2-22-14141/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.08.2024 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-14141

Tsiviilasi

PDC Poseidon Dredging Company Ltd hagi

MaritimeTech OÜ vastu võlgnevuse ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

49 881,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja PDC Poseidon Dredging Company Ltd

(registrikood

HE400732,

Karaiskaki

13,

3032

Limassol, Küpros), esindaja vandeadvokaat Elmer

Muna ja vandeadvokaat Liis Venelaine

Kostja MaritimeTech OÜ (registrikood 14243733,

Ristiku 70-5, 10317 Tallinn), seaduslik esindaja X

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 27.06.2024

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Mõista MaritimeTech OÜ-lt välja PDC Poseidon Dredging Company Ltd

kasuks võlgnevus 42 492 eurot.

3. Mõista MaritimeTech OÜ-lt välja PDC Poseidon Dredging Company Ltd

kasuks põhivõnevuselt 42 492 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 1406,32

eurot.

4. Mõista MaritimeTech OÜ-lt välja PDC Poseidon Dredging Company Ltd

kasuks viivis 42 492 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras alates hagi esitamisest, so alates 23.09.2022 kuni kohustuse täitmiseni.

5. Mõista MaritimeTech OÜ-lt välja PDC Poseidon Dredging Company Ltd

kasuks kahjuhüvitis 2400 eurot.

6. Mõista MaritimeTech OÜ-lt välja PDC Poseidon Dredging Company Ltd

kasuks viivis kahjuhüvitiselt 2400 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest, so alates 23.09.2022 kuni

kohustuse täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

7. Jätta menetluskulud kostja MaritimeTech OÜ kanda.

8. Mõista MaritimeTech OÜ-lt välja PDC Poseidon Dredging Company Ltd

kasuks menetluskulud summas 6933 eurot (riigilõiv 1470 eurot ja

õigusabikulud 5463 eurot).

9. Mõista MaritimeTech OÜ-lt välja PDC Poseidon Dredging Company Ltd

kasuks hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

(6933

eurot)

alates

menetluskulude

suurust

kindlakstegeva

lahendi

jõustumisest

kuni

menetluskulude kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

ulatuses

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja esitatud asjaoludel tellis hageja märtsis 2022 kostjalt Poolas asuva väntvõlli Sulzer

M/V Polaris koos seadme pakendamise ja transpordiga Türki. 23.03.2022 väljastas kostja

hagejale arve nr 1170, mille alusel kuulus väntvõlli ning seadme pakendamise ja transpordi

eest kokku tasumisele 42 492 eurot. Pooltel puudub vaidlus, et hageja maksis arvel märgitud

summa kostjale ära täies ulatuses.

2. Väntvõll transporditi Türki, kuid Türgis tekkis probleem saadetise tollist vabastamisega.

Pooled leppisid kokku, et hageja asemel ostab kostjalt kõnealuse väntvõlli hoopis Türgis

registreeritud äriühing Rolmed Medikal İlaç Pazarlama Ve Ticaret A.Ş (edaspidi Rolmed)

ning et kostja tagastab hagejale hagejalt saadud 42 492 eurot. 22.04.2022 väljastas kostja

arve nr 1170 kokku 42 492 euro tasumiseks hoopis Rolmedile, kes kostjale ka kõnealuse

summa 25.04.2022 hüvitas.

3. Hageja palub kostjalt välja mõista alusetult saadu 42 492 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 1406,32 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt 42 492 eurot VÕS § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest, so alates 23.09.2022 kuni kohustuse

täitmiseni. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis 2400 eurot

ning viivis kahjuhüvitiselt 2400 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

hagi esitamisest, so alates 23.09.2022 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulud 13 365 eurot (riigilõiv 1470 eurot ja

õigusabikulud).

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja tarnis süvendusmasina varuosad õigeaegselt ja teenuse täitmisel sai makse

hagejalt. Kostjaga võttis 2-3 nädala pärast ühendust härra Y ja ütles kostjale, et firma Rolmed,

kes oli paki vastuvõtja, ei saa pakki vormistada ilma arveta. Kostja hinnangul oli see

kummaline, kuid härra Y kiirustas kostjat ning kostja esitas arve Rolmedile. Kostja ütles härra

Yle, et ei saa raha tagasi maksta ilma kreeditarve või arveta firmalt, kes ülekande tegi. Kostja

ei ole ülekannetega seotud. Kostja seisukoht on endiselt jõus, et kostja teeb täieliku

tagasimakse kreeditarve alusel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

6. Hageja on esitanud kostja vastu põhinõude 42 492 euro tagastamiseks. Käesoleval juhul

leidis alusetu rikastumine aset Eestis, kus asub kostja registreeritud tegevuskoht. Seega tuleb

Rooma II määruse artikli 10 lg 3 alusel kohaldada käesolevale vaidlusele Eesti õigust ning

kohaldamisele kuuluvad võlaõigusseaduse (VÕS) sätted. Kohtu hinnangul on hageja nõue

kvalifitseeritav alusetu rikastumise nõudena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 alusel. VÕS §

1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või

tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole

olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohus on selgitanud, et

VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks

tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei

tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles

seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud

või tekkimata jäänud (vt RKTKo nr 3-2-1-131-15, p 14).

