mõeldamatu, et kaebaja oleks asunud kohe pärast PPA-lt saadud teavitust

relvalubade pikendamiseks vajaliku tervisetõendi hankimisega tegelema. Kaebajal oli

paari päeva pärast kasvaja eemaldamise operatsioon. Kasvaja diagnoos oli kaebaja

jaoks väga hirmutav ja raske. Tegemist on haigusega, mis võib lõppeda surmaga.

Kaebajal tuli saadud diagnoosist toibuda ning valmistuda operatsiooniks.

8.4.

Pärast operatsiooni, kui kaebaja haiglast välja kirjutati, ei olnud relvalubade

pikendamisega tegelemine mõeldav, sest kaebaja pidi olema arsti korraldusel kaks

nädalat rahulikus režiimis ning vältima füüsilist koormust. Operatsioonijärgsel ajal

olid kaebajal tugevad valud, mis takistasid tal pea liigutamist. Kaebaja pidi tarvitama

valuvaigisteid. Operatsioonist toibumine ning tavapärasesse elurütmi tagasi saamine

võtab aega. Inimeselt ei saa nõuda, et ta tegeleks relvalubade pikendamiseks vajaliku

asjaajamisega mõni päev pärast operatsiooni. See oleks võinud ohtu seada kaebaja

efektiivse taastumise haigusest ja operatsioonist. Haiguse diagnoos ning selle tõttu

operatsioonile minemine on objektiivsed asjaolud, mis ilmselgelt ei sõltunud kaebaja

tahtest. Seetõttu ei olnud kaebajal võimalik aegsasti relvalubade pikendamise taotluse

esitamiseks tervisetõendit hankida ega psühhiaatri vastuvõtule registreerida. Kui

kaebajal ei oleks haigust diagnoositud ning ta ei oleks pidanud operatsioonile minema,

oleks tal olnud võimalik tegeleda relvalubade pikendamise taotlemisega kohe peale

teavituse saamist.

8.5.

Kaebaja esitas taotluse relvalubade pikendamiseks esimesel võimalusel.

Kaebaja valis psühhiaatri juurde esimese võimaliku aja, kuigi see oli tema

elukohalinnast väljaspool. PPA vaideotsuses esitatud väitele, et võimalik on kasutada

tasulist eriarsti vastuvõttu, märgib kaebaja, et ta kasutaski tasulist psühhiaatri

vastuvõttu ning tegi kõik endast mõistlikult oleneva. Kaebaja ei saa psühhiaatri

vastuvõtuaegu juurde tekitada ega paluda end võtta vastu enne teisi patsiente. Ainus,

mis on võimalik sellises olukorras teha, olnuks registreerida psühhiaatri vastuvõtu aeg

varem. Kaebaja ei saanud seda aga teha haiguse diagnoosi, sellele järgnenud

operatsiooni ja sellega kaasneva tõttu. Nii nagu haigus (sh diagnoos, operatsioon ja

taastumine) ei võimaldanud kaebajal esitada relvalubade pikendamise taotlust, ei

võimaldanud see ka aegsasti psühhiaatri vastuvõtule registreeruda.

8.6.

Pärast psühhiaatri külastust tuli kaebajal registreerida end perearsti vastuvõtule.

Kaebaja ei olnud teadlik võimalustest saada perearsti vastuvõtule varem. 12.

4(9)

3-23-2763

september oli esimese võimalik aeg, mida arst pakkus. Ta ei pakkunud kaebajale

alternatiivset võimalust tervisetõendi kättesaamiseks. Kui kaebaja proovis

tervisetõendit ise varem kätte saada, teatas asendusarst, et tema ei saa tervisetõendile

pitsati jäljendit panna, kuna tervisetõend avati kaebaja perearsti poolt. Kaebaja lähtus

informatsioonist, mida perearst ja asendusarst talle andsid. Kaebaja läks 13. septembril

2023. tervisetõendile järele, kuid perearst oli pitsati koju unustanud ning seetõttu sai

kaebaja tõendi kätte 14. septembril 2023. Samal päeval esitas kaebaja relvalubade

pikendamise taotluse ja tervisetõendi PPA-le. Kaebaja palub tähtaja ennistamist

esimest korda. Ei esine muid asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kaebaja on

lohakas, ei hooli seaduse nõuetest või oleks muul viisil relvaloa omamiseks sobimatu.

