3-24-1877/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-24-1877

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1877

Määruse kuupäev ja koht

14.08.2024, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Jaak Reinomägi kaebus Eesti Töötukassa tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes

Resolutsioon

Menetlusosalised

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi

vaatamata.

2. Tagastada kaebus.

3. Jätta kaebaja menetluslikud taotlused

(menetlusabi taotlused ja taotlus kirjaliku

menetluse läbiviimiseks) läbi vaatamata.

Kaebaja: Jaak Reinomägi

Puudutatud isik (vastustaja): Eesti Töötukassa

Edasikaebamise kord ja muud

selgitused

Määruse resolutsiooni punkti 1-2 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Halduskohtusse laekus 25.06.2024 kinnipeetav Jaak Reinomäe (kaebaja) poolt

esitatud kaebus Eesti Töötukassa tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Kaebuse

kohaselt väljastas Eesti Töötukassa 13.06.2024 teatise, mille järgi on kaebaja arvelduskontole

SEB pangas ülekantud 6.09.2023 töövõimetoetus summas 390,60 eurot. Kaebaja ei ole

töövõimetoetust kätte saanud, kuna töövõimetoetus oli arestitud kohtutäituri poolt. Kaebaja

sai Eesti Töötukassa tegevusest teada 17.06.2024 Viru Vanglas. Kaebajal on tuvastatud

puuduv töövõime perioodiks 20.09.2021-19.06.2026. Töövõimetoetuse seaduse § 12 lg 6

kohaselt ei ole õigust töövõimetoetusele isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib

vahi all. Alates 22.08.2023 kannab kaebaja karistust vanglas. Eest Töötukassa tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemine annab kaebajale õiguse taotleda uuesti vabanemisel

töövõimetoetust ajavahemikul 1.08.2023-21.08.2023 tagantjärgi. Kaebaja taotles kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja haldusasja läbivaatamist kirjalikus

menetluses.

3-24-1877

2. Kaebaja esitas 7.08.2024 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse kohaselt on ta

esitanud 25.06.2024 Eesti Töötukassale nõude, et talle makstakse töövõimetoetust uuesti,

kuna eelmise toetuse võttis ära kohtutäitur. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest seoses maksejõuetusega.

Kohtu seisukoht

3. Kohus selgitab, et võtab esmalt seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse osas (I),

seejärel hindab tuvastamiskaebuse lubatavust (II), viimasena otsustab kohus kaebaja

menetluslike taotluste lubatavuse üle (III).

I

4. Kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest koostoimes kaebusega on võimalik aru

saada, et kaebaja palub kohtult abinõuna Eesti Töötukassa kohustamist maksta

töövõimetoetust summas 390,60 eurot uuesti välja, kuna kord juba väljamakstud toetus oli

arestitud kohtutäituri poolt. Kaebaja on eelnevalt pöördunud 25.06.2024 Eesti Töötukassa

poole taotlusega toetuse maksmiseks. Töövõimetoetuse maksmist soovib kaebaja, et

kindlustada enda toimetulek vanglast vabanemise ajaks.

5. Haldusasja materjalide kohaselt on kaebaja pöördunud 25.06.2024 halduskohtusse

kaebusega, milles taotles kaebuses kirjeldatud Eesti Töötukassa 6.09.2023 toimingu

õigusvastasuse kindlakstegemist eesmärgiga pöörduda hiljem Eesti Töötukassa poole

taotlusega maksta talle töövõimetoetust tagantjärgi perioodil 1.08.2023-21.08.2023. Kaebaja

sai toimingust teada 17.06.2024.

6. Eelnevast nähtub, et kaebaja pöördus kohtu poole tuvastamiskaebusega, kuid esialgse

õiguskaitse kohaldamise raames taotleb ta abinõuna Eesti Töötukassa kohustamist

töövõimetuse maksmiseks. Kohus selgitab, et õiguskirjanduses on leitud, et esialgne

õiguskaitse abil ei saa kaitsta kaebaja õigusi suuremas määras kui tema kaebuse osas tehtud

võimalik positiivne kohtuotsus. Esialgset õiguskaitset ei saa üldjuhul taotleda haldusakti või

toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuses. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei

saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad.1 Kohus

selgitab täiendavalt, et tuvastamiskaebuse rahuldamise korral kohtuotsusega tuvastatakse küll

haldusorgani tegevuse õigusvastasus, kuid ilma kohustava ettekirjutuseta. Seega sisuliselt

puudub haldusorganil kohustus muuta enda käitumist kaebaja suhtes. Järelikult esialgse

õiguskaitse kohaldamisel oleksid kaebaja õigused kaitstud suuremas määras, kui

tuvastamiskaebuse osas võimaliku positiivse kohtuotsuse tegemise korral. Sellest tulenevalt

on kohus seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole antud juhul lubatav.

7. Kohus märgib, et õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on leitud, kui esialgse õiguskaitse

taotlus ei ole lubatav, saab selle jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 2

alusel läbi vaatamata.2 Kuna kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse põhjendustest on

võimalik aru saada, et hetkel ei käi kaebuse eseme osas vaidemenetlust, siis ei saa kohus

käsitleda esialgse õiguskaitse taotlust esitatuks vaidemenetluse käigus (HKMS § 249 lg 5).

8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 55 lg-st 2, jätab kohus kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

1 Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk 688, punkt c

2 Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk 686.

3-24-1877

II

9. HKMS § 120 lg 1 p 8 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei

esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et

kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 kohaselt tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui

õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

10. Kohus märgib esmalt, et võttes arvesse, et kaebaja viibib hetkel Viru Vanglas, eeldab

kohus, et vaidluse all on Eesti Töötukassa Ida-Virumaa või Lääne Virumaa osakonna tegevus.

Seega eeldatavasti kuulub kaebus kohtualluvuse järgi läbivaatamisele Tartu Halduskohtus

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 7 lg 1, Justiitsministri 27.10.2005 määruse

„Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ nr 45 § 2 p 2).

11. Kohtu hinnangul on hetkel kaebajal olemas tõhusad õiguskaitsevahendid. Kohus selgitab,

et haldusaja materjalide kohaselt on kaebaja alles pöördunud 25.06.2024 taotlusega Eesti

Töötukassa poole töövõimetoetuse maksmise taotlusega ning hetkel ei ole Eesti Töötukassa

langetanud keelduvat otsust vms. Järelikult, saab kaebaja negatiivse otsuse langetamise korral

pöörduda Eesti Töötukassa poole vaidega või halduskohtusse kohustamiskaebusega. Samuti

saab kaebaja nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist hüvitamiskaebuse esitamise raames.

Mõlema kaebuse läbivaatamise käigus hindab kohus muu hulgas seda, kas haldusorgani

tegevus või tegevusetus oli selle aja seisuga õigusvastane ja kas sellega on rikutud kaebaja

subjektiivseid õigusi. Kohustamis- ja hüvitamisnõudeid on tunnistatud ka kohtupraktikas

tõhusamateks õiguskaitsevahenditeks tuvastamisnõude kõrval.3

12. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et tuvastamiskaebus ei ole vastavalt HKMS § 45

lg-le 2 lubatud ja kuulub ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele. Kuna peale

tuvastamisnõuet puuduvad kaebuses muud nõuded ja nende olemasolu ei ole võimalik

tuvastada ka kaebuse eseme tõlgendamise teel, kuulub tagastamisele kaebus tervikuna.

13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse

tervikuna.

III

14. Seonduvalt asjaoluga, et kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata

ja tagastas kaebuse tervikuna, jätab kohus läbi vaatamata kaebaja menetluslikud taotlused

(menetlusabi taotlused ja taotlus kirjaliku menetluse läbiviimiseks).

(allkirjastatud digitaalselt)

3 RKHKm 14.10.2020 nr 3-19-882, p 21.