7. Vaidlus puudub selles, et hagejal oli algselt kohustus maksta kostjale 42 492 eurot ja

hageja on kostjale nimetatud summa üle andnud. Kostja on oma vastuses kinnitanud, et

hageja on arve tasunud. Poolte vahel puudub seega vaidlus selle üle, et hageja on kostjale

tasunud 42 492 eurot. Türgis tekkis probleem saadetise tollist vabastamisega, mistõttu

leppisid pooled kokku, et hageja asemel ostab kostjalt väntvõlli hoopis Türgis registreeritud

äriühing Rolmed Medikal İlaç Pazarlama Ve Ticaret A.Ş ning et kostja tagastab hagejale

hagejalt saadud 42 492 eurot. 25.04.2022 tasus Rolmed Medikal İlaç Pazarlama Ve Ticaret

A.Ş kostjale väntvõlli eest. Vastavalt on kostja saanud kaks korda väntvõlli eest raha. Vaidlus

puudub, et hageja väntvõlli ei saanud. Seega ei ole hageja poolt tasutud 42 492 euro osas

enam kohustust, mida hageja oleks pidanud pooltevahelisest võlasuhtest tulenevalt täitma

ning hageja kohustus tasuda kostjale 42 492 eurot on ära langenud. Kostja ei vaidlusta raha

üleandmise kohustuse äralangemist. Vastavalt on täidetud nõude rahuldamise eeldused.

8. Kohus rahuldab hageja nõude tasutud 42 492 euro tagasinõudmiseks alusetu rikastumise

sätete alusel (VÕS § 1028 lg 1).

9. Hageja viivisenõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel. VÕS § 113 lg 1

kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele

või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2

kohaselt, muu hulgas alusetu rikastumise väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt

rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha

sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

10. Hageja nõuab kostjalt viivist kooskõlas VÕS § 113 lg-2 perioodi 26.04.2022 kuni

15.09.2022 eest summas 1406,32 eurot ning edasi hagi esitamisest, so alates 23.09.2022 kuni

kohase täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja on tõendanud, et esitas kostjale 25.04.2022

enamsaadud raha üleandmise nõude (tl 19-20). Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas

põhinõude, on põhjendatud ka viivisenõue. Kostja ei ole viivise perioodile ega summale

sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 1406,32 eurot ja viivise põhinõudelt (42 492

eurot) võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 sätestatud määras alates hagi esitamisest, so alates

23.09.2022 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

11. Hageja on esitanud kostja vastu ka varalise kahjunõude 2400 eurot, mis seisneb kulutustes

kohtueelsele õigusabiteenusele.

12. Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna hüvitatavust ning

leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt

hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10). Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele

võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks,

aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid

toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Seega on kohtueelsete õigusabikulude

hüvitamiseks esitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 115 lg 1. Kui

võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

(VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju

tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla

varaline (VÕS § 128 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud

või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3).

13. Riigikohus on märkinud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS §

128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes

vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi

kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega.

Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt

tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud

tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1

kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja

enda kahju. Kostja peab esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust

odavamalt (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).

14. Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Kohtu hinnangul oli õigusabi kasutamine mõistlikult võttes vajalik, kuna ilma

selleta ei oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Hageja proovis enne advokaadi

poole pöördumist ise kostjaga asja lahendada. Kostja vaatamata hageja korduvatele palvetele

enamsaadud summat vabatahtlikult ei tagastanud. Sellises olukorras ei saa eeldada, et hageja

ei tohi kasutada kohtueelse nõude esitamisel professionaalset õigusabi. Hageja tegi endast

kõik, et saada enamsaadud summa tagasi kohtueelselt. Hageja soovib kulusid õigusabile enne

hagi esitamist 2400 eurot koos käibemaksuga. Hagejale osutati kohtuväliselt õigusteenust

kokku 7,75 tundi hinnaga 250 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Osutatud õigusteenus

seoses kohtueelsete läbirääkimistega on järgnev: 01.08.2022 – materjalide läbitöötamine,

õiguslik analüüs, MaritimeTechi tausta ja vara seisu kontrollimine ning kommunikatsioon

kliendiga – 2,75 tundi; 02.08.2022 – õiguslik analüüs, nõudekirja koostamine – 4,5 tundi ning

nõudekirja täiendamine, kommunikatsioon kliendiga – 0,75 tundi. Kahju tekkimist tõendab

käesolevale hagiavaldusele lisatud arve nr 2224348, millel hageja on arvestanud varalise

kahjunõude esitamisel üksnes kohtuväliste läbirääkimistega seoses kantud kulusid (tl 34-35).

