2-23-12371/59 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-23-12371

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.08.2024.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-12371

Tsiviilasi

E Ki (K) hagi P Ki (K) ja U Ki (K) vastu kostjate

kohustamiseks kogumismahuti hageja kinnisasjalt

eemaldamiseks ja hageja omandiõiguse edasisest

rikkumisest hoidumiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E K (isikukood: xxx; elukoht xxx);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Joonas

Põder (Advokaadibüroo LEVIN OÜ; e-post:

menetlus@levinlaw.ee);

Kostja I: P K (isikukood: xxx; elukoht xxx);

Kostja II: U K (isikukood: xxx; elukoht xxx);

Kostjate lepinguline esindaja: Raul Uesson

(Annika&Raul

Consulting

OÜ;

e-post

law@accounting24.ee);

Asja läbivaatamine

14.06.2024 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

2-23-12371

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. Hagist nähtub, et E Ki (hageja) kinnistul kinnistusregistri registriosaga nr xxx (xxx

kinnistu) asub kogumismahuti, mille on sinna ehitatud U ja P K poolt (kostjad), kes on

naaberkinnistu kaasomanikud (xxx kinnistu).

2. Kogumismahuti on ehitatud hageja territooriumile, millele hageja pole andnud nõusolekut

ja asub seal õigusvastaselt. Kogumismahuti asukoht nähtub jooniselt:

xxx

3. Hageja nõuab kostjatelt omandiõiguse rikkumise eest kogumismahuti eemaldamist oma

kinnisasjalt AÕS § 89 alusel. Omandiõiguse rikkumine on mis tahes sekkumine

omandiõiguse sisu hulka kuuluvasse omaniku õiguslikku või faktilisse mõjupiirkonda, sh

mis tahes tegu või tegevusetus, mille mõju avaldub omaniku omandiõiguse piires.

Omandiõiguse rikkumise korral eeldatakse, et see on õigusvastane. Hageja ei ole sõlminud

kostjatega ühtegi kokkulepet või lepingut, mis oleks andnud aluse kogumismahuti

rajamisele hageja kinnisasjale. Kogumismahuti rajamisega sekkusid kostjad õigusvastaselt

hageja õiguslikku ja faktilisse mõjupiirkonda, mille tulemusena rikuti hageja

omandiõigust. Hageja õigus enda kinnisasja puutumatusele kaalub üles mistahes kostjate

huvi jätkata kogumismahuti õigusvastast kasutamist või hoiustamist hageja kinnisasjal.

4. Hageja palub: kohustada kostjaid eemaldama kogumismahuti kinnisasjalt registriosa nr-ga

xxx (katastritunnus xxx) ja hoiduma hageja omandiõiguse edasisest rikkumisest.

5. Seoses kostja vastusega märgib hageja järgmist. Hagejale väljastatud detailplaneeringust

ei tulene kostjale ühtki subjektiivset nõudeõigust, sh mitte enda kogumismahuti talumise

nõudmise nõudeõigust.

Kostjate viide PlanS § 131 lg-le 3 on kohatu – vaidlusalune kogumismahuti ei ole avalikes

huvides olev tehnorajatis. Ühisveevärk ja ühiskanalisatsioon ei ole samuti asjassepuutuv –

kostjate paigutatud kogumismahuti teenindab eksklusiivselt kostjate elamut ja ei ole

ühiskanalisatsiooniga ühendatud.

6. Kostjate faktilised väited on väärad ja tõendamata. Kosjad ei ole tõendanud, et on 1995.

kuni 1996. aastal vaidlusaluse mahuti kinnistu omanike nõusolekul rajanud; kostjate

esitatud tõenditest ei nähtu sellise väidetava mahuti asukoht ega kinnistu omanike

nõusolek. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja või kinnisasja eelnev omanik oleks üheski

instantsis kogumismahuti asukoha ja paigutamise heaks kiitnud.

7. AÕS § 158 lg 1 ei kohaldu, sest puudub mistahes alus arvata, et kostjate poolt mahuti

enda kinnistu piirides rajamine olnuks võimatu või ülemääraselt kulukas võrreldes selle

praegusesse asukohta rajamisega. Kusjuures Riigikohtu selgituste kohaselt vastava

kulukuse hindamisel ei arvestata juba rajatud rajatise eemaldamise ja ümbertõstmise

kulukusega, vaid lähtutakse olukorrast, milles sellist alles rajama hakataks. Tegemist on

2-23-12371

ebaseadusliku ehitisega, mille kasutamiseks kostjatel õigust ei ole – sellise ehitise

talumiseks ei ole hagejal kohustust.

8. Detailplaneering ei näe ega saakski näha hagejale ette kostjate kogumismahuti talumise

kohustust, veel vähem kostjatele subjektiivset õigust nõuda hagejalt selle talumist.

9. Kostjad väidavad enda hagivastuse p-s 1.1, et vaidlusalune kogumismahuti on hageja

kinnistule paigutatud kostja I ettevõte xxx OÜ poolt aastatel 1995 – 1996. Kogumismahuti

paigutamiseks olevat loa andnud K K ning L K. Oma väidete tõendamiseks ei ole kostjad

esitanud ühtki asjakohast tõendit.

Kostja esitas oma vastuses käsikirjalise dokumendi (lisa 8), mille kohaselt U Vi-nimeline

isik „tõendavat,“ et „P K paigaldas oma elamule kanalisatsioonimahuti ja torustikud

aastatel 1995-1996, kooskõlastatult K ja L Kiga, kes siis elasid Kide majas.“. Esmalt tuleb

täheldada, et kõnealuse dokumendi puhul on selgelt näha, et selle teksti on omakäeliselt

kirjutanud teine isik, kui sellele allakirjutanu. Allkiri on lugematu ja stiililt järsem ja

nurgelisem, kui käsikirjaline selgitus. On selge, et kui U Vi-nimeline isik sellele

dokumendile allkirja andis, olid talle kostjate väited kolmanda isiku poolt juba ette antud.

