Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-24-2323/2 AI generated

3-24-2323/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-24-2323/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Põllumajandusja Toiduamet (edaspidi PTA) kohustas 04.12.2023. a ettekirjutusega nr 12- 573-23/105-1 Xi (edaspidi ka taotleja) korrastama maja siseruumid kolme koera ja kolme kassi nõuetekohaseks pidamiseks. Ettekirjutust oli võimalik vabatahtlikult täita kuni 31.12.2023. PTA tegi ettekirjutuses ka asendustäitmise rakendamise hoiatuse, mille kohaselt rakendab PTA ettekirjutuse täitmata jätmise korral asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses ette nähtud korras ja täidab ettekirjutuse ise või korraldab selle täitmise kolmanda isiku poolt.

Legislator headnote

AI generated

3-24-2323/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab aga, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.

Keywords

AI generated
hardship grounds constitutional requirement lack of entitlement unfit notwithstanding health condition authorisation requirement entitlement condition for benefits
AI generated
2-08-18691/8
Tallinna Üürikomisjon jättis 07.04.2008.a otsusega rahuldamata V P nõude üüri tõstmise vaidlustamiseks, rahuldas OÕ vastunõude eluruumi vabastamiseks ja kohustas V P vabastama Tallinnas, xxx asuv eluruum ja anda see üle OÕ. V P esitas OÕ vastu hagi üürivaidluse uuesti läbi vaatamiseks. Hageja palus:
2-08-7037/15
Jõhvi Vallavalitsus (eestkosteasutusena) esitas kohtule avalduse hagita menetluses alaealise isalt, E K, alaealise lapse, A K, suhtes vanema õiguste äravõtmise nõudes põhjusel, et alaealise, A K, kasvatamiseks oli Jõhvi Vallavalitsusel (eestkosteasutusena) sõlmitud asjast puudutatud isikuga, V F, lapse perekonnas hooldamise leping. Avalduse kohaselt, sündis alaealine, A K, 10.novembril 1990.a. Kohtla – Järve linnas, Ida – Virumaal. Alaealise vanemate abielu lahutati 15.septembril 1992.a.. Alaealise, A K, ema, M K, suri 03.jaanuaril 2008.a.. Jõhvi Vallavalitsusele (eestkosteasutusena) teadaolevalt lapse isa A K kasvatamisega ei tegelenud nii peale abielulahutust kui ka peale M K surma. Lapse isa, E K, lahkus pere juurest juba siis kui alaealine, A K, oli väga väikene. Alates pere juurest lahkumisest ei ole E K oma alaealise lapse, A K, vastu huvi kordagi tundnud, samuti ei ole E K osalenud alaealise lapse kasvatamises. Narva Linnavalitsuse Sotsiaalabiameti andmetel elab E K Narva linnas ning tal on uus pere. Lähima 15 – aasta jooksul ei ole E K olnud oma lapsega, A K, mingeid kontakte ning ta ei ole soovinud osaleda lapse kasvatamises. E K oli 14.veebruaril 2008.a. kirjutanud kirjaliku avalduse, milles E K oli nõus temalt vanema õiguste äravõtmisega alaealise lapse, A K, suhtes. Pärast ema, M K, surma kasvatas alaealist, A K, V F. Alates 01.septembrist 2007.a. õppis alaealine, A K, Kaliningradi Kalatööstuse Merekolledžis päevases õppevormis. Palus avalduse rahuldada.
4-19-4014/8
karistati 01.07.2019 väärteoasjas: 2302,19,008706 mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks.
3-07-2470/14
Kohus sai 05.12.2007 N. M. kaebuse, milles kaebuse esitaja esitas taotluse tunnistada Kodakondsusja Migratsiooniameti (KMA) 29.10.2007.a ettekirjutus väljasõidukohustuse sundtäitmise ja väljasaatmiskeskuses kinnipidamise kulude sissenõudmiseks nr 1003180119 õigusvastaseks ning muuta see ära kogu ulatuses.
3-21-220/15
X viibis Eestis õppimiseks väljastatud tähtajalise elamisloa alusel, mille kehtivus lõppes 01.02.2020.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-24-2323 Määruse kuupäev 14.08.2024 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Xi (X) taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised Taotleja – X RESOLUTSIOON Jätta Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD

1. Põllumajandusja Toiduamet (edaspidi PTA) kohustas 04.12.2023. a ettekirjutusega nr 12- 573-23/105-1 Xi (edaspidi ka taotleja) korrastama maja siseruumid kolme koera ja kolme kassi nõuetekohaseks pidamiseks. Ettekirjutust oli võimalik vabatahtlikult täita kuni 31.12.2023. PTA tegi ettekirjutuses ka asendustäitmise rakendamise hoiatuse, mille kohaselt rakendab PTA ettekirjutuse täitmata jätmise korral asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses ette nähtud korras ja täidab ettekirjutuse ise või korraldab selle täitmise kolmanda isiku poolt.