Hageja on tõendanud, et esitas kostjale kohtueelselt nõudekirja (tl 31-33).

15. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja rikkus hageja õigusi ja hagi kuulus täielikult

rahuldamisele. Seega peab kohus käesoleval juhul mõistlikuks ja põhjendatuks osutatud

õigusabi ajakulu 7,75 tundi. Õigusteadmistega esindaja kaasamine juba kohtueelselt aitab

valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt

mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse

staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju

hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kostja ei ole kohtueelsete kulude suurusele vastu

vaielnud, samuti ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust

odavamalt. Seega on põhjendatud kohtueelsed õigusabikulud summas 2400 eurot koos

käibemaksuga.

16. Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav. Rikkumise ja tekkinud

kahju vahel on põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada

kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg-s 1

sätestatud diferentsihüpoteesi kohaselt tuleb hageja asetada olukorda, mis oleks võimalikult

lähedane sellele, kui kahju ei oleks tekkinud ega hageja ei oleks pidanud seetõttu kandma

otsest varalist kahju juristi poole pöördumise ja nõudekirja esitamise näol.

17. Seega esineb põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel. Kui kostja oleks enamsaadud raha

hagejale tagastanud, siis ei oleks hageja pöördunud õigusabi saamiseks juristi poole. Hageja ei

oleks esitanud nõudekirja ning ei oleks kandnud sellest tulenevalt kahju. Seega rahuldab

kohus kohtueelsete õigusabikulude nõude summas 2400 eurot koos käibemaksuga.

MENETLUSKULUD

18. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

rahuldas hagi. Vastavalt jätab kohus menetluskulud täielikult kostja kanda.

19. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 1470 eurot ja õigusabikuludest 11 895 eurot

(koos käibemaksuga).

20. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-

16).

21. Riigilõivu tasumise kohustus tuleb seadusest. Seega on riigilõiv 1470 eurot põhjendatud

ja vajalik kulu.

22. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 250 eurot tund (lisandub käibemaks) ning kokku

39 tundi. Hageja õigusabikulude detailne koosseis on välja toodud hageja 27.06.2024

menetluskulude nimekirjas (tl 92-93). Nimetatule lisanduvad 27.06.2024 toimunud

kohtuistungil osalemise kulud vastavalt kohtuistungi kestusele, so 21 minuti ulatuses.

23. Hageja esitas menetlusdokumente lähtuvalt menetluslikust vajadusest ja kohtunõuetest.

Seega olid õigusabi toimingud vajalikud ning seisukohad olid asjakohased. Samas kohus

leiab, et õiguslikule analüüsile ning hagiavalduse ja hagi tagamise taotlusele kuluv aeg (08.08

ja 09.08 kokku 9,75 tundi) on ülemäärane ja ei ole põhjendatud. Kohus arvestab sellega, et

üks hageja esindaja oli hageja esindajaks ka kohtueelse nõudekirja koostamisel. Seega olid

esindajale vaidluse asjaolud teada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja mõistlikult

kulunud ajaks õiguslikule analüüsile, hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamisele

saab pidada kokku 5 tundi. Seega kohus vähendab ajakulu 4,75 tunni osas. Samuti on

ülepaisutatud 25.06.2024 istungiks ettevalmistuskulud 3,25 tundi ja kohus vähendab ajakulu

2,25 tunni osas ja põhjendatud on 1 tund. Tegemist on lihtsa vaidlusega ning uusi tõendeid ja

menetlusdokumente läbi töötada kohtuistungiks vaja ei olnud. Menetluskuludele lisanduvad

27.06.2024 toimunud kohtuistungil osalemise kulud 21 minuti osas. Kokku vähendab kohus

ajakulu 9 tunni osas ning põhjendatud ajakuluks on 30 tundi ja 21 minutit. Ülejäänud ajakulu

ja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja mõistlikud. Vastavalt on kohtu hinnangul

õigusabitoimingutele kulunud tööaeg põhjendatud ja kooskõlas menetlusdokumentide

panusega asja õigesse lahendamisesse kokku 30 tunni ja 21 minuti ulatuses.

24. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr 250 eurot tunnis + käibemaks ületab turu

keskmist tasu ning kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määra. Kohus peab

antud vaidluse mõistlikuks tunnihinnaks 150 eurot + käibemaks. Seega on hageja menetluses

kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 5463 eurot (30 tundi 21 minutit x 150 eurot

(4552,50 eurot) + käibemaks 910,50 euro). Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu

hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul

põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Hageja on

nimetatut kinnitanud. Hageja on märkinud, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb õigusabikulud arvestada koos käibemaksuga

25. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas

6933 eurot (riigilõiv 1470 eurot ja õigusabikulud 5463 eurot).

26. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

27. Menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib

edasi

kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). 37. Menetluskulude kindlaks

määramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik