3-24-2282/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

14.08.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2282

Haldusasi

X. X.i kaebus Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirja nr 1-

24/1-3/226 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotlus

Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/226

kehtivuse peatamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – X. X.

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja

Menetlustoiming

Menetlusabi taotluse ja esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine, kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde X. X.i vanglasisese isikuarve väljavõte.

2. Tagastada X. X.i kaebus nõudes Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/226

tühistamiseks.

3. Jätta X. X.i menetlusabi taotlus kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

4. Rahuldada X. X.i menetlusabi taotlus esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks ning vabastada taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt

riigilõivu tasumisest.

5. Jätta X. X.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

6. Edastada määrus teadmiseks Tallinna Vanglale.

7. Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 2-5 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole

määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 15.04.2024 käskkirjaga 1-24/1-3/121 (15.04.2024 käskkiri) karistati X.

X.it (kaebaja) distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kaheks ööpäevaks.

Kaebaja esitas 16.04.2024 vaide 15.04.2024 käskkirja peale. Samal päeval esitas kaebaja

Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse 15.04.2024 käskkirja kehtivuse

peatamiseks (haldusasi nr 3-24-1123). Tallinna Halduskohus peatas 23.04.2024 määrusega

Tallinna Vangla 15.04.2024 käskkirja nr 5-2/24/121 täitmise kuni vaide nr 5-15/24/92-1

esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni.

Tallinna Vangla jättis 17.05.2024 vaideotsusega nr 5-15/24/92-3 vaide rahuldamata.

Kaebaja esitas 17.05.2024 kaebus Tallinna Vangla 15.04.2024 käskkirja nr 5-2/24/121

tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega käskkirja kehtivuse peatamiseks. Tallinna

Halduskohus jättis 23.05.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning jättis

kaebuse käiguta kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumiseks. Määrus jõustus Tallinna

Ringkonnakohtu 31.05.2024 määrusega. Kaebaja kaebuse puudusi ei kõrvaldanud ning kohus

tagastas kaebuse 06.06.2024 määrusega, mis jõustus 22.06.2024.

2. Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/187 (21.06.2024 käskkiri)

tunnistati kaebaja süüdi Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumises ning määrati

talle distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine kolmeks ööpäevaks katseajaga kaks kuud.

Kaebaja esitas 30.06.2024 vaide 21.06.2024 käskkirja peale. Samal päeval esitas kaebaja

Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse 21.06.2024 käskkirja kehtivuse

peatamiseks (haldusasi nr 3-24-1931). Tallinna Halduskohus jättis 04.07.2024 määrusega

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määrus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu

08.07.2024 määrusega.

Kaebaja esitas 26.07.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna

Vangla 21.06.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/187 täitmise peatamiseks ja Tallinna Vangla

keelamiseks paigutada kaebajat kartserisse- üksikvangistusse (haldusasi nr 3-24-2183).

Tallinna Vangla jättis 31.07.2024 vaideotsusega nr 5-15/24/157-2 vaide rahuldamata.

Tallinna Halduskohus jättis 06.08.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata, kuivõrd seisuga 06.08.2024 ei ole 21.06.2024 käskkirjaga määratud

distsiplinaarkaristust kolm ööpäeva kartseris kaebaja suhtes täitmisele pööratud. Kohtule

arusaadavalt oli taotlus esitatud vaidemenetluse ajal ja kaebust esitatud ei ole.

3. Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/226 (06.08.2024 käskkiri)

tunnistati kaebaja süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 nõuete rikkumises ning määrati

talle distsiplinaarkaristuseks kartser kaheks ööpäevaks. Sama käskkirjaga tunnistati kaebaja

süüdi Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumises ning määrati talle

distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine kaheks ööpäevaks.

4. Kaebaja esitas 06.08.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 06.08.2024

käskkirja nr 1-24/1-3/226 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla

06.08.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/226 kehtivuse peatamiseks (haldusasi nr 3-24-2282). Koos

kaebusega on kaebaja esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, mille põhjendused on

kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Kaebaja viibib Tallinna Vangla neljanda üksuse juhi 03.05.2024 käskkirja nr 5-1/24/820,

06.05.2024 käskkirja nr 1-24/1-2/193, 06.06.2024 käskkirja nr 1-24/1-2/240, 24.07.2024

käskkirja nr 1-24/1-2/325 alusel alates 03.05.2024 tema suhtes kohaldatud täiendavate

julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambris. Samade käskkirjade alusel on piiratud ka

kehakultuuriga tegelemine ning vanglasisene suhtlemis- ja liikumisvabadus. Käesoleva taotluse

esitamise hetkeks ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõppenud. Seega on

kaebaja viibinud kolm kuud eraldatud lukustatud kambris.

4.2. Vangla soovib kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse lähiajal täitmisele pöörata, kuid

kaebaja suhtes ei oleks tohtinud kartserikaristust kohaldada tema tervisliku seisundi tõttu.

Kaebajal on diagnoositud psüühikahäire (depressioon, stress, psühhoosid, ärevus- ja

paanikahäire). Kaebaja leiab, et tal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest kartserisse paigutamine

vaidemenetluse ajal võib kahjustada tema vaimset ja füüsilist tervist. Kui vaidemenetluse

tulemusena osutub kaebajale määratud karistus õigusvastaseks, pole kartseris viibimise

tagajärgi võimalik hiljem tagasi pöörata. Määratud distsiplinaarkaristust ei tohi täitmisele

pöörata nii, et kaebajal ei jää täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise ja kartserisse

paigutamise vahele mõistlikku aega, mille ta saab veeta tavarežiimil ning isikule antakse

suletud režiimist puhkust.

2(8)

5. Tallinna Halduskohus palus 08.08.2024 kohtunõudega Tallinna Vanglal esitada

haldusmenetluse dokumendid, selgitada taotluse aluseks olevaid asjaolusid ning esitada

sisuline seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele.

6. Tallinna Vangla esitas 13.08.2024 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele, milles palub

jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, põhjendades enda seisukohti järgmiselt.

6.1.

Vastustaja selgitab, et vangla dokumendiregistris ei ole registreeritud vaiet, mis oleks

esitatud Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/226 peale. Kuna kaebaja viitab

kaebuses vaide esitamisele ja dokumendile nr 1-24/2-2/5909, siis vanglaametnikud kontrollisid

tahvelarvutist tema saadetud pöördumisi ja tuvastasid, et dokumenti nr 1-24/2-2/5909 on

üritatud vangiportaali kaudu saata, kuid saatmine on ebaõnnestunud. Täpset aega, millal

saatmise katse toimus, ei ole võimalik tuvastada. olema teadlik, et kirja saatmine ebaõnnestus

ja vangla tema vaiet kätte ei saanud. Uut vaiet ei ole kaebaja vanglale edastanud ja

vaidemenetlust käskkirja nr 1-24/1-3/226 üle ei toimu. Seega ei ole esialgse õiguskaitse taotlus

lubatav.

6.2.

Kuigi õigusvastaselt määratud kartserikaristuse täideviimisel ei ole võimalik seda

haldusakti enam tagasi täita ning kahju hüvitamine ei kõrvaldaks täidetud haldusakti tagajärgi,

vaid üksnes kompenseeriks ühe õigushüve rikkumise teise hüvega, siis võib esialgse

õiguskaitse kohaldamine tuua kaasa olukorra, kus distsiplinaarkaristust ei saagi täita.

Distsiplinaarkaristus pööratakse üldjuhul täitmisele kohe, kuid karistust ei täideta, kui seda ei

ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest.

6.3.

Vangiregistri andmetel vabaneb kaebaja vangistusest 29.08.2024. Seega on Tallinna

Vanglal võimalik kaebaja karistuste ära kandmiseks kartserisse paigutada veel 16 päeva

jooksul. Kui kohus kohaldab esialgset õiguskaitset vaidemenetluse ja kohtumenetluse ajaks,

vabaneb kaebaja vanglast enne, kui vangla saaks käskkirjadega määratud

distsiplinaarkaristused täitmisele pöörata. Selline olukord ei ole kooskõlas ei vangistuse

täideviimise eesmärgiga ega avalikkuse huviga, kui kinnipeetav ei kanna vastutust vanglas

tõsiste distsipliinirikkumiste toimepanemise eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus kontrollib, kas kaebuses on esitatud

selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning teeb vajaduse korral kaebajale

ettepaneku kaebust muuta (HKMS § 120 lg 1 p 3). HKMS § 2 lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

8. Kaebaja on esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles on palunud peatada

Tallinna Vangla 15.04.2024 käskkirja 1-24/1-3/121, 21.06.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/187 ja

06.08.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/226 kehtivus ning tühistada Tallinna Vangla 06.08.2024

käskkiri nr 1-24/1-3/226 (taotluse p 5, dtl 4)

9. Kohus märgib, et kohtule nähtuvalt on kaebaja kaebus Tallinna Vangla 15.04.2024

käskkirja 1-24/1-3/121 ja 17.05.2024 vaideotsuse nr 5-15/24/92-3 tühistamiseks Tallinna

Halduskohtu 06.06.2024 määrusega nr 3-24-1123 kaebajale tagastatud. Käesoleva määruse

koostamise hetkeks on nende haldusaktide peale kaebuse esitamise tähtaeg ületatud ning kohus

ei saa nende haldusaktide osas kaebust praeguses haldusasjas menetleda ega ka esialgset

õiguskaitset enam kohaldada. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust vaidemenetluse ajaks

seonduvalt Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/187 on halduskohus

lahendanud haldusasjas nr 3-24-1931 ning haldusasjas 3-24-2183. Kuigi asjas nr 3-24-2183 on

Tallinna Halduskohus tõlgendanud kaebaja taotlust kui esialgset õiguskaitse taotlust

vaidemenetluse ajaks, nähtub kohtule, et selles haldusasjas oli 06.08.2024 määruse koostamise

hetkeks vastustaja 31.07.2024 koostanud vaideotsuse nr 5-15/24/157-2. Kaebajal on seega

3(8)

võimalik Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/187 ja 31.07.2024 vaideotsust nr 5-

15/24/157-2 tühistamiskaebusega vaidlustada haldusasjas nr 3-24-2183, esitades selleks

nimetatud haldusasja juurde nõuetele vastava kaebuse vajadusel koos uue esialgse õiguskaitse

taotlusega.

10. Eeltoodust tulenevalt tõlgendab kohus kaebaja esitatud taotlust selliselt, et kaebaja on

esitanud tühistamiskaebuse Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/226

tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirja nr 1-

24/1-3/226 kehtivuse või täitmise peatamiseks.

Kaebuse tagastamine

11. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni

nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1

sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku

vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg

5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või

toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja

korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide

vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on

vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. See

tähendab, et isik võib kaebuse esitada üksnes siis, kui ta on pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras

tähtaegselt rahuldatud. Vastavalt VangS § 11 lg-le 7 tuleb vaie lahendada 30 päeva jooksul,

arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile.

12. Taotlusest nähtuvalt on kaebaja Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/226

peale esitanud vaide 06.08.2024. Ehkki kaebaja on märkinud vaide esitamise kuupäevaks

06.06.2024, viidates vaide esitamise dokumendile nr 1-24/2-2/5909, siis arvestades käskkirja

koostamise aega, loeb kohus, et kaebaja on väidetava pöördumise nr 1-24/2-2/5909 esitanud

siiski 06.08.2024. Vastustaja on kohtule selgitanud, et vanglaametnikud kontrollisid

tahvelarvutist kaebaja saadetud pöördumisi ning tuvastasid, et dokumenti nr 1-24/2-2/5909 on

üritatud vangiportaali kaudu saata, kuid saatmine on ebaõnnestunud ning täpset aega, millal

saatmise katse toimus, ei ole võimalik tuvastada. Vastustaja leiab, et kaebaja pidi võimaliku

vaide esitamisel olema teadlik sellest, et tema kirja saatmine ebaõnnestus ja vangla tema vaiet

kätte ei saanud. Uut vaiet ei ole kaebaja vanglale edastanud ja vaidemenetlust käskkirja nr 1-

24/1-3/226 üle ei toimu, mistõttu leiab vastutaja, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav.

Kohus on seisukohal, et olukorras, kus vangla on kontrollinud tahvelarvutist kaebaja saadetud

pöördumisi ning leidnud, et kaebaja on proovinud vaiet edastada, kuid see on ebaõnnestunud,

on kohtul võimalik järeldada, et kaebaja on vaide siiski esitanud. Vastustaja ei ole kohtule

selgitanud, millistel põhjustel võis kaebaja vaide edastamine vangiportaali kaudu nurjuda, kuid

kohtu hinnangul ei ole välistatud, et vaide edastamise nurjumine võis olla ka tingitud kaebajast

mitteolenevatel põhjustel, nt tehnilistel põhjustel, mis ei ole kaebajale ette heidetavad.