Sellises dokumendis toodud väiteid ei oleks U Vi tunnistajana ülekuulamisel võimalik

kasutada, kuivõrd küsimused oleksid läbinähtavalt suunavad – tegemist ei ole U Vi vaid

kostjate või nende esindaja selgitustega. Kui kostjad soovivad U Vi isikulise tõendiallikat

kasutada, võivad nad kaaluda tema ülekuulamise taotlemist selliselt, et teda oleks

võimalik ka ristküsitleda. Sel puhul tuleb L, et kõnealune „selgitus“ on tõendina kõlbmatu

või vähemasti ebapiisav. Samuti on kõnealuse dokumendi ehtsus kaheldav. Teisalt ning

veel olulisemalt tuleb täheldada, et sellest kirjast ei nähtu vaidlusaluseid ega

asjassepuutuvaid asjaolusid. Kõnealune dokument on üldsõnaline ega kannata kriitikat

oma sisult ega vormilt. Pole selge, millist mahutit teksti autor silmas pidas, kus see asus,

sh täpselt millisel kinnistul ja kus vastaval kinnistul; samuti pole selge, millest järeldas

autor K ja L Ki nõusoleku või kooskõlastuse – tegemist on pelga autori hinnanguga või

sootuks tema vahendatud kuuldusega. Sarnaselt tunnistaja antud ütlustega ei saa mingi

kolmanda isiku antud kirjalikus selgituses sisalduv õiguslik vms hinnang olla

asjassepuutuv asjaolu TsMS § 238 lg 1 p 1 tähenduses. Vaidlusalune dokument ei tõenda

hageja väidet, et just vaidlusalune hageja kinnistul asuv mahuti oleks paigaldatud 1995-

1996. aastatel K ja L Ki nõusolekul, mistõttu ei saa see olla asjassepuutuv 238 lg 1 p 1

tähenduses. Kolmandaks tuleb täheldada, et K ja L Ki nõusolek, isegi kui selline oleks

esinenud, oleks asjassepuutumatu. Nimetatud isikud ei olnud 1995-1996. aastatel kinnistu

omanikud ega ei olnud seda ka hilisemal ajal. Nimetatud isikud ei olekski saanud hageja

eest anda mistahes heakskiitu vaidlusaluse kogumismahuti paigaldamiseks.

Oma 27.11.2023 seisukohas väidavad kostjad jätkuvalt, et tegemist on U Vi selgitustega

ega adresseeri hageja vastuväiteid. Kuivõrd kõnealuse kirja on selgelt kirjutanud P. K, siis

on täiendavalt kaheldav see, et kõnealune allkiri on ehtne. Siinkohal on võimalik nii

materiaalne kui ka intellektuaalne võltsimine – on võimalik, et allkirja pole sootuks

andnudki U V, kui ka, et allkirja küll andis U V, kuid ei olnud selle andmisel teadlik nt

hiljem P. Ki poolt kirjutatud teksti sisust. Samuti äratab kahtlust allkirja lugematus ja

konarlik kirjastiil, mis võib viidata sellele, et tegemist on jäljendusega.

10. Üldisemalt tuleb L, et kostjad ei ole üheski menetlusdokumendis toonud arusaadavalt ja

jälgitavalt välja, kus täpselt nimetatud detailplaneeringus või sellega seonduvas lepingus

on sätestatud kohustus kogumismahutit taluda ning kuidas sellest saaks tuleneda talumise

2-23-12371

nõudeõigus kostjatele. Samamoodi jääb arusaamatuks see, millist 30.11.2021 lepingust

tulenevat kohustust ja kuidas hageja saaks rikkuda – kostjad ei seleta seda.

Kostjad seletavad ka ise enda 27.11.2023 menetlusdokumendi p-s 4.1, et detailplaneeringu

elluviimine ei ole arendajale kohustuslik. Alles siis, kui seda on asutud ellu viima, siis

tuleb selle tegevuse käigus järgida detailplaneeringuga kehtestatud nõudeid. Kostjad ei ole

selgitanud ega tõendanud, et hageja oleks asunud detailplaneeringut ellu viima või kuidas

selline juba vältav hageja tegevus irduks detailplaneeringus ettenähtust. Selge on aga see,

et mistahes konkreetset kohustust, millest kostjatele tuleneks õigus nõuda kogumismahuti

talumist, detailplaneeringust ei saakski tuleneda.

11. Riigikohus seletab lahendi nr 2-15-17137 p-s 20: „Kolleegium märgib, et AÕS §-d 158 ja

1581 reguleerisid ja reguleerivad talumiskohustust olukorras, kus tehnovõrk või -rajatis

soovitakse rajada võõrale maale, kuid nendest sätetest ei ole võimalik tuletada

talumiskohustust olukorras, kus tehnorajatis on hageja kinnisasjale juba rajatud.“

Kuivõrd sel puhul pole kahtlust, et vaidlusalune mahuti juba asub hageja kinnistul, ei saa

AÕS §-de 158 ja 1581 kohaldamine kõne alla tulla.

12. Kostjad väidavad enda 27.11.2023 menetlusdokumendi p-s 2.4, et pooltel olevat

kujunenud välja tava, mis kohustavat kostjat kogumismahutit taluma. See väide on väär ja

tõendamata. Mistahes tava ei ole pooltel välja kujunenud ega saakski olla, kuivõrd kostjad

ei ole hagejat teavitanud mahuti olemasolust enne 2018. aastat. Ühtlasi, isegi kui selline

tava oleks kujunenud, ei järelduks sellest hageja kohustust kogumismahutit taluda. Sellist

talumise alust seadus ette ei näe.

13. Riigikohus on rõhutanud, et omandipõhiõiguse riive on PS §-s 32 sätestatud õigusliku

positsiooni igasugune kitsendamine ja omanikule varalise kaotuse põhjustamine (RKÜKo

31.03.2011, 3-3-1-69-09, p 57). Seega on võõra kogumismahuti hageja kinnistul asumine

niisamuti hageja omandiõiguse riive; selle õigusliku aluse puudumise korral

omandiõiguse rikkumine.

14. Hageja selgitab, et AÕSRS § 152 lg 1 kohaldamise eeldus on see, et vastav tehnorajatis ka

sellisena kasutusel oleks. Seda ei ole kostjad tõendanud. Kostjad on selgitanud, et

soovivad seada servituuti hageja kinnistule, kuna see on kogumismahuti kasutamiseks

vajalik – kuivõrd seda servituuti neil seni ei ole, on ilmne, et kostjad ei ole mahutit seni

saanud õiguspäraselt kasutada. Järeldus on ühene: kostjad ei saa ega ole saanud

vaidlusalust mahutit õiguspäraselt kasutada, st mahuti ei ole õiguspäraselt kasutuses. Nagu

eelnevalt menetluses märgitud, on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-43-06 p-s 15 selgitanud

AÕSRS § 152 lg 1 kohaldamise kohta: „Kolleegiumi arvates eeldab rajatise

tehnorajatiseks lugemine lisaks tehnorajatise faktilisele kasutamisele või selle

võimalikkusele ka rajatise kasutamise õiguslikku võimalikkust ja lubatavust lisaks

talumiskohustusele.“ Sel puhul on ilmne, et vähemalt üks eeldustest ei ole täidetud:

kostjad on kas ebaseaduslikult kasutanud vaidlusalust mahutit, sest on ise selgitanud, et

vajavad selleks ligipääsu hageja kinnistult (millele neil hetkel kasutusõigust ei ole ega

pole eelnevalt olnud) või ei ole seda üldse kasutanud. Ühel juhul pole selle mahuti

kasutamine õiguslikult võimalik, teisel juhul pole seda faktiliselt kasutatud.

