Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-24-7946/13 AI generated

2-24-7946/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-24-7946/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

I. S. (hageja) esitas 20. mail 2024 hagi G. L. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse ja hageja poolt 25. juunil 2024 antud selgituste kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning pooled ei ela koos ega suhtle juba seitse aastat. Pärast seda, mida kostja lapsega tegi, ei soovi hageja kostjaga abiellus olla ega koos elada. Perelepitust ei ole mõtet pakkuda.

Legislator headnote

AI generated

2-24-7946/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 järgi lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Keywords

AI generated
abusive claim by landlord proper reasons for non-use unnecessary costs failure to state reasons lack of maintenance unfit notwithstanding health condition
AI generated
2-23-6408/8
A. R. (hageja) esitas 28. aprillil 2023 Tartu Maakohtule hagi V. R. a (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX. Hageja soovib abielu lahutamist, kuivõrd abielulist kooselu enam ei ole ning seda taastada ei ole võimalik. Suhted on aastate jooksul üha halvenenud ja kostja on perest ka varem eraldi elanud. Koosoldud ajad on olnud tüliderohked ja konfliktsed, poolte vahel puudub teineteisemõistmine ja usaldus. Poolte abielulised suhted lõppesid alates 21. detsembrist 2022. 27 detsembril 2022 kolis kostja välja hagejale kuuluvast eluasemest. Hageja on teinud kostjale korduvalt ettepanekuid perekonnaseisuametis abielu lahutamiseks, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Hageja leppimisaega ei soovi.
2-24-7133/12
X (hageja) esitas 7. mail 2024 Viru Maakohtule hagi Y (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu XXX Linnavalitsuses xx.xx.xxxx. a. Poolte abielusuhted lõppesid 2023. a maikuus, kui kostja kolis xxx kohtuistungi ootamise eesmärgil. Pooled tülitsesid palju, kostja sõimas ja mõnitas hagejat. Hagejal ei ole kostja vastu enam tundeid. Hagejal puudub soov abielusuhteid taastada.
2-25-4384/7
S.S (edaspidi ka hageja) esitas 20.03.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse E.N (edaspidi ka kostja) vastu abielu lahutamise nõudes.
2-07-3719/7
30.01.2007.a. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja abielu lahutamist, kuna abielulised suhted kostjaga on lõppenud 2007.a. alguses ja nende jätkamine on võimatu. Pooltevaheline abielu on sõlmitud xxxx xxxx, mille kohta on koostatud abieluakt nr. xxxx. Hageja abielueelne perekonnanimi oli U .
2-26-5338/10
Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 14. august 2024 Tsiviilasja number 2-24-7946 Tsiviilasi

I. S. hagi G. L. vastu abielu lahutamiseks Hagihind 3500 eurot Menetlusosalised Hageja: I. S.

(isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxx; e-post xxxxxxxxxx@xxxxxxxxxx) Kostja: G. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 25. juuni 2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I. S. hagi G. L. vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada I. S.

ja G. L.

vahel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx registreeritud abielu, mille kohta on tehtud kanne nr xx.

3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistri pidajale.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. I. S. (hageja) esitas 20. mail 2024 hagi G. L. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse ja hageja poolt 25. juunil 2024 antud selgituste kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning pooled ei ela koos ega suhtle juba seitse aastat. Pärast seda, mida kostja lapsega tegi, ei soovi hageja kostjaga abiellus olla ega koos elada. Perelepitust ei ole mõtet pakkuda.

2. Kohtul ei õnnestunud kostjat 25. juunil 2024 istungil ära kuulata tehniliste tõrgete tõttu. Kohus andis kostjale võimaluse vastata kirjalikult. Kostja 14. augusti 2024. a vastuse kohaselt on ta hageja nõuetega nõus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu lahutada.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS 67 § lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Kohus on seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Abielu on vabatahtlik liit, milleks on vaja mõlema poole tahet. Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet, mis asjaoludest nähtuvalt käesoleval juhul puudub. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus võtta tarvitusele täiendavad abinõud abielu taastamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu lahutada.

5. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 järgi lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

6. Vastavalt nimeseaduse (NS) § 11 lg-le 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on 25. juuni 2024. a istungil kinnitanud, et ei soovi varem kantud perekonnanime taastamist.

7. TsMS § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale (PKTS § 3). Menetluskulude jaotus

8. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kooskõlas TsMS § 164 tuleb menetluskulud abieluasjas jätta kummagi poole enda kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister kohtunik