Sealjuures arvestades kaebaja pikaajalisi kogemusi nii vaiete kui ka kohtule kaebuste

esitamisel, eeldab kohus, et kaebaja 06.08.2024 käskkirja peale vaide esitamise

ebaõnnestumise järgselt aegsasti korrektse vaide esitab. Kohtule ei ole ka teada, kas vastustaja

on kaebajat ebaõnnestunud vaide esitamise katsest informeerinud. Juhul, kui seda tehtud ei ole,

siis tuleks vastustajal seda teha. Seetõttu loeb kohus, et kaebaja on 06.08.2024 käskkirja peale

vaide esitanud ning kuna vangla ei ole ega saagi olla käesoleva määruse koostamise hetkeks

vaiet lahendanud vaide lahendamiseks ette nähtud tähtaega silmas pidades, loeb kohus, et

vaidemenetlus 06.08.2024 käskkirja vaidlustamiseks on pooleli. Nõuetekohase vaide esitamise

tähtaeg ei ole veel ka möödunud.

13. Seega on kaebajal läbimata VangS § 11 lg-st 5 tulenev kohtusse pöördumise eelduseks olev

kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebaja on 06.08.2024 käskkirja tühistamiskaebusega

4(8)

kohtusse pöördunud ennatlikult. Kaebajal tuleb enne kaebusega kohtusse pöördumist ära

oodata vaidemenetluse tulemus ning selle põhjal kujundada seisukoht, kas ta vajab kohtulikku

õiguskaitset. Kaebajal on õigus uuesti tühistamiskaebusega, st 06.08.2024 käskkirja ja

võimaliku vaideotsuse tühistamiseks, halduskohtu poole pöörduda pärast vaidemenetluse

läbimist.

14. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirja nr 1-

24/1-3/226 tühistamiseks HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

15. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

Menetlusabi taotluse lahendamine

16. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, siis puudub vajadus lahendada

menetlusabi taotlust kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning

kohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse selles osas läbi vaatamata.

17. Kohus rahuldab kaebaja menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu

tasumise kohustuse vabastamiseks.

18. Vastavalt riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse

menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku

seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või

osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS

§ 112 lg 1 punkt 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa

menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud

maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa,

mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures

muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus

menetlusabi taotlust lahendades praegusel juhul hinnangust taotluse eduväljavaatele.

19. Taotleja majanduslik seis menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul

vanglasisese isikuarve väljavõtte perioodi 07.04.2024 - 06.08.2024 kohaselt ei ole piisav

esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumiseks. Seega on menetlusabi andmine lubatav

ning kohus vabastab taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest. Kohus võtab

taotleja nimetatud väljavõtte käesoleva asja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

20. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks.

21. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS §

249 lg 2). Vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide

esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul

kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata

jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes

esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus (HKMS § 249 lg 4).

5(8)

22. Kohus leidis käesoleva määruse põhjenduste punktis 12, et vaidemenetlus 06.08.2024

käskkirja vaidlustamiseks on pooleli. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus 06.08.2024

käskkirja suhtes lubatav ning kohus lahendab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt.

23. Kohus peab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel esmalt kindlaks tegema, kas

taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus ehk kas taotleja jaoks saabuvad pöördumatud rasked

tagajärjed või peab taotleja taluma ebamõistlikke piiranguid. Esialgse õiguskaitse vajadus on

üks taotluse lubatavuse eeldustest, mis ühtlasi tähendab, et see on üks taotluse rahuldamise

eeldustest. Isikul on esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse abinõu

kohaldamata jätmisel ei oleks isikul ka soodsa otsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi

saavutamine võimalik, või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent

esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid

tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel

tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (nt

Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2014 määrus nr 3-14-50441, p-d 10−11). Esialgse õiguskaitse

määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab

kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg

3). Juhul, kui taotlus on põhjendatud ning taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, siis

hindab kohus vaide või kaebuse väljavaateid ning viimasena kaalub vastanduvaid huvisid.

Juhul, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei

analüüsi kohus järgmisi eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.

24. VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe.

Distsiplinaarkaristusena määratud kartserikaristuse järjestikuse täitmise korral peab

maksimaalse järjestikuse lubatud karistuspäevade arvu täitumisel karistuse täitmise jätkamise

vahele jääma mõistlik aeg, mis ei tohi olla väiksem kui 48 tundi. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt võib vanglateenistuse ametnik distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise

edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist.

Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni. Kui kinnipeetav paneb katseajal toime uue

distsipliinirikkumise, pööratakse mõlemad distsiplinaarkaristused kohe täitmisele (VangS § 65

lg 3). Kui kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist, jäetakse

distsiplinaarkaristus täitmisele pööramata (VangS § 65 lg 4).

25. Kohtule nähtuvalt on kaebajat karistatud distsiplinaarkorras kolmel korral.

25.1. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt tunnistati Tallinna Vangla 15.04.2024 käskkirjaga 1-

24/1-3/121 kaebaja süüdi Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumises ning määrati

kaebajale distsiplinaarkaristuseks kartser kaheks ööpäevaks. Käskkiri väljastati kaebajale

14.03.2024 toime pandud distsiplinaarsüüteo eest, mis seisnes selles, et kaebaja ei järginud

üldtunnustatud viisakusreegleid, tõugates jõuliselt kätega kaaskinnipeetavat ja visates tema

riided kuivatuskapist maha põrandale.

25.2. Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/187 tunnistati kaebaja süüdi

Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumises ning määrati talle kartser kolmeks

ööpäevaks. Käskkirja kohaselt lükati karistuse täitmisele pööramine edasi katseajaga kaks kuud

tingimusel, et kaebaja ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Käskkiri koostati

kaebajale 23.05.2024 toime pandud distsiplinaarsüüteo eest, mis seisnes selles, et kaebaja ei

järginud üldtunnustatud viisakusreegleid, kasutades korduvalt ebatsensuurseid väljendeid

vangla arsti ja vanemvalvuri suunas ning enda esitatud kirjalikes selgitustes vanglateenistujate

suunas, samuti oli tema kehakeel agressiivne.

25.3. Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/226 tunnistati kaebaja süüdi VangS

§ 67 p 1 nõuete rikkumises ja Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumises. Kaebajat

karistati distsiplinaarkorras kartserikaristusega kaks ööpäeva rikkumise kohta, st kaks ööpäeva

VangS § 67 p 1 nõuete rikkumise eest ning kaks ööpäeva Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1

nõuete rikkumise eest, seega kokku neli ööpäeva kartserit. Kaebajat karistati 06.07.2024 toime

pandud distsiplinaarsüüteo eest, mis seisnes selles, et hommikuste ravimite jagamise ajal, peale

6(8)

ravimite manustamist, takistas kaebaja ukse kinni panekut ning eiras korduvalt vanglaametniku

korraldusi kambrisse liikuda. Samuti tegi kinnipeetav äkilise sammu ametniku suunas ning kui

ametnik pani kaasas olevad ravimid käest ära ja astus kaebajale lähemale, siis viskas kaebaja

teda veega, naeris ja liikus kambrisse.

26. Vastustaja on 13.08.2024 kohtule esitatud seisukohas selgitanud, et kõikide loetletud

käskkirjadega kohaldatud karistused on planeeritud täitmisele pöörata ajavahemiku

13.08.−29.08.2024 jooksul, kuid täpset kuupäeva, millal kaebaja kartserisse paigutatakse, ei

olnud vastustajal kohtule vastamise hetkel võimalik öelda. Kuna kaebaja pani talle 21.06.2024

käskkirjaga määratud katseajal 06.07.2024 toime uue distsipliinirikkumise, siis tuleb kaebajal

21.06.2024 käskkirjaga määratud kolme ööpäevane kartserikaristus ära kanda. Olukorras, kus

vastustaja on kinnitanud kõikide distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramise kavatsusest, on

kaebajal käesoleva määruse koostamiseks hetkeks esialgse õiguskaitse vajadus. Ka

kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et distsiplinaarkaristuseks määratud

karterikaristuse ära kandmisel ei ole võimalik seda enam tagasi pöörata.

27. Kohus märgib, et kuigi kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, siis ainuüksi esialgse

õiguskaitse vajaduse olemasolu ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kohtul tuleb

hinnata lisaks tulevikus esitatava kaebuse perspektiive ning arvestada avalikku huvi.

28. Kohtu hinnangul on nii vaidel kui ka võimalikul kaebusel vähesed edulootused, mistõttu ei

ole esialgse õiguskaitse kohaldamine praegusel juhul põhjendatud. VangS § 63 lg 1 alusel võib

vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise

eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserikaristust. Kohtule nähtuvalt ei

ole kaebaja kahtluse alla seadnud karistamiskäskkirja aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ning

vaidlus puudub selles, et kaebaja pani toime talle vaidlusaluses käskkirjas etteheidetava

distsiplinaarsüüteo. Kuna kaebaja toime pandud rikkumine ja süü on tõestatud, tuleb vastustajal

tegutseda seadusega kooskõlas, reageerides kaebaja rikkumisele. Vaidlustatud 06.08.2024

käskkirja kohaselt ei nähtu kohtule esmapilgul, et käskkirja andmisel oleks tehtud

menetlusvigu või jäetud välja selgitamata olulise tähtsusega asjaolusid ning kohtu

esmahinnangul on 06.08.2024 käskkirjas piisavalt põhjendatud kartserikaristuse valikut ja seda,

miks ei olnud võimalik kaebajale määratud teist liiki karistust. Kaebajat teavitati

distsiplinaarmenetluse läbiviimisest, menetlus protokolliti ning kaebajale anti võimalus enda

vastuväidete esitamiseks. Samuti kaebajale määratud karistus VangS § 67 p 1 nõuete rikkumise

eest kaks ööpäeva kartserit ja Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumise eest kaks

ööpäeva kartserit ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalsed.