Lisaks sellele, et hageja kinnistu mahuti teenindamiseks kasutamise õiguse puudumise

tõttu pole mahuti kasutamine õiguslikult võimalik, pole tõendanud kostjad, et

kogumismahuti kasutamisele oleks väljastatud kasutusluba või oleks mistahes muu

2-23-12371

õiguslik alus selle kasutamiseks.

15. Oma 27.11.2023 vastuse p-s 2.6.2 väidavad kostjad: „Aastatel 1995-1996 kehtinud

regulatsioon ei nõudnud hajaasustusega piirkondades ja uusasumites, kus puudus

ühiskanalisatsioon, kogumismahuti paigalduseks projekti. Kuivõrd tollane ehituse

regulatsioon ei nõudnud kogumispaagi paigaldamiseks ehitusloa või ehitusteatise

olemasolu, siis puudub isegi kehtiva EhS-i regulatsiooni alusel loakohustuseta ehitisele

kasutusloa või kasutusteatise nõue.“ Eelnev on vale. 14.06.1995 vastu võetud

Planeerimis- ja ehitusseadusse § 58 lg 4 näeb ette: „Ehitist võib hakata kasutama pärast

kasutusloa saamist kohalikult omavalitsuselt.“ Kuivõrd kostjad ise väidavad, et mahutit

rajati 1995. kuni 1996. aastal, siis on ilmne, et ka kostjate endi käsitluse kohaselt ehitati

see ajal, mil Planeerimis- ja ehitusseadus nägi ehitiste õiguspärase kasutamise eeldusena

ette kasutusloa saamise. Seega, kuivõrd kõnealusele mahutile ei ole mistahes ajal

väljastatud kasutusluba, on selge, et seda ei ole kasutatud ega saa õiguspäraselt kasutada.

Selle asjaolu ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-43-06 p-s 15 täheldatu valguses on ilmne, et

kostjad ei saa hagejalt nõuda kogumismahuti talumist.

16. Ühtlasi pole jätkuvalt nõuetekohaselt tõendatud see, et just vaidlusalune mahuti sai 1995-

1996 aastal sellesse kohta, kus see käesoleval ajal asub, paigutatud. Esinevad samad

probleemid, mis U Vile omistatud kirja puhul (vt hageja 18.10.2023 menetlusdokumendi

p 18). O T väidetavast kirjast ei nähtu, kuhu ja milline mahuti paigutati. Kiri ei viita

konkreetsele kinnistule.

17. Hageja esitas maamõõtja M O valmistatud skeemi, millest nähtub, et vaidlusaluse

kogumismahuti suue asub hagejale kuuluval Xxx kinnistul. Sama kinnitab kohapeal

tehtud foto, millelt on nimetatud mahuti suuet näha. Samuti nähtub kõnealuselt fotolt, et

plastiktoru ja selle kate, millega mahuti on maapinnaga ühendatud, on uued – plastik ei

ole pleekinud ega murenenud. See annab märku, et kogumismahuti ei paigaldatud 1995.

aastal, vaid hiljem, või, kui 1995. aastal kogumismahuti esmakordselt paigaldatigi, siis on

seda hiljem ümber ehitatud.

18. Kogumismahuti olemasolu Xxx kinnistul on tõendatud järgnevalt:

a.

kogumismahuti olemasolu Xxx kinnistul on ära näidatud detailplaneeringute joonisel

(vt Hagiavalduse Lisa 5 – kostja valmistatud joonis kogumismahutist);

b. kogumismahuti olemasolu Xxx kinnistul on kinnitatud erinevates dokumentides (vt

XXX vastus 15.11.2023- teabenõue tsiviilasjas nr 2-23-12371, vastus teabenõudele ja

päringule p 5), (vt kostja vastus hagile Lisa 4 - XXX küla Xxx kinnistu DP

kehtestamine, - 101-Xxx_XXX- 1k- Seletus p 8.5);

c.

kostja on eelnevalt ise menetluses pidevalt väitnud, et kogumismahuti asub Xxx

kinnistul;

d. maamõõtja M O koostatud joonisel (Lisa 1 - Reoveekaevu skeem) ja asukohas tehtud

fotolt (vt Lisa 2 - foto mahutist) nähtub, et mahuti asub hageja kinnistul vähemalt

osaliselt

19. AÕS § 148 ei ole asjassepuutuv. Heausksus AÕS § 148 mõttes tähendab seda, et

kinnisasja omanik ei teadnud ega pidanudki teadma, et ta ehitab võõrale kinnisasjale.

Antud juhul ei ole kostjad väitnud, et nad ei teadnud, et kogumismahuti rajatakse võõrale

kinnisasjale. Vastupidi, kostjad on menetluses pidevalt väitnud, et kogumismahuti rajati

Xxx kinnistule L Ki ja K Ki suulisel nõusolekul. Selle tähenduses olid kostjad teadlikud,

et rajavad kogumismahuti võõrale kinnistule. Heausksus AÕS § 148 tähenduses ei ole

2-23-12371

teadlikult võõrale kinnisasjale rajamine, sh kui selleks oli väidetav luba. Riigikohus on

lahendis nr 3-2-1-136-15 p-s 16 selgitanud: „Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja

selgitab, et AÕS § 148 lg 2 mõttes tähendab heausksus seda, et ehitaja (kinnisasja

omanik) ei teadnud ega pidanudki teadma, et ta ehitab võõrale kinnisasjale. Samamoodi

tähendab AÕS § 148 lg 3 mõttes pahausksus (mis vastandub heausksusele) seda, et

ehitaja (kinnisasja omanik) teadis või pidi teadma, et ta ehitab võõrale kinnisasjale. /…/

Praeguses asjas on kohtud tuvastanud, et hagejad teadsid piirdeaeda rajades, et ehitis

ulatub üle nende kinnisasja piiri naaberkinnisasjale. Seega ei saa lugeda hagejaid AÕS §

148 lg 2 tähenduses heauskseks. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et hagejal oli üle oma

kinnisasja piiri naaberkinnisasjale ehitamiseks naaberkinnisasja omaniku nõusolek.

Vastupidi ringkonnakohtu ülaltoodud seisukohaga (nõusolek ei ole käsitatav

kokkleppena) leiab kolleegium, et naaberkinnisasja nõusolek on käsitatav võlaõigusliku

kokkuleppena, mille sisuks on piirdeaia ehitamise lubamine üle kinnisasja piiri. Samas ei

ole selline võlaõiguslik kokkulepe siduv naaberkinnisasja uue omaniku suhtes, kuna see ei

lähe üle uuele omanikule.“

20. Kostjad on seisukohal, et hagejal lasub kogumismahuti talumiskohustus, sest hageja on

andnud selleks nõusoleku, kui allkirjastas 17.01.2018 Xxx küla Xxx kinnistu

detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu protokolli. Hageja selle

väitega ei nõustu. Kostja ei ole kohtule hageja allkirjastatud protokolli esitanud. Isegi, kui

hageja selle allkirjastanud oleks, siis ei tuleneks käesolevast protokollist kogumismahuti

talumiskohustust. Protokollis p-s 3 on kirjas: „Planeeringut korrigeeritakse ning lisatakse

servituudi ala torustikele [.] Mahutite tühjendus peab edaspidi toimuma Xxx kinnistult.