9. Vastustaja esitas 15. veebruaril 2024 vastuse, milles palub jätta kaebuse

rahuldamata.

9.1.

HKMS ei võimalda kaebajal taotleda kohtult vastustaja kohustamist ennistama

relvaloa pikendamise taotluse esitamise tähtaega. Mõjuva põhjuse hindamine tähendab

kaalutlusotsuse tegemist, sest seadus ei näe ette mõjuvate põhjuste ammendavat

loetelu (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-38-01, p

3). Vastustaja peab kaebaja taotluse lahendamisel kohaldama kaalutlusõigust, mida

kohus ei saa teha haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Kohus saab kohustada

vastustajat ennistamise taotlust uuesti lahendama (HKMS § 41 lg 3). Seejärel on

võimalik võtta menetlusse relvaloa pikendamise taotlus.

9.2.

Mitte igasugune terviseseisund ei piira oluliselt taotluse tähtaegset esitamist.

Üksnes haiglas viibimine ei ole mõjuvaks põhjuseks, sest haiglas võib inimene viibida

väga erinevas tervislikus seisundis (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. aprilli 2003. a

määrus asjas nr 3-3-1-32-03, p 21). Igal konkreetse juhtumi puhul tuleb hinnata, kas

haigusest tingitud takistus oli sedavõrd intensiivne, et muutis isiku

tegutsemisvõimetuks.

9.3.

Kõrvasüljenäärme kasvaja on healoomuline. See ei vaja tavaliselt otsest ravi,

vaid eemaldatakse kirurgiliselt. Enamasti ei esine kasvajal spetsiifilisi tüsistusi ega

tõsist kulgu. Järelravi keskmes on operatsioonihaavade paranemine. Haige eneseabi

piirdub puhkusega (Warthini kasvaja: põhjused, sümptomid ja ravi (minutervis.com)).

Kaebaja sai kodusele ravile järgmisel päeval pärast operatsiooni. Patsiendikaardi

kandest nähtuvalt tuli kaebajal vältida füüsilist koormust ja kuuma vee protseduure

kahe nädala jooksul (dtl 16). Kaebaja ei pidanud seega viibima voodi- või kodusel

režiimil, vaid pidi võtma puhkeaega taastumiseks ja haava kokku kasvamiseks. Tegu

ei ole haigusega, mis oleks elukohtlik või millest paranemine oleks keeruline.

Diagnoosist teada saamine ja operatsioonile minek oli kaebajale ebameeldiv ning

põhjustas üleelamisi, kuid selle mõju on kaebuses ülepaisutatud.

9.4.

Haiguse kulgu ning vastustaja varast meeldetuletust arvestades ei olnud kaebaja

tähtaja järgimisel ja oma toimingute planeerimisel piisavalt hoolikas. Kohtu järjekindla

praktika kohaselt saavad tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks olla mitte

subjektiivsed, vaid üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistavad toimingut õigel ajal

teha. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või

ebamugav, kuid siiski võimalik (Riigikohtu halduskolleegiumi 25. jaanuari 2001. a

määrus asjas nr 3-3-1-58-00 ja 19. juuni 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-38-01, p 3).

9.5.

Vastustaja teatise sai kaebaja pärast diagnoosi, kuid enne operatsiooni.

Psühhiaatri tõend oli kaebajal käes neli päeva enne taotluse esitamise tähtpäeva.

Relvaloa kehtivuse pikendamise taotlust on võimalik esitada ka elektrooniliselt kodust

5(9)

3-23-2763

väljumata (sh ajal, mil vastustaja esindustes on kodanike vastuvõtt lõppenud).

Relvaomaniku hoolsuskohustus on planeerida asjaajamine nii, et kõik saaks õigel ajal

tehtud. Vajalike toimingutega tuleb alustada piisava ajavaruga.

9.6.

Kaebaja käis ligi kuue kuu jooksul erinevatel protseduuridel. Ta pidi vähemalt

möönma, et temaga toimuv võib mõjutada taotluse esitamist. Relvaseaduse tundjana

oli ta teadlik, et tervisetõend peab olema väljastatud mitte vähem kui kolm kuud enne

taotluse esitamist. Tervisetõendi kehtivus on seatud sõltuvusse taotluse esitamisest,

mitte relvaloa kehtivuse tähtaja lõppemisest. RelvS ei keela taotluse esitamist enne

kaht kuud. Kaebajat ei tabanud haigus ja operatsioonile minek ootamatult. Kahtlus

terviserikkes tekkis juba 2022. a lõpus.