29. Kaebaja peamine argument 06.08.2024 käskkirja kehtivuse peatamiseks on see, et talle

määratud karistus ei ole arvestades tema tervislikku seisundit põhjendatud ega proportsionaalne

ning üksikvangistus mõjub tema tervisele halvasti. Kohus möönab, et kartserikaristuse

kandmine toob endaga kaasa ebamugavusi ning võib mõjutada teatud määral isiku vaimset

tervist, kuid distsiplinaarrikkumise toimepanemise puhul on distsiplinaarkaristuse määramine

paratamatu tagajärg ning selliste ebamugavuste talumine on osa vangistusest, millega tuleb

kaebajal arvestada. Sealjuures on kohtud kaebajaga seotud varasemates haldusasjades leidnud,

et kaebaja tervislik seisund ei välista iseenesest tema eraldatud kambrisse paigutamist või

temale kartserikaristuse määramist (nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2024 määrus nr 3-24-

1331; 31.05.2024 määrus nr 3-24-1123; 17.06.2024 määrus nr 3-24-1643; 08.07.2024 määrus

nr 3-24-1931). Vastustaja on kohtule kinnitanud, et arstid ei ole keelanud kaebaja suhtes

kartserikaristuse rakendamist tervislikel põhjustel, ning vastustajal lasub kohustus tagada

kaebajale arstiabi ja talle määratud ravi saamine ka distsiplinaarkaristuse täitmise ajal. Seega

kui karistuse kandmise ajal peaks ilmnema, et kaebaja suhtes on kartserikaristuse kandmine

tervislikel põhjustel vastunäidustatud, tuleb vanglal sellele reageerida ning karistuse kandmine

kohe katkestada.

30. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja

õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lg 1). Kohtule nähtub, et hoolimata kaebaja varasematest

7(8)

karistustest, talle määratud katseajast ja talle antud võimalusest enda käitumist muuta, ei ole

kaebaja enda varasematest teguviisidest õppinud. Kaebaja käitumine on aga sõltumata talle

määratud diagnoosidest tema enda mõjusfääris, kuid kaebaja on teadlikult jätkanud

distsipliinirikkumiste toime panemisega ega ole muutnud enda käitumist. Kaebajal ei saa olla

õigustatud ootust sellele, et tema terviseseisundist tulenevalt teda kartseriga üldse ei karistata.

Kinnipeetava, kellel on võimalik oma käitumisega olukorda muuta, kuid seda ei tee, huvi

vastutusest vabaneda ei kaalu üles avalikkuse huvi distsipliinirikkuja oma tegude eest

vastutama panna. Ka vangla üldise julgeoleku ja vanglaametnike julgeoleku tagamine on

ülekaalukad avalikud huvid, mis välistavad esialgse õiguskaitse kohaldamise. Avalikes huvides

on kinnipeetavale määratud karistuse täideviimine, kuid esialgse õiguskaitse kohaldamisel

jääks VangS § 65 lg-st 6 tulenevalt suure tõenäosusega karistus täitmisele pööramata,

arvestades ka asjaolu, et kaebaja vabaneb vangistusest 29.08.2024. Seega juhul, kui kohus

kohaldab esialgset õiguskaitset vaidemenetluse ja kohtumenetluse ajaks, vabaneb kaebaja

vanglast enne, kui vangla saaks käskkirjadega määratud distsiplinaarkaristused täitmisele

pöörata, ning kaebaja vabaneb igasuguste tagajärgedeta distsiplinaarsüüteo toime panemisest.

Kohus nõustub vastustajaga, et selline olukord ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise

eesmärgiga ega avalikkuse huviga, kui kinnipeetav ei kanna vastutust vanglas tõsiste

distsipliinirikkumiste toimepanemise eest.

31. Eeltoodud põhjustel ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine vaidemenetluse ajaks

põhjendatud ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

Kohtunik

8(8)