Planeeringu joonist korrigeerida, hetkel on joonisel salvkaev.“ Eeltoodust ei nähtu, et

hageja oleks nõustunud kogumismahuti enda kinnistul paiknemisega. Protokollis pole

isegi täpsustatud, millistest torustikest jutt käib. Kõnealuses protokollis ei selgitata

kogumismahuti paiknemise ega talumiskohustuse kohta mitte midagi. Protokollist nähtub

hoopis, et mistahes Xxx kinnistut teenindavate mahutite tühjendamine peab toimuma Xxx

kinnistu kaudu – sellest järeldub pigem vastupidiselt see, et hageja ei pea taluma

kogumismahutite võimaliku kasutamisega seonduvaid häiringuid. Hagejal ei ole mistahes

kohustust taluda mahuti asetsemist enda kinnistul ega võimaldada selle teenindamist enda

kinnistu kaudu.

21. Hagejale jääb siinkohal arusaamatuks, kuidas tekib hagejale servituutide seadmisega

kohustus taluda kogumismahuti enda kinnistul asumist. Kirjeldatud lepingust ei mainita

servituutide seadmise kohustust vaidlusalusele kogumismahutile. Lisaks ei ole

detailplaneeringu seletuskirjas sätestatud kogumismahuti talumiskohustust või kohustust

seada kogumismahuti talumiseks servituut. Kõnealuse lepingu p-s 5.6.7 on hageja

nõustunud tasuta teeservituudi seadmisega tähisega posits. 9 ja posits. 18, mis ei ole

kuidagi seotud kogumismahutiga, kuivõrd kogumismahuti asub pos 7.

Detailplaneering ja selle menetlus ei ole hageja kinnistule paigaldatud kogumismahutiga

seotud. Nagu märgitud, ei saa detailplaneeringust kostjatele niikuinii tuleneda

subjektiivset õigust nõuda hagejalt enda paigaldatud kogumismahuti talumiseks.

Notariaalne leping on sõlmitud Xxx valla ja hageja vahel ning kostjad ei ole selle lepingu

poolteks. See tähendab, et detailplaneeringu elluviimisega seonduvat saab hagejale ette

heita ainult Xxx vald kui lepingupool ning seda ka alles 10. aasta möödumisel alates

detailplaneeringu kehtestamisest. Seega on kostjate väited, et detailplaneering kohustab

hagejat õigusvastast kogumismahutit oma kinnistul taluma, väärad ja asjakohatud.

2-23-12371

22. Riigikohus seletas lahendi nr 3-2-1-43-06 p-s 15: „Kolleegiumi arvates eeldab rajatise

tehnorajatiseks lugemine lisaks tehnorajatise faktilisele kasutamisele või selle

võimalikkusele ka rajatise kasutamise õiguslikku võimalikkust ja lubatavust lisaks

talumiskohustusele.“ Kostjad ei ole põhistanud ega tõendanud, et neil oleks õiguslik alus

või kasutusluba vaidlusaluse mahuti kasutamiseks. Kuna neil puudub ligipääs hageja

kinnistule, kus mahuti asub, ning neil ei ole olnud ka eelnevat kasutusõigust, ei saa nad

mahutit õiguspäraselt kasutada. Seega ei saa AÕSRS § 152 lg 1 kohalduda.

Kostjad on menetluse vältel väitnud, et mahuti rajati 1996. aastal ehk enne hageja maa

esmakinnistamist. See väide on väär või asjassepuutumatu. Isegi kui mahuti esmakordselt

rajati 1996. aastal, on ilmne, et tänaseks seda väidetavalt 1996. aastal rajatud mahutit

hageja kinnistul ei asu. Seda tõendavad kohapeal tehtud fotod, millest nähtub, et mahutiga

ühendatud torustik on sedavõrd heas seisus, et ei ole usutav, et see on ca 30 aastat vana.

Samuti nähtub täiendavalt, et kostjad ei ole tegelikkuses kõnealust mahutit asunud

kasutamagi või on seda teinud õigusvastaselt. Nimelt nähtub kohapeal tehtud fotolt, et

mahuti suue asub hageja kinnistul ja seda eraldab kostja kinnistust võrkaed. Selle valguses

on ilmne, et kostjad ei ole kõnealust mahutit ka enda kinnistu kaudu teenindanud, st seda

kasutanud. On ilmne, et kõnealune mahuti ei ole tehnorajatis AÕSRS § 152 lg 1

tähenduses.

23. 1995. aastal ei toimunud Xxx kinnistul vaidlusaluse kogumismahuti paigaldamist. 1995.

aastal kinnistust tehtud aerofotodelt nähtub, et kinnistul ja selle piiril ei tehtud kaevetöid.

Xxx kinnistust hiliskevadel-suvel tehtud fotodelt (puud on lehes) nähtub, et Xxx kinnistu

läänekülg on piiratud puudest, st neid ei ole kaevetöödeks maha raiutud ega muul moel

kahjustatud. Samuti pole näha rasketehnika tekitatud lähenemisteid, mis oleks eelduslikud

kogumismahuti kinnistu piirile toimetamiseks ja kaevetööde teostamiseks.

Hageja sai Xxx kinnistu omanikuks 1994. aastal, mil Xxx vallavalitsus tegi otsuse

asjakohane õigusvastaselt võõrandatud maa omandireformi raames tagastada. Kuivõrd

hageja maale oli ehitatud võõras elamu, jäeti see koos 0,15 ha maaga K Kile, kostja I

isale. Otsuses märgitud xxx jagati seeläbi Xxx, Xxx ja xxx kinnistuteks.

24. Kostjate väide, et kogumismahuti kinnistule 1995. aastal heauskselt ja kolhoosi esimehe G

A nõusolekul rajati, on eelneva valguses vale. Kinnistu tagastati hagejale juba 1994.

aastal.

Kinnistute piirid määrati kindlaks 1998. aastal. Ajalooliselt on Xxx kinnistu piirid olnud

väiksemad, kui need on käesoleval ajal. Kuigi 1994. aasta otsusega jäeti K Kile 1500 m2

pindalaga määda, siis 1998. aastal piiri kindlaks määramisel võimaldati Xxx kinnistu

omanikul ca 500 m2 maa võrra enda kinnistut nö laiendada – 1998. aasta

eksplikatsioonikaardi järgi on Xxx kinnistu pindala 2081 m2.

Enne piiriküsimuse lahendamist oli Xxx kinnistu omanik juba enda valduses oleva maa

võrkaiaga ümbritsenud ja ajalooliselt oli Xxx kinnistu õueala veel väiksem.

Piiriläbirääkimiste tulemusel ei laiendatud Xxx kinnistu piire lääne suunas, st tänasel

päeval kogumismahuti suunas, kuigi see kostjate väitel juba alates 1995. aastast samas

kohas on asunud. On ilmne, et kui Xxx kinnistu omanikud ei soovinud 1998. aastal

kinnistu piire selliselt seada, et kogumismahuti asukoht nende kinnistule jääks, siis

2-23-12371

kogumismahutit 1998. aastal vastavas kohas ka ei olnud. Vähemasti nähtub Xxx kinnistu

omanike käitumisest 1998. aastal, et selle olemasoluga ei ole arvestatud.

25. See, et plastik aastate jooksul päikese käes pleegib, on üldtuntud asjaolu. Samuti on

üldtuntud asjaolu, et plastikelemendid määrduvad loodusolude tõttu (rahe, happeline

vihm, õietolm jne). Plastikus sisalduva pigmendi pleekimine ja elemendi määrdumine ei

ole protsess, mis võtaks aastasadu, nagu väidavad kostjad enda 07.04.2024

menetlusdokumendi p-s 2.12. Sellist pleekimist ega määrdumist, mis oleks ootuspärane ca

30 aastat samas kohas olnud plastikelementide suhtes, vaidlusaluse kogumismahuti

plastikelementide osas ei nähtu.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

26. Kostjad leiavad, et hagi tuleks jätta rahuldamata. Ajavahemikul 1995 – 1996 on P K´i

(Kostja I) ettevõte xxx OÜ rajanud Xxx valla Xxx kinnistu (katastritunnus xxx)

kogumismahuti enda kinnistuga piirnevale Xxx maaüksusele, mis kuulus kuni 17.02.1999

riigile. Xxx kinnistu (katastritunnusega xxx) esmakinnistamine on toimunud 17.02.1999,

mil kanti selle omanikuna kinnistusregistrisse E K.

27. Detailplaneering on vastu võetud Xxx Vallavalitsuse 16.04.2015 korraldusega nr xxx.

17.01.2018 aset leidnud Xxx küla Xxx kinnistu detailplaneeringu avaliku väljapaneku

tulemuste avaliku arutelu käigus on huvitatud isik E K mh nõustunud ning kinnitanud

alljärgnevat:

a.

kuna Xxx kinnistu omaniku kanalisatsioonimahuti asub planeeritaval alal ning

puudub mahutile ligipääsuks hooldustee, siis on detailplaneeringust huvitatud isik E

K 17.01.2018 Xxx Vallavalitsusega kokku leppinud detailplaneeringu korrigeerimise

ning lisama servituudi ala torustikele. Mahutite tühjendus peab edaspidi toimuma

Xxx kinnistult. Planeeringu joonist korrigeerida, hetkel on joonisel salvkaev (Lisa2.

17.01.2018 Vallavalitsuse protokoll, lk 1, p 2 ja 3)

b. planeeritavale alale jääb mh Xxx kinnistu (katastritunnus xxx). (Lisa4. Xxx küla Xxx

kinnistu DP kehtestamine1, xxxx-DP-1k-Seletus, lk 5, p 3.1). Xxx kinnistul asub Xxx

kinnistu kogumismahuti, ulatusega ca 1 m kinnistu piirist. Planeeringulahendus näeb

mahutile ette 2 m ulatusega kuja. Mahuti tühjendus peab edaspidi toimuma läbi Xxx

kinnistu. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti,

mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele Asjaõigusseaduse § 158 sätted.

28. Xxx kinnistul asub kostjatele kuuluv elamu (Ehitisregistri kood xxxx), mis on kasutusele

võetud 1937. a. 1995/1996 aastatel Xxx kinnistule rajatud Xxx kinnistu kogumismahuti ja

osa selle torustikust on Xxx kinnistu elamu eesmärgipäraseks kasutamiseks ning

majandamiseks vajalikud. Seega on täidetud AÕS § 158 lg 1 sätestatud eeldused

eelnimetatud rajatiste talumiseks Xxx kinnistul.

29. Hageja on Xxx Vallavalitsuse protokollis juba 17.01.2018 kinnitanud, et on teadlik Xxx

kinnistu kogumismahuti paiknemisest planeeritaval Xxx kinnistul. Ühtlasi on E K

eelnimetatud protokolliga nõustunud planeeringut ja selle joonist korrigeerima ning

lisama servituudi ala torustikele ja mahutile.

Hageja on võtnud huvitatud isikuna, s.o detailplaneeringu koostamise taotlejana endale

Xxx kinnistu kogumismahuti talumiskohustuse.

Ajavahemikul 1995/1996 on toonasele riigimaale (praegusele Xxx kinnistule), mis on

esmakinnistatud 17.02.1999, andnud P K´ile Xxx kinnistu kogumismahuti rajamiseks

2-23-12371

suulise loa hageja vend K K ning E K´i ema L K, kes koos õe perega kõnealusel kinnistul

elasid (U V´i selgitus).

30. Detailplaneering on avalik-õiguslik kokkulepe, mille alusel on E K võtnud kohustuse mh

korrigeerida DP joonistel ja koondplaanil kajastatud Xxx kinnistu salvkaevu

kogumismahutiks, kuid E K ei ole eelmärgitud kohustust täitnud.

31. Isegi kui eeldada, et E K´i hagiavalduses väljatoodud väited on objektiivsed, mida need ei

ole, siis AÕSRS § 15² lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat

tehnovõrku või - rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Xxx kinnistu

kogumismahuti ning selle torustik on rajatud ajavahemikul 1995/1996, kuid Xxx kinnistu

esmakinnistamine on toimunud 17.02.1999, mistõttu tuleb hagejal taluda Xxx kinnistu

kogumismahutit ja selle torustikku Xxx kinnistul.

32. E K on asunud Xxx kinnistu detailplaneeringut ellu viima, mistõttu on selle tingimuste

realiseerimine hagejale kohustuslik (Riigikohtu 05.03.2019 otsus kohtuasjas nr 3-13-385,

p 12, teine lõik).

E K on talunud kostjate poolt reformimata riigimaale osaliselt rajatud kogumismahutit

alates 17.02.1999, s.o 24-aastat, mida saab pidada poolte vahel väljakujunenud tavaks.

Aaastatel 1995-1996 kehtinud regulatsioon ei nõudnud hajaasustusega piirkondades ja

uusasumites, kus puudus ühiskanalisatsioon, kogumismahuti paigalduseks projekti.

Kuivõrd tollane ehituse regulatsioon ei nõudnud kogumispaagi paigaldamiseks ehitusloa

või ehitusteatise olemasolu, siis puudub isegi kehtiva EhS-i regulatsiooni alusel

loakohustuseta ehitisele kasutusloa või kasutusteatise nõue. Aastatel 1995-1996 kehtinud

ehitusregulatsiooni järgi tuli reovee kanaliseerimine lahendada mahuti paigaldamise teel

võimalikult loogilisse ning sobilikku asukohta. Kuna Xxx maaüksusel paiknesid WC ja

aia vahel peenrad, marjapõõsad ja õunapuud, siis osutus kõige sobilikumaks mahuti

paigaldamise asukohaks sel ajal veel Xxx Kolhoosi haldusalas oleva põllu vaheline

tühermaa. Kogumismahuti paigaldamiseks on kostjad luba küsinud ka Xxx Kolhoosi

esimehelt G A´ult, kes selleks loa andis.

33. Hageja viide Ehitisregistri andmetele on seda kummastavam, et Ehitisregistri andmetel on

üksnes informatiivne ja statistiline tähendus. (EhS § 61 lg 1). Pealegi omab kostjate elamu

nii veevarustust kui kanalisatsiooni, kusjuures kanalisatsiooni olemasolust kostjate elamus

on hageja teadlik alates Xxx kinnistu omandamisest 17.02.1999 ehk üle 24 aasta. Xxx

kinnistu kogumismahuti on Xxx kinnistu kasutusloaga elamu eesmärgipäraseks

kasutamiseks ning majandamiseks vajalik. Seega on täidetud AÕS § 158 lg 1 sätestatud

eeldused eelnimetatud rajatise talumiseks Xxx kinnistul.

Kogumispaagi asukohas ei võimalda kehtiv detailplaneering hagejale ehitusõigust,

mistõttu ei riiva pinnases paiknev Xxx kinnistu kogumispaak hageja omandiõigusi.

Kogumispaagi teisaldamine või uue kogumispaagi rajamine ning selle Xxx kinnistu

elamuga ühendamiseks / teenindamiseks tarviliku torustiku ehitamine teise kohta on

Kostjatele ebamõistlikult kulukas ning seda ei näe ette kehtiv detailplaneering ega

30.11.2021 notariaalakt.

2-23-12371

34. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostjatele kuuluva xxx kinnistu kogumismahuti paikneb

Xxx kinnistul, siis ei ole tõendatud E K´i väidetava omandiõiguse rikkumine, mistõttu on

hagi alusetu.

Hageja ei ole detailplaneeringu kehtestamisel ega selle järgselt kostjatele, kes on E K´ile

kuuluva Xxx kinnistu piirinaabrid, piiriprotokolli kooskõlastamiseks esitanud, siis

tõusetub küsimus, millisel õiguslikul alusel saaks hageja üldse tõendada Xxx kinnistu

kogumismahuti väidetavat Xxx kinnistul paiknemist kui kinnistute piirid ei ole

piirinaabrite vahel nõuetekohaselt kooskõlastatud. Xxx kinnistuga piirneva Xxx kinnistu

piiride paiknemine ei ole hageja poolt tõendatud, mistõttu ei ole teada, kas ja millises

ulatuses Xxx elamu teenindamiseks 1995-1996 rajatud kogumiskaev üldse Xxx kinnistule

ulatub.

35. Hageja nõude kogumismahuti eemaldamiseks hageja Xxx kinnistult välistab mh AÕS §

148. Xxx kinnistu kogumismahuti on rajatud heauskselt, mistõttu peab E K seda taluma.

Kui hageja tõendab, et xxx kinnistu kogumismahuti asub Xxx kinnistul, siis on hagejal

võimalik taotleda kostjatelt kokkuleppelist hüvitist, kuid mitte kogumismahuti

eemaldamist.

36. Alusetu on hageja väide, nagu kohalduks AÕSRS § 15² lg 1 antud õigusvaidluses üksnes

juhul, mil kostjad tõendaksid kogumismahuti kasutamist hageja ees kogumismahuti

tühjendamist tõendava dokumentatsiooni alusel.

37. Hageja on väitnud, et sai esmakordselt teada vaidlusaluse kogumismahuti enda kinnistul

asumise kohta 17.01.2018 Xxx kinnistu avaliku väljapaneku avalikul arutelul. See on

eluliselt on väheusutav. Xxx küla Xxx kinnistu detailplaneering algatati Xxx

Vallavalitsuse 01.06.2011.a korraldusega nr xxx. Xxx Vallavalitsuse 28.09.2017

korraldusega nr xxx võeti Xxx küla Xxx kinnistu detailplaneering teistkordselt vastu ning

suunati avalikule väljapanekule. Seega pidi hageja olema juba 01.06.2011 teadlik Xxx

kinnistul paiknevatest ehitistest.

Isegi kui hageja oleks viidanud Maa-Ameti kaardirakendusele, siis on ka see üksnes

informatiivne, mitte ametlik kinnistute piire tõendav dokument. Maamõõtja koostatud

skeem ei ole asjakohane mõõdistusdokument, vaid ühe inimese väidetav seisukoht.

Maamõõtja Marja Osa digiallkirjastatud skeem ei ole käsitletav nõuetekohase

piiriprotokollina järgevatel põhjustel:



tegemist ei ole piiriprotokolliga;



skeem ei ole kinnistute vahelise piiri asukoha mõõdistusdokument, vaid maamõõtja

poolt arvutis koostatud subjektiivne ning kinnistute vahelisi piire, sh kogumispaagi

paiknemist mittetõendav joonis. Sellise joonise võib koostada igaüks.



skeemil puuduvad andmed, millises süsteemis on maamõõtja piiri mõõdistanud.

Pealegi ei saaks seda infot skeemil olla, kuna maamõõtja ei ole piire mõõdistanud ega

neid (nõuetekohaselt) tähistanud.



fotol ning skeemil puuduvad piiripunktid. Fotol olev aed ei tähista kinnistute tegelikke

piire.



kõnealusel skeemil puuduvad hageja enda ning kostjate, kui Xxx maaüksuse

piirinaabrite allkirjad, mistõttu ei ole kostjad sellega nõustunud.



hageja ei ole detailplaneeringu kehtestamisel ega selle järgselt kostjatele, kes on E K

´ile kuuluva Xxx kinnistu piirinaabrid, piiriprotokolli kooskõlastamiseks esitanud,

mistõttu ei ole hageja tõendanud Xxx kinnistu kogumismahuti väidetavat osalist Xxx

2-23-12371

kinnistule jäämist. Kõnealuste kinnistute piirid ei ole piirinaabrite vahel

nõuetekohaselt kooskõlastatud.

38. Alusetu on hageja väide, justkui oleks ta saanud Xxx kinnistu omanikuks 1994a. AÕS §

119 kohaselt saadakse kinnisomand pärast kinnisasja omandamise tehingut, st tehingut,

millega kohustutakse omandama (ostja) või võõrandama (müüja) kinnisasja. Kinnisasja

omandamise tehing peab olema notariaalselt kinnitatud. Kinnistusraamatust nähtub, et

hageja on saanud Xxx kinnistu omanikuks alles 17.02.1999, mitte 1994.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

39. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et

hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1

järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega.

40. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas:



hagejale kuulub Xxx kinnistu, mis on esmakinnistatud 17.02.1999;



kostjatele kuulub Xxx kinnistu, mis on Xxx kinnistu naaberkinnistu.

41. Hageja palub: kohustada kostjaid eemaldama kogumismahuti kinnisasjalt registriosa nr-ga

xxx (katastritunnus xxx) ja hoiduma hageja omandiõiguse edasisest rikkumisest.

42. Kostjad vaidlevad hagile vastu ning kokkuvõtlikult märgivad, et: (i) hageja ei ole

tõendanud, et kogumismahuti asub hageja kinnistul; (ii) pinnases paiknev kogumispaak ei

riiva hageja omandiõigust; (iii) kogumispaagi teisaldamine või uue kogumispaagi

rajamine ning selle Xxx kinnistu elamuga ühendamiseks / teenindamiseks tarviliku

torustiku ehitamine teise kohta on kostjatele ebamõistlikult kulukas (iv) nõue on

välistatud, kuna hageja on kohustatud Xxx maaüksusel Xxx kinnistu kogumismahutit

taluma 30.11.2021 notariaalakti, 25.05.2022 kehtestatud detailplaneeringu, AÕS § 158

ning AÕSRS § 15² lg 1 alusel; (v) nõude välistab AÕS § 148.

43. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on AÕS § 89 lg 1, mille kohaselt on omanikul on õigus

nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud

valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik

nõuda rikkumisest hoidumist.

Nõude esitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused:



hageja on omanik;



rikutakse hageja omandiõigust (AÕS § 68 lg 1 - rikkumine takistab või piirab

omanikul asja vallata, kasutada või käsutada, samuti PS-ga kaitstud omaniku õigused;

rikkumine ei tohi olla seotud valduse kaotusega);



rikkumine peab tulenema kostjate tegevusest (kostjate tegu või tegevusetus, mis toob

kaasa hagejale kahjuliku tagajärje, st põhjuslik seos rikkumise toimepanija ja tagajärje

vahel).

Tulevikku suunatud rikkumisest hoidumise nõude puhul lisandub eeldusena oht, et

2-23-12371

rikkumine võib korduda (RKTKo nr 3-2-1-104-12, p 10). Nõude rahuldamiseks peavad

lisaks eeltoodud eelduste esinemisele puuduma nõuet välistavad asjaolud (AÕS § 89 ls 3 –

omanik on kohustatud rikkumist taluma).

Omandiõiguse rikkumine eeldab õigusvastasust, kusjuures õigusvastane ei pea olema

mitte omandiõiguse kaasa toonud tegu või tegevusetus, vaid teo või tegevusetuse

tulemusena tekkinud seisund (Asjaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, lk 405, p

3.2.2.a). Kõik omandiõiguse rikkumised ei anna siiski omanikule õigust esitada AÕS § 89

tulenevat nõuet. Oma eesmärgi kohaselt on AÕS § 89 suunatud kestva omandiõiguse

rikkumise kõrvaldamisele või ähvardavast omandiõiguse rikkumisest hoidumisele. Sätte

selline eesmärk piirab eelkõige selle alusel tekkivate nõuete sisu (Asjaõigusseadus I

kommenteeritud väljaanne, lk 405, p 3.2.2.b).

Omand on AÕS § 68 lg 1 järgi isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus

asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste

rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad AÕS

§ 68 lg 2 järgi olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Seega on igal

omanikul põhimõtteliselt õigus vallata ja kasutada oma omandit enda äranägemise järgi

ning tema õigusi piiravad üksnes teiste omanike või muude isikute õigused või üldised

huvid tervikuna (vt ka Riigikohtu 13. detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-04,

p 13; 11. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05, p 13). Kinnisomandi kitsendused

on AÕS § 140 järgi seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga.

Seadusjärgse kitsenduse aluseks peab olema seadus ja selline kitsendus võib olla seatud

üldsuse huvides (n-ö avalik-õiguslik või avalik kitsendus) või konkreetsete isikute (nt

naabrite) huvides (eraõiguslik kitsendus). Seadusjärgne kitsendus kehtib AÕS § 141 lg 1

järgi igakordselt kõigi isikute suhtes kinnistusraamatusse kandmata.

44. Kostjad leiavad, et vaidlusalune kogumismahuti ei asu hageja kinnistul. Hageja ja ka

kohus on vastupidisel seisukohal. Kogumismahuti paiknemist osaliselt hageja kinnistul on

varasemalt kinnitanud ka kostjad ise, kuid on vaidluse käigus vastuoluliselt oma

positsiooni muutnud. Kogumismahuti paikneb (vähemalt osaliselt või täielikult) hageja

kinnistul, mida kinnitab maamõõtja skeem (dtl 528) ja detailplaneeringu skeem (vt

käesoleva otsuse asjaolude kirjelduse p 2). Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et

kogumismahuti asuks üksnes nende kinnistul, mistõttu jätab kohus vastuväitega

arvestamata.

Asjakohatu on menetlusosaliste vaidlus piiriprotokollide kinnitamise ja paiknemise osas.

Maa-ameti andmed piiride paiknemise kohta on tõepoolest informatiivsed, kuid annavad

kõige täpsema ja ajakohasema seisu maakatastris registreeritud katastriüksuste

üldandmete kohta. Vastupidist peab tõendama menetlusosaline, kes vastuväite on

esitanud.

45. Kostjad leiavad, et hagejal on kogumismahtu talumiskohustus AÕS § 158 ning AÕSRS §

15² lg 1 alusel.

Puudub vaidlus, et kogumismahuti on täna olemas ja see on lokaalne rajatis, st see on

vajalik üksnes kostjate elamu ja majapidamise teenindamiseks ning see ei ole osa

suuremast tehnovõrgust. Puudub vaidlus ka selles, et kinnistusraamatusse ei ole

kogumismahutiga seonduvalt kandeid tehtud.

AÕS § 158 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal

2-23-12371

maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-,

veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku,

nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või sUseadmestikku ja nende teenindamiseks

vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või

majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või

nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Sama paragrahvi teine

lõige nägi ette, et eelnimetatud juhul võis kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja

omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga.

Riigikohus on märkinud, et AÕS § 158 kui ka § 1581 lähtuvad eeldusest, et tehnorajatist ei

ole veel ehitatud, vaid seda alles hakatakse võõrale kinnisasjale rajama (RKTKo nr 2-15-

17137, p 15). Sama lahendi p-is 19 on Riigikohus lisanud: „Seega ei näinud 3. juulil 2007

kehtinud ega näe ka praegu kehtivad AÕS §-d 158 ega 1581 ette üldist seadusest tulenevat

talumiskohustust, vaid andsid üksnes õiguse nõuda teatud olukorras piiratud asjaõiguse

või sundvalduse seadmist.“ Käesoleval ei ole vastavat nõuet kohtu menetluses, mistõttu ei

ole viidatud sätted asjakohased. Liiati ei ole tegemist seadusest tuleneva talumiskohustuse

alusnormidega. Seega ei välista AÕS § 158 hageja nõuet.

