2-23-111658/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Tanel Kivi

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.08.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-111658

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi V. S. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

534,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood:

10746479; asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-

post: xxx)

Kostja: V. S. (isikukood: xxxxxxxxxxxx; elukoht: xxx,

e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt V. Slt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja võlgnevus 256,67

eurot ja viivis 19,88 eurot.

3. Välja mõista V. S.lt OÜ Aktiva Finance Groupi kasuks viivis alates 31.07.2024

põhinõudelt 256,67 eurolt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam

kui põhinõude ulatuses.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kostjale toimetada

kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta kõik menetluskulud kostja V. S. kanda.

7. Mõista kostjalt V. S.lt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja menetluskulud,

milleks on riigilõiv 175 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning esindaja

kulu 160 eurot.

8. Mõista kostjalt V. S.lt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivis

väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti

filiaal või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2).

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Aktiva Finance Group OÜ esitas 17.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 502,10 euro saamiseks. Kohus tegi 21.03.2023 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu

Maakohus otsustas 06.06.2023 kohtumäärusega lõpetada maksekäsu kiirmenetlus ja anda

asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas hagiavalduse 15.06.2023 ja kohus võttis avalduse menetlusse 08.09.2023.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Inbank AS 21.12.2021 laenulepingu nr

L89007308098, mille alusel sai kostja laenu summas 500 eurot ning krediidi kulukuse

määraks määrati 48,41%. Kuivõrd kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt ütles võlausaldaja lepingu üles 27.12.2022. Inbank AS loovutas 27.12.2022

kostja vastase nõude hagejale.

Hageja on toonud hagiavalduses välja, et järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet

toetudes laenutaotlusele ja maksehäirete registri väljavõttele, millest nähtuvalt laenu

väljastamisel kehtivad maksehäired puudusid.

Hageja esitas 24.07.2024 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt esitab hageja alternatiivselt

lepingu täitmise nõude, olukorras, kus kohus peaks leidma, et hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja alternatiivse nõude kohaselt on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 14.

osamaksest, s.o 15.02.2023 osamaksest kuni graafiku lõppemiseni, s.o 15.12.2023 summas

256,67 eurot. Viivis alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 16.12.2023

kuni seisukoha esitamise kuupäevani 30.07.2024 seadusjärgses määras. Lisaks sellele

nõuab hageja edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 256,67 eurolt alates seisukoha

esitamisele järgnevast päevast, s.o 31.07.2024 seadusjärgses määras.

Kostjale toimetati menetlusdokumendid kätte 19.04.2024 Ametlikes Teadaannetes

avaldamisega 03.04.2024. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt (08.05.2024) vastust ei

esitanud ja peale seda ka mitte.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale väljaandes Ametlikud Teadaanded

kättetoimetatud. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi

põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

2. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi

alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

3. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja laenulepingu nr

L89007308098, mille alusel kostja sai võlausaldajalt laenu. Hageja ei ole esitanud

asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja

kutsetegevusega.

4. Kohtu hinnangul vastab laenuleping nr L89007308098 tarbijakrediidilepingu tunnustele

VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad

tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale

pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7

ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des

4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

5. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses

ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või

-vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,

tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded

kostja vastu loovutanud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et Inbank AS ei järginud kostja suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule

esitatud asjaolusid, jättis Inbank AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja

kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate

seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav,

et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna

Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul Inbank AS kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud

sellele, et Inbank AS oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või

vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja

jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

6. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS §

4034 lg-t 6.

7. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt välja 256,67 eurot juhul, kui kohus leiab, et

krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Lisaks sellele palus

hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise alates 16.12.2023 kuni

30.07.2024 ja käesolevaks hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise alates

31.07.2024 seadusjärgses määras. Kohus on arvutanud välja hageja sissenõutavaks

muutunud viivise kasutades viivisekalkulaator.ee internetilehekülge ja leiab, et hageja on

õigustatud nõudma viivist summas 19,88 eurot.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus lähtub TsMS § 5

lg 1 kohaselt hageja nõudest ning rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja põhisumma 256,67 eurot ja viivise 19,88 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv summas 175 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 358 eurot.

Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 175 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ning juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 160

eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning menetluse käiku. Olukorras, kus

tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega ei pea kohus

võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 160 eurot välja mõista.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik