2-24-5540/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

VAHEOTSUS LÕPPOTSUSENA

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Alo Noormets

Anneli Alaveer

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.08.2024, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas

Tsiviilasja number

2-24-5540

Tsiviilasi

D.O hagi Y.S vastu 6480 euro nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

6480 eurot

Hageja: D.O (isikukood XXX);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv;

Kostja: Y.S (isikukood XXX);

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Tristan Karu.

Viimase kohtuistungi aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta D.O hagi Y.S vastu 6480 euro nõudes rahuldamata nõude aegumise tõttu.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 2 alusel.

4. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset

menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.O (edaspidi hageja) esitas 08.04.2024 hagiavalduse Y.S (edaspidi kostja) vastu 6840

euro väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt laenas hageja 11.01.2019 kostjale

7000 eurot ning poolte vahel oli suuline kokkulepe, et kostja kohustub laenu summas

7000 eurot ja intressid summas 1000 eurot tagastama hagejale 2019.a jooksul

kuumaksega 700 eurot ja esimesel kuul 300 eurot. Kostja tasus hagejale 2019.a jooksul

tagasi 2000 eurot, kuid pärast seda ei ole kostja hagejale midagi tasunud, millest lähtuvalt

moodustab kostja võlgnevus hageja eest 6000 eurot. Hageja esitas 07.02.2024 ja

18.03.2024 kostjale kohtuvälised nõudekirjad, kuid sellele ei järgnenud kostja poolt laenu

tagasi maksmist. Lisaks esitab hageja kostja vastu seadusjärgse viivisnõude summas 480

eurot.

2. Kostja esitas 29.04.2024 vastuses hagiavaldusele taotluse hageja nõude aegumise kohta

vaheotsuse tegemiseks ning palus, et kohus jätaks hageja hagiavalduse nõude aegumise

tõttu tervikuna rahuldamata. Kostja tõi välja, et kuivõrd hageja väitel tuli laen koos

intressidega tagastada 2019. aasta lõpuks, muutus nõue kostja vastu sissenõutavaks

01.01.2020 ning seega aegus hageja nõue TsÜS § 146 lg 1 alusel 01.01.2023. Hageja ei

ole esitanud väiteid aegumise peatumise või katkemise osas. Kostja selgitas 25.03.2024

edastatud nõudekirja vastuses hagejale, et hageja nõue on aegunud ning kohtusse

pöördumisel kavatseb kostja esitada aegumise vastuväite TsÜS § 146 lg 1 alusel.

Vaatamata sellele on hageja alusetult pöördunud aegunud nõudega kohtusse. Eeltoodust

tulenevalt on hageja nõue kostja vastu aegumise tõttu lõppenud, mistõttu palub kostja

jätta hagi rahuldamata.

3. Kohus määras 03.05.2024 kirjaga hageja lepingulisele esindajale tähtaja kostja

29.04.2024 vastuse ja sealesitatud vaheotsuse tegemise taotluse suhtes omapoolsete

seisukohtade esitamiseks hiljemalt 21.05.2024. Kuivõrd hageja ei esitanud kohtu poolt

määratud tähtajaks seisukohti, määras kohus 22.05.2024 kirjaga hageja lepingulisele

esindajale täiendava tähtaja seisukohtade esitamiseks hiljemalt 31.05.2024. Kuivõrd

hageja ei ole seniajani esitanud kohtule vastuväiteid ja seisukohti kostja 29.04.2024

vastuses esitatud aegumise vaheotsuse tegemise taotluse kohta, lahendab kohus kostja

taotluse käesolevaga kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lõikele 1 aegub õigus nõuda

teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja

(aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma

kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ

nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 144 alusel aegub koos

põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks

eraldi veel aegunud.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha

vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on

edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb

kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud,

teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

6. Hageja esitas 08.04.2024 kohtusse hagiavalduse, millega palub, et kohus mõistaks

kostjalt laenulepingu täitmisena välja 6000 eurot ja seadusjärgse viivise summas 480

eurot. Hageja selgitusel sõlmisid pooled suulise laenulepingu, mille alusel andis hageja

11.01.2019 kostjale laenu summas 7000 eurot ning kostja kohustus selle koos

intressidega summas 1000 eurot hagejale tagastama 2019.a jooksul hiljemalt 31.12.2019.

Kostja ei vaielnud oma hagivastuses pooltevahelise õigussuhte sellisele

kvalifitseerimisele vastu. Sellest lähtuvalt tuvastab, et hageja ja kostja vahel oli

laenuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 tähenduses, mis tähendab, et hageja

haginõude puhul on tegemist tehingust tuleneva nõudega.

7. Vastavalt TsÜS § 146 lõikele 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates

ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Lg 3

näeb ette, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta

lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Vastavalt VÕS § 82 lõikele 7 muutub

kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui

lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise

tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

8. Hageja kinnitusel nägid kostjaga sõlmitud suulise laenulepingu tingimused ette, et kostja

kohustus laenu koos intressiga hagejale tagastama hiljemalt 31.12.2019. Kostja ei

vaielnud sellisele tingimusele vastu. Sellest lähtuvalt muutus hageja nõue sissenõutavaks

(hagejal tekkis õigus nõuda laenulepingust lähtuva kohustuse täitmist) alates 01.01.2020.

Seega TsÜS § 147 lõikest 3 lähtuvalt algas hageja nõude aegumistähtaeg 01.01.2021 (s.o

2020. aasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks).

9. Hageja ei ole esitanud kohtule väiteid ega tõendeid aegumise katkemise ega peatumise

kohta. Kohus ei tuvastanud hageja nõude aegumise katkemise või peatumise aluseks

olevaid asjaolusid ka kohtutoimikus olemasolevate tõendite alusel. Kuna kostja poolt

toimus viimane makse hagejale 11.11.2019 (hagiavalduse lisa 7), s.o enne hageja nõude

aegumistähtaja algamist, siis ei mõjuta vastav asjaolu hageja nõude aegumist ega selle

katkemist TsÜS § 158 lg 2 kontekstis.

10. Seega arvestades TsÜS § 146 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaega, aegus hageja nõue

kostja vastu eeltoodust tulenevalt 01.01.2024. Kuna hageja esitas hagi kostja vastu

kohtusse 08.04.2024, siis tuleb hageja haginõue koos kõrvalnõudega lugeda aegunuks.

11. Kuna kohus leiab ülaltoodu alusel, et hageja nõue kostja vastu on aegunud, siis teeb

kohus TsMS § 449 lg 3 III lausest lähtuvalt lõppotsuse, millega jätab hagi kostja vastu

rahuldamata ja tsiviilasja edasi ei menetle. TsMS § 449 lg 2 sätestab, et vaheotsus nõude

põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane

lõppotsusega.

MENETLUSKULUD

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude

jaotuse üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta

hageja kanda.

13. TsMS § 174 lg 1 1. lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 2 määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või

asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

14. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks

ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2 ja 4 alusel

pärast kohtuotsuse jõustumist.

15. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud

kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Alo Noormets

kohtunik