3-24-219/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-219

Määruse kuupäev

14. august 2024

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Maivo Kärdi (Kärt) kaebus Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses toitlustusega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Maivo Kärdi kaebus.

2. 2. Jätta kaebaja taotlused, mis puudutavad talle menetlusabi andmist, läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maivo Kärt (kaebaja) esitas 22.11.2023 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses toitlustusega, kuna toit on liialt vürtsikas jj.

2. Viru Vangla jättis 24.1.2024 otsusega kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 25.1.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja täiendas kaebust 26.1.2024, 27.1.2024,29.1.2024 ja

1.2.2024. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist summas 2000 eurot. Kui kohus peab eelnimetatud

summat ebaproportsionaalseks, siis palub kaebaja hüvitise välja mõista kohtu äranägemisel.

Kaebaja taotleb riigilõivust vabastamist ja ka õigusabi korras määrata esindaja.

4. Viru Vangla esitas 27.2.2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse

materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ja lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu

3-24-219

Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 2000 eurot seoses tervisekahju

põhjustamisega ja väärikuse alandamisega, kuna vanglas pakutav toit on liiga vürtsikas.

6. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

7. Viru Vangla on vastuses kohtule selgitanuid, et kuna algse kahjunõude lahendas

justiitsministri määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 171lg 2 p 83ja §

111lg 1 p 14 alusel Viru Vangla haldusosakonna juhataja, siis tegeleb ka kohtunõudega Viru

Vangla haldusosakond.

8. Asjaolu, et kaebajale pakutav toit on liiga vürtsikas ja tema tervist kahjustav ning väärikust

alandav, ei saa pidada kaebaja õigust intensiivselt riivavaks. Kohus nõustub vastustajaga, et

kaebaja väited seoses talle tervisekahju tekkimisega on ümber lükatud vangiregistri kannete ja

toitlustusjuhi poolt antud selgitustega. Vangla on vastavalt arsti ettekirjutustele toitlustamist

muutnud. Toidu komplekteerimisel ja jagamisel lähtutakse vangiregistri kannetest. Alates

14.11.2023 oli vangiregistri kande alusel kinnipeetava toiduks lihavaba toit koos

kommentaariga „vürtse mitte lisada“. Kokk Riina Priimägi on 20.11.2023 teinud

vangiregistrisse ettekande nr 2-23-5374, mille kohaselt kinnipeetav Maivo Kärt helistas köögi

telefonile ja solvas kokka, öeldes, et kas te tõesti aru ei saa, et tema ei saa süüa vürtsitatud

toitu. Tema hääletoon oli kõrgendatud ja väga solvav. Kinnipeetava lõunasele toidule, mille

üle ta kaebas, ei olnud lisatud ühtegi vürtsi. Toitlustusjuht selgitas, et sellised kõned

kinnipeetava poolt kööki toimusid korduvalt. Esmase teema tõstatuse kohaselt hakati

kinnipeetavale valmistama eraldi toidunõus toitu ilma igasuguste maitseaineteta (sh sool).

Seejärel kinnipeetav helistas kööki ja ebatsensuursete väljenditega karjus kokkade peale, et

nüüd on toidus rasva palju, kuigi tegemist oli endiselt lihavaba toiduga. Järgmiseks helistas ja

kaebas ta, et õuna-porgandi salat, milles on natuke suhkrut, on samuti vürtsine.

04.12.2023 on Tartu Vangla meditsiiniosakonna osakonnajuhataja Piret Kool vangiregistri

kandest vürtside kommentaari eemaldanud. Kärti on toitlustatud vastavalt õigusaktidele ning

tervishoiutöötajate ettekirjutustele. Toitlustusjuhi hinnangul ei olnud kinnipeetava jaoks kööki

korduvalt helistades ja kaevates kokkuvõttes ükski toit sobiv. Vanglates valmistatakse toit

üldjuhul masstoitlustamise tehnoloogiate järgi, antud juhul tegi köök kinnipeetavale erandi ja

üksiku portsu toitu, mis oli toimemudeli mõistes koormav tegevus. See on ka põhjus, miks

köök lõpuks kinnipeetava ebakohase sõnakasutuse ja väidete peale, et ükski toit ei ole sobiv,

ettekande koostas. 27.1.2024 esitas kaebaja pöördumise, milles ta palus end maha võtta

taimetoidult ning määrata talle tavamenüü ehk siis taas lihatoit. Tartu Vangla

meditsiiniosakond tegeles selle taotlusega ning vangiregistri kande järgi on kinnipeetavale

alates 10.02.2024 määratud tavatoit koos kommentaariga, et see määrati kinnipeetava

kirjaliku pöördumise alusel.

Kuna kinnipeetav ise oli korduvalt rahulolematu talle pakutava erimenüüga ning esitas

taotluse, et talle määrataks tavatoit, mida vangla on ka teinud. Kaebaja ei ole kohtule esitanud

ka selgitusi, mis kinnitaksid, et vangla tegevusel oli kaebaja jaoks oluline negatiivne mõju.

9. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1

tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh väärikuse

alandamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga

3-24-219

Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige

olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui

rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus

asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).

10. Kohtule nähtub, et kaebajat on toitlustatud vastavalt õigusaktidele ning tervishoiutöötajate

ettekirjutustele. Seega ei ole vangla õigusvastaselt käitunud ning RVastS § 7 lg-st 1 tulenevad

hüvitamisnõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Lisaks ei ületa kaebaja kirjeldatud

võimalikud üleelamised ja teatud ebamugavus lävendit, mis õigustaks mittevaralise kahju

rahalist hüvitamist.

11. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Maivo Kärdi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

12. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks ja talle esindaja määramiseks, läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)