9.7.

Igal juhul võis kaebaja asuda aktiivselt tegutsema hiljemalt juuli keskpaigast,

s.o poolteist kuud enne taotluse esitamise tähtaja lõppemist. Seda kinnitab perearsti

järelkontroll 13. juulil 2023, kuhu oli kaebaja võimeline ilmuma (dtl 19–21).

Patsiendikaardi kannetest nähtuvalt keskenduti operatsiooni või haava seisukorra

uurimise asemel kaebaja vererõhuhaigusele. Kaebaja avaldas soovi saada tervisetõend

relvaloa pikendamiseks, st ta oli valmis tegelema muude asjadega ja naasma oma

tavatoimetuste juurde.

9.8.

Kaebaja paranemine toimus kõrvalekalleteta. Tervisetõendi taotlemine ei ole

sedavõrd suur füüsiline pingutus, et ohustaks kaebaja tervenemist. Seda enam, et

kaebajal oligi vaja minna perearsti vastuvõtule. Kui kaebaja ise ei suutnud asju ajada,

oleks ta saanud kasutada kellegi teise abi (nt psühhiaatri vastuvõtule broneerimisel).

Kaebaja ei pöördunud vastustaja poole ega uurinud, kuidas olukorda lahendada, kuigi

teadis, et ei jõua taotlust ja tervisetõendit tähtajaks esitada. Kaebajal oli võimalik asuda

varakult tegutsema. Taotluse esitamise tähtaja ületamise tingis tähelepanematus ja

asjaajamise ebaõnnestunud planeerimine.

9.9.

13. juuli 2023. a patsiendikaardi kande järgi uut visiiti perearsti juurde kokku ei

lepitud. Kaebaja väide, et ta ei teadnud võimalusest pöörduda teise arsti poole, on

otsitud. Kaebaja võttis vastu perearsti asendusarst (info selle kohta leiab

perearstikeskuse kodulehelt). Perearsti puudumine ei saanud olla takistuseks.

Perearstikeskuses tegelesid kaebajaga kolm erinevat arsti. Info selle kohta, et

perearstidele määratakse asendusarst, leiab perearstikeskuse kodulehelt.

10. Kaebaja esitas 15. juulil 2024 tõendid selle kohta, et pärast operatsiooni läks

haav mädanema ning pea liigutamine oli valulik. Kaebaja esitas perearst H.G

väljastatud tõendi (dtl 99). Tõend sisaldab mh arsti selgitust selle kohta, et 17. juulil

2023 hakkas kaebajal haavast eritist tulema, kaebaja ravis valu käsimüügiravimitega

ning kaebaja oli oma tervise pärast väga mures, sest oli kahtlus pahaloomulisele

muutusele. Kaebaja esitas ka tööandja juhatuse liikme kinnituskirja selle kohta, et

kaebaja viibis 4. juulist kuni 13. augustini 2023 töölt eemal, kuna kaebaja haigus vajas

kirurgilist sekkumist ja operatsioonijärgset taastumist (dtl 101). Kaebaja teavitas, et ei

taotle vastustajalt menetluskulude hüvitamist.

11. 5. augusti 2024. a vastuses jäi PPA oma seisukoha juurde, märkides, et kaebaja

ei jäänud ambulatoorsele ravile ega vajanud retseptiravimeid. Samuti oli kaebaja

võimeline minema perearsti vastuvõtule ja sai haava hooldamisega hakkama.

KOHTU PÕHJENDUSED

6(9)

3-23-2763

12. Vaidlus on selle üle, kas kaebaja relvalubade kehtivuse pikendamise taotluse

esitamise tähtaeg tuleb ennistada või mitte ning kas vastustajal tuleb sellest tulenevalt

kaebaja taotlus relvalubade kehtivuse pikendamiseks läbi vaadata.

13. Haldusorgan võib menetlustähtaja oma algatusel või menetlusosalise taotlusel

ennistada, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel (HMS § 34 lg 1). Menetlustähtaja

ennistamise taotlus tuleb esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu

sooritamist takistava asjaolu äralangemist (HMS § 34 lg 2 esimene lause).

14. Esmalt selgitab kohus, et HMS § 34 lg-s 1 sätestatud „mõjuva põhjuse“

sisustamine ei ole kaalutlusõiguse kasutamine. Termin „mõjuv põhjus“ on

määratlemata õigusmõiste, mida tuleb tõlgendada ja mille osas tuleb võrrelda elulisi

asjaolusid õigusnormi abstraktse koosseisuga (subsumeerimine) (Riigikohtu

halduskolleegiumi 20. juuni 2022. a otsus asjas nr 3-20-2474, p 17 ja 11. detsembri

2020. a otsus asjas nr 3-20-1198, p 12). HKMS § 158 lg 3 ei piira määratlemata

õigusmõiste sisustamist ja selle valguses faktiliste asjaolude hindamist kohtus, vaid

üksnes kaalutlusnormide õigusliku tagajärje valikut (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.

septembri 2022. a otsus asjas nr 3-20-1548, p 17 ja seal viidatud kohtupraktika).

Määratlemata õigusmõistet saab sisustada ka kohus, sekkumata sealjuures halduse

kaalutlusruumi (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. juuni 2021. a otsus asjas nr 3-20-

2362, p 25.2 ja 4. novembri 2020. a otsus asjas nr 3-20-924, p 32). HMS-is määratud

menetlustähtaja ennistamine on võimalik juhul, kui menetlusosaline ei saanud kaalukal

põhjusel kinni pidada menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtajast (HMS eelnõu

456 SE juurde kuuluv seletuskiri, Riigikogu IX koosseis).

15. Kohtu hinnangul esineb kaebaja haigestumise ja taotluste esitamisega

hilinemise vahel põhjuslik seos. Määrav ei ole üksnes see, et kaebaja sai haiglast välja

5. juulil 2023, mil taotluse esitamiseks oli aega veidi vähem kui kaks kuud. Arvestada

tuleb kaebaja operatsioonist taastumise ajaga. Sellest, et kaebajal eemaldati

healoomuline kasvaja, ei saa järeldada, et operatsioonist taastumine oleks kerge ja

kulgeks tingimata probleemideta. Iga inimese puhul on operatsioonist taastumine

individuaalne. On mõistlik ja inimlik eeldada, et sellisest operatsioonist taastumiseks

ja tavapärasesse elurütmi naasmiseks kulub vähemalt nädal. Kaebaja külastas perearsti

13. juulil 2023. Samal päeval avas arst kaebaja relvaloa kehtivuse pikendamiseks

tervisetõendi. Kohtu hinnangul viivitanud kaebaja põhjendamatult pärast operatsiooni

perearsti visiidile minemisega.

16. Kaebaja on selgitanud ja esitanud ka perearsti tõendi (dtl 99) selle kohta, et tal

olid pärast operatsiooni valud ja haav läks mädanema. Tegemist võib olla tavapäraste

terviseprobleemidega, mis pärast operatsiooni võivad esineda, kuid see ei tähenda, et

nende mõju kaebajale võiks pisendada. Need võivad takistada tõhusat asjaajamist ja

inimese tavapärast elurütmi. Lisaks põhjustas kahtlus, et kasvaja on pahaloomuline,

kaebajale perearsti tõendi järgi ka suurt muret ja meeleoluhäireid. Samuti selgub

perearsti ja tööandja (dtl 99–101) koostatud tõenditest, et kaebaja naases pärast haigust

ja taastusravi 14. augustil 2024 tööle üksnes osalise koormusega. Eeltoodud asjaolud

kogumis kinnitavad, et tegu ei olnud pelgalt ebamugavusega, nagu leidis vastustaja.

17. Seda, et psühhiaatri visiidile on raske saada (ka tasulisele) võib pidada üldteada

asjaoluks, ent see ei tähenda, et kaebaja oleks saanud seda mõjutada. Vastustaja

etteheide, et kaebajal oleks tulnud vajalike toimingutega alustada varem, pole

põhjendatud. Psühhiaatri juurde varem aja broneerimist takistasid kaebaja haiguse

diagnoos, operatsioon, sellest taastumine ja operatsioonijärgsed probleemid. Haiguse

7(9)

3-23-2763

diagnoos, mis põhjustas olukorra, et kaebaja ei saanud enne 29. augustit 2023

psühhiaatri visiidile minna, on kaebajast sõltumatu asjaolu, mida kaebaja ei saanud

mõjutada.

18. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha kuni

tähtaja viimase päeva kella 24.00-ni (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrused

asjades 3-3-1-76-08, p 11 ja 3-3-1-17-09, p 12). Kaebaja sai vastustaja teatise

relvalubade kehtivuse tähtaja pikendamise kohta pärast seda, kui ta oli saanud teada

oma haiguse diagnoosi. Kaebaja terviseprobleem ilmnes 2022. a-l. Sellest pole siiski

põhjust järeldada, et kaebaja pidi ette aimama oma haiguse diagnoosi ning selle raviks

vajaliku operatsiooni toimumist ja aega. Kaebajat ei saa seega süüdistada hooletuses

põhjusel, et ta ei asunud relvalubade pikendamiseks asju ajama enne diagnoosi

saamist.

19. Võimalik, et kaebaja oleks saanud kohe pärast psühhiaatri juurde aja panemist

broneerida visiidi ka perearsti asendaja juurde. Kaebuse kohaselt ei osanud kaebaja

küsida, kas talle on võimalik pakkuda aega tema perearsti asendaja juurde, et saada

tervisetõend kiiremini. Arvestades kaebaja läbielatut ei ole põhjust talle ette heita

asendusarsti võimaluse kohta uurimata jätmist. Isegi kui kaebaja oleks seda teinud, ei

oleks ta tõenäoliselt jõudnud taotlust koos tervisetõendiga esitada 2. septembriks 2023.

Kaebaja visiit psühhiaatri juurde Haapsallu toimus 29. augustil 2023. Nimetatud

kuupäeva ja taotluse esitamise tähtpäeva (2. september) vahele jäi vaid kolm tööpäeva.

20. Kaebaja taotlus menetlustähtaja ennistamiseks on esitatud tähtaegselt. HMS §

34 lg 1 sisaldab lisaks määratlemata õigusmõistele ka kaalutlusõigust, mis väljendub

haldusorgani õiguses otsustada tähtaja ennistamine („[haldusorgan] võib [---] tähtaja

ennistada“). Kohus leiab, et kaebaja esitatud põhjenduste mõjuvust, hilinemise lühikest

aega (12 päeva) ning vastassuunaliste huvide puudumist arvestades on tähtaja

ennistamine kahtlusteta põhjendatud. Sellele ei ole kaalukaid vastuargumente.

Vastustaja kaalutlusõigus on vähenenud nullini. Sellises olukorras võib kohus teha

haldusorganile ettekirjutuse toiming sooritada ilma asjaolude täiendava kaalumiseta

(riigivastutuse seaduse § 6 lg 5).

21. Kuigi praegusel juhul esineb menetlustähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus,

miks kaebaja ei saanud tähtajast kinni pidada, on põhjust arvestada ka RelvS § 41 lg 5

eesmärgiga. Sellega on inimesele pandud kohustus esitada relvaloa kehtivuse

pikendamise taotlus kaks kuud enne loa kehtivuse lõppu. RelvS (RelvS eelnõu, 737

SE, Riigikogu XIV koosseis) juurde kuuluva seletuskirja kohaselt muudeti relvaloa

kehtivuse pikendamise taotluse esitamiseks esialgu ettenähtud ühekuuline tähtaeg

kahekuuliseks seetõttu, et ühekuulise tähtaja jooksul ei ole võimalik ametnikul teha

piisavat tõhusat kontrollimenetlust. Arvestades seda, et kaebaja hilines relvalubade

kehtivuse pikendamise taotluse esitamisega üksnes 12 päeva, jäi vastustajal kaebaja

taotluse kontrollimiseks enne kaebaja relvalubade kehtivuse lõppu veel piisavalt aega.

22. Kohus tühistab vastustaja otsuse ja vaideotsuse, kohustab vastustajat ennistama

kaebaja nimel olevate relvalubade kehtivuse pikendamise taotluse esitamise tähtaja

ning vaatama taotluse läbi.

23. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja ei taotle menetluskulude väljamõistmist vastustajalt (dtl 98). Menetluskulud

jäävad seega menetlusosaliste endi kanda.

8(9)

3-23-2763

24. Otsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi tema eraelu puutumatuse kaitseks

asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja 4).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

OSALISELT MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 22.10.2025

KOHTUOTSUSEGA.

9(9)