2. PTA teostas 12.01.2024 järelkontrolli ning otsustas rakendada loomapidaja suhtes asendustäitmist, mille raames võeti Xi eluhoonest ära kaks koera.

3. PTA määras 12.06.2024. a otsusega nr 1.2-17/292 „Loomade nõuetekohase pidamisega seotud kohustuste täitmisel tekkinud kulu ja tulu“ kindlaks asendustäitmise läbi viinud kolmandale isikule makstava tasu suuruse – 497,28 eurot (otsuse p 1), ning kohustas Xi tasuma PTA poolt kantud asendustäitmise kulud 30 päeva jooksul alates otsuse tegemisest (otsuse p 2).

4. X esitas 08.07.2024 PTA-le vaide otsuse nr 1.2-17/292 kehtetuks tunnistamiseks. X märkis, et kohtuasjas nr 3-24-582 on pooleli vaidlus, milles on vaidluse all küsimus, kas taotlejalt loomade äravõtmine oli õiguspärane. Taotleja leiab, et loomad võeti temalt ära õigusvastaselt ja seetõttu ei ole loomi varjupaika toimetatud taotleja süül. Seega ei tulene ka taotlejale kohustust tasuda varjupaiga kulusid.

5. PTA tagastas vaide 19.07.2024. a otsusega nr 1.5-5/5500-1.

6. 13.08.2024 saabus Tartu Halduskohtusse Xi riigi õigusabi taotlus. Taotleja soovib saada riigi õigusabi PTA 12.06.2024. a otsuse ja 19.07.2024. a vaide tagastamise otsuse vaidlustamiseks. Taotleja märgib, et on varasemalt vaidlustanud PTA ettekirjutust, mis

3-24-2323

puudutas loomade pidamise reegleid. Taotleja ei nõustu talle määratud asendustäitmise kuludega. Ühtlasi puuduvad taotlejal rahalised vahendid riigi õigusabi eest tasumiseks. KOHTU SEISUKOHT

7. Taotleja on riigi õigusabi saamise vajadust põhjendanud eelkõige enda majandusliku seisundiga, märkides, et ta ei ole suuteline õigusabi eest tasuma ning vajab seetõttu riigi kulul õigusabi.

8. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab aga, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.

9. Kohus leiab, et taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, mistõttu tuleb jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

10. Kohtule esitatud riigi õigusabi taotlusest on arusaadav probleem, mille lahendamiseks taotleja õigusabi taotleb. Taotleja on probleemi kirjeldanud selgelt ka 08.07.2024 PTA-le esitatud vaides. Seetõttu on kohus veendunud, et taotleja on probleemi kirjeldamiseks võimeline ka kohtule kaebuse esitamisel.

11. Ühtlasi selgitab kohus, et halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et isikul oleksid juriidilised teadmised. Piisab selge nõude esitamisest ning asjaolude ja oma seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Tulenevalt uurimisprintsiibist on halduskohtul kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral kohustus koguda selleks tõendeid oma algatusel. Halduskohtumenetluses kehtivat uurimispõhimõtet arvestades ei pea kaebaja viitama ise ka õigusnormidele. Lisaks, kui taotleja esitab kohtule kaebuse ja selles esinevad puudused, annab kohus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ning vajadusel juhised kaebuse täpsustamiseks. Kuivõrd kohus leiab, et taotleja on võimeline PTA 12.06.2024. a otsust ja 19.07.2024. a vaideotsust iseseisvalt kohtus vaidlustama, ei ole kaebaja majanduslik olukord praegu määrav.

12. Arvestades eeltoodut ja lähtudes RÕS § 7 lg 1 p-st 1, jätab kohus Xi riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Reelika Kitsing