AÕSRS § 15² lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat

tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui

esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Sätte eesmärk on tagada enne

omandireformi läbiviimist väljakujunenud olukorra säilimine. Tegemist on kinnisomandi

vahetu seadusjärgse kitsendusega.

AÕSRS § 15² lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud

talumiskohustuse puudumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või -

rajatise kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt asjaõigusseaduse §-s 89 sätestatud

korras või kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal

tehnovõrgu või -rajatise omaniku kulul. Olemasolevate tehnovõrkude või -rajatiste

kõrvaldamiseks on omaabi keelatud. Seega nõude lahendamiseks peab kohus analüüsima,

millal on hageja kinnistu esmakinnistatud ning millal on vaidlusalune kogumismahuti

rajatud.

Hagejale kuuluv Xxx kinnistu on esmakinnistatud 17.02.1999 (dtl 36 – kinnistusraamatu

väljavõte). Pooled vaidlevad, millal on kõnealune kogumismahuti rajatud. Kostja märgib,

et kogumismahuti on rajatud 1995-1996, hageja märgib, et see on tõendamata ja

tegelikkuses on mahuti paigutatud oluliselt hiljem.

Kostjad tuginevad U. Vi kirjalikule seletusele (dtl 334). Hageja on väitnud, et tõend ei ole

U Vi kirjutatud, vaid tõenäoliselt kostja I poolt kirjutatud. Kostjad kinnitavad, et selle on

allkirjastanud U V. Kui isik väidab, et dokumendile alla kirjutanud keegi teine kui

dokumendis või sellele tugineva poole väites märgitud isik, siis on tegemist dokumendi

ehtsuse vaidlustamisega TsMS § 277 mõttes. Sellisel juhul piisab dokumendi ehtsuse

vaidlustamise põhistamiseks TsMS § 277 lg 1 mõttes isiku samast väitest, sest isiku

allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi. Hageja on dokumendi ehtsuse vaidlustanud

ja seda põhistanud. Vaatamata kohtu sellekohasele selgitustele ei ole kostjad pidanud

vajalikuks tõendi ehtsuse kinnitamiseks käekirjaekspertiisi taotlust esitada. Seega leiab

kohus, et tõendi ehtsus ei ole tõendatud, mistõttu jätab kohus sellega arvestamata.

Kostjad tuginevad mh O. T kirjalikele seletustele (dtl 476 ja 517), kust nähtub, et isik aitas

2-23-12371

aastatel 1995-1996 kostjal I kogumismahutit kinnistule paigaldada. Isik andis

kohtuistungil tunnistajana ütlusi (dtl 671 – istungi protokoll, alates ajamarker 00:07:03),

kus kinnitas, et 1995. a kevad-suvel aitas ta vaidlusalust kogumismahutit paigaldada.

Tunnistaja kirjeldas tööde kulgemist ja sisu ning enda panust. Samuti kirjeldas tunnistaja

seda, kuhu kogumismahuti paigaldati. Kohtul puudub põhjus tunnistaja ütlustes kahelda,

mistõttu loeb kohus tõendatuks, et vaidlusalune kogumismahuti on paigaldatud enne maa

esmakinnistamist.

Hageja on esitanud tõendeid (dtl 573-574 - aerofotod), kust peaks nähtuma, et kõnealusel

ajal kinnistul kaevetöid ei teostatud. Arvestades fotodelt nähtuvat, ei ole kohtu hinnangul

võimalik neilt tuvastada, kas kinnistul toimusid kaevetööd või mitte. Fotode kvaliteet ei

ole selleks piisav. Samuti ei ole kostjad ega tunnistaja märkinud, et kogumismahuti

paigaldamiseks oleks olnud tarvis eemaldada puid jms kinnistul paiknenud haljastust,

mistõttu on hageja sellekohased viited ja seosed aerofotodelt nähtuvaga asjakohatud. Liiati

ei ole täpselt esile toodud, mil kõnealused aerofotod tehtud on. Seega ei ole hageja

vastuväide viidatud tõenditega tõendatud.

Hageja on ka viidanud, et mahutist tehtud fotod (dtl 530) pinnalt peaks saama järeldada, et

see on paigaldatud pärast maa esmakinnistamist või vähemalt oluliselt hiljem kui kostjad

väidavad. Kohus möönab, et fotodelt nähtuvad rohelised kaaned ei ole tõenäoliselt

ajastukohased ega ole vastavuses ka tunnistaja antud kirjeldusega (malmist kaaned), kuid

eeltoodu ei anna tõsikindlat alust järeldamaks, et hageja väide peab paika. Kostjad on

selgitanud, et malmist esialgsed kaaned on vahetatud hiljuti plastikkaante vastu, et neid

oleks lihtsam ära võtta ja paaki tühjendada.

Asjakohatu on ka hageja viide, et talumiskohustuse seisukohalt on oluline, et

kogumismahutit kasutatakse. Hageja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-43-06 (p 15)

on tehnorajatise faktilise kasutamise või selle võimalikkuse ja rajatise kasutamise

õiguslikku võimalikkust ja lubatavust analüüsitud, kuivõrd esines vaidlus, kas mingit

rajatist on võimalik tehnorajatiseks lugeda. Käesolevas tsiviilasjas selline vaidlus ei

tõusetunud – puudub vaidlus, et kogumismahuti puhul on tegemist tehnorajatisega, mille

eesmärgiks on kostjate kinnistul paikneva elamu teenindamine seoses reovee

kanaliseerimisega. Asjakohatud on ka viited sellele, et kogumismahutit ei kasutata –

hageja on esitanud paljasõnalise vastuväite ega ole esile toonud ega tõendanud, et

kanalisatsioon toimuks kostjate kinnistul mingil teisel viisil.

Hageja on küll väitnud, et kogumismahuti on ebaseaduslik, kuid hageja viidatud

kohtulahendist tuleneb põhimõte, et talumiskohustus võib puududa, kui tehnorajatise

sihtotstarbeline kasutamine on õiguslikult võimatu (nt seda takistab kolmanda isiku õigus,

seda ei ole võimalik tühjendada vms). Selliseid asjaolusid ei ole esile toodud, mistõttu

jätab kohus hageja vastuväite kõrvale.

46. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hagejal on vaidlusaluse kogumismahuti

talumiskohustus AÕSRS § 15² lg 1 alusel, mistõttu puudub kostjatel kohustus selle

eemaldamiseks. Hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kohus ei pea eeltoodu tõttu vajalikuks analüüsida teisi kostja väiteid, mis puudutavad

võimalikke talumiskohustuse aluseid (detailplaneering, hageja ja valla vahel sõlmitud

leping, AÕS § 148, ümberpaigutamise ebamõistlikkus).

2-23-12371

47. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus

48. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on kohus jätnud hagi rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta

hageja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

49. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2

kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

50. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul,

kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel

leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat

ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on

menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei

määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2

sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik