2-24-7759/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

xxxxx Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

xxxxx, 14. august 2024

Tsiviilasja number

2-24-7759

Tsiviilasi

M. V. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): M. V. (isikukood xxxxxxxxx;

elukoht:

xxxxxx–xxxxxxxxx;

e-post

xxxxxxxxxxx@xxxxxxxx; tel: xx xxxxxxx)

Usaldusisik: Tiia Kalaus (OÜ CiviLex, Soola 3, xxxxx,

e-post tiia.kalaus@civilex.ee, telefon 7 407 662, 50 46 694)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku M. V. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja M. V. pankrot 14. augustil 2024 kell 11.00 ning algatada M. V.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada M. V. pankrotihalduriks Tiia Kalaus (OÜ CiviLex, Soola 3, xxxxx, e-

post tiia.kalaus@civilex.ee, telefon 7 407 662, 50 46 694). Kuni pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 9. september 2024 kell 10.15

(asukohas xxxxx Maakohus, xxxxx kohtumaja, J. Liivi tn 4, xxxxx, saal 206-2).

5. Pankrotihalduril

koostada

võlausaldajate

esimeseseks

üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

rahuldatakse viimases järgus.

Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses

nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist

võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud,

kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes,

on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

7. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta

14. augustiks (esimene aruanne esitada 14. augustil 2025).

9. Jätta menetluskulud M. V. kanda.

10. Määrata usaldusisiku Tiia Kalause tasuks 691 eurot 70 senti, millele lisandub

käibemaks 152 eurot 17 senti, s.o kokku 843 eurot 87 senti ning mõista see välja M. V.

pankrotivarast. Tasu maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ CiviLex

(registrikood 12088721), konto nr EE312200221055387366, Swedbank AS-is).

11. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

12. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

13. Toimetada määrus kätte M. V. ja Tiia Kalausele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates xxxxx Maakohtu kaudu xxxxx

Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates xxxxx Maakohtu kaudu xxxxx Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD

1. M. V. (avaldaja, võlgnik) esitas 16. mail 2024 xxxxx Maakohtule maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik

kõrvaldas avalduses esinenud puudused 2. juunil 2024.

Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi veidi üle 48 000 euro. Võlgniku sissetulekuks on

töötasu 2700 eurot ning igakuised kulud 2700 eurot. Kinnisvara võlgnikul puudub. Võlgnikule

kuulub sõiduauto xxxxxxxxxxxx, reg. nr xxxxxx, ehitusaasta 2004 väärtusega 200 eurot.

Võlgniku makseraskuste põhjuseks on elu korraldamiseks võetud laenud, mida võlgnik ei

suutnud tagasi maksta.

2. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Võlgnik on maksejõuetu ning on alus pankroti väljakuulutamiseks.

Usaldusisik ei ole tuvastanud asjaolusid, mille alusel oleks kohtul võimalik teha kaalutlusotsus

ja jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Võlgnikul on sissetulek, mille arvelt on võimalik nii pankrotimenetluses kui ka hilisemas

kohustustest vabastamise menetluses täita võlausaldajate nõudeid. Võlgnikul puudub vara,

mida oleks võimalik realiseerida võlgnevuste katteks. Võlgnikul on töökoht, saadav töötasu on

üle keskmise. Eeltoodust tulenevalt on ainsaks varaks võlgniku sissetulek. Võlgnikul

teadaolevad kohustused on muutunud sissenõutavaks jõustunud kohtulahendite alusel ning

need on esitatud täitmiseks kohtutäituritele. Kohtulahendid on perioodist 2020–2022. Võlgnik

on oma töötasu arvelt juba mitmeid aastaid kohtutäituri kaudu oma kohustusi täitnud, kuid kuna

kohtulahendi kohaselt on võlausaldajal õigus saada viivist kuni põhinõude täitmiseni, siis

vaatamata suhteliselt suurele kinnipeetavale summale, võlausaldajate nõuded ajas suurenevad,

lisanduvad kohtutäiturite tasud. Vaatamata võlgniku suhteliselt heale sissetulekule ei ole tal

võimalik lühikese aja jooksul oma kohustusi täita, mistõttu ei ole tegemist ajutiste

makseraskustega, vaid välja on kujunenud alaline maksejõuetus.

Võlgnik hakkas võtma tarbimislaene juba 2016. a, kui kolis xxxxxxx. Kuna xxxxx oli elu kallim

ja kulutused igapäevaselt suuremad, siis võttis kiirlaenude abil raha juurde. 2017. a lõppes suhe

elukaaslasega ning võlgnikul oli vajalik enda ja oma poja elu korraldamiseks võtta täiendavalt

raha. Võlgnik on täitnud kohustusi nelja aasta jooksul, kuid lõpuks oli laenukohustutse maht

sama suur, kui sissetulek ning seega jäid kohustused täitmata. Võlausaldajad on pöördunud

kohtusse nõuete maksma panemiseks ning jõustunud kohtulahendid on esitatud täitmiseks

kohtutäituritele. Ka täiturid on teostanud kinnipidamisi võlgniku töötasust, kuid välja mõistetud

nõude täitmisega lisandusid täiendavad viivised. Enne kohtusse pöördumist väidetavalt püüdis

võlgnik saada võlausaldajatega kokkuleppeid väiksemateks osamakseteks, kuid kokkuleppeid

ei sõlmitud.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik võtnud tarbimislaenu kõrge intressiga ning muude

kõrvalkohustustega kergekäeliselt. Tarbimislaenude võtmise teeb lihtsaks ka asjaolu, et

laenuandjaid on palju ning laenude väljastamisel suur osa krediidiasutusi ei järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtteid, mistõttu laenu antakse ka isikutele, kes tegelikult ei

ole krediidivõimelised. Tegemist ei ole usaldusisiku hinnangul võlgniku poolt tahtlikult

laenukohustuste täitmata jätmisega, mille tagajärjeks on maksejõuetuse tahtlik tekitamine.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku

pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

4. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab

samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FIMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei

ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis

eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

5. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste

(49 530 euro 80 senti) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Kuigi võlgniku sissetulek on üle

keskmise (2700 eurot), on võlgniku kohustused niivõrd suured, et ta ei suuda neid mõistliku aja

jooksul täita. Võlgnikul puudub vara, mille säilitamist ta võiks soovida. Kohtu hinnangul on

võlgniku puhul välja kujunenud püsiv maksejõuetus, ta ei ole enam mitte makseraskustes ning

võlgade ümberkujundamise menetlus ei ole sobiv menetluse liik. Võlgniku makseraskuste

ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine.

Asja materjalidest ei nähtu FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus on võlgnikule ärakuulamisel ka selgitanud,

et võlgnikul tuleb menetluse kestel töötada, samuti peab võlgnik avaldama ausalt kohtule ja

pankrotihaldurile / usaldusisikule infot oma vara kohta.

Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal

algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest

keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist

(FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses

(vastutustundetult laenude võtmine ning vara ja piisava sissetuleku puudumine laenude

katteks), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks

nimetamiseks.

FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või

kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta

ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

7. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik,

sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud

kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).

Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale

teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti

väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse

kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara

kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv

vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab osutama

pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et

täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud

kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida

teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara

käsutamise keeldu).

8. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 9. september 2024. a

kell 10.15 (PankrS § 78 lg 1).

9. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS

§ 18 lg 4 ja PankrS § 33).

10. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud.

PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri

või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus

lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku

vara arvelt).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku

enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid

talle ei hüvitata.

12. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 691 eurot 70 senti, millele

lisandub käibemaks.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata

usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot

kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18

lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu

suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama

koos taotlusega tasu arvestuse.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud

(sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3

kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

13. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 6 tundi 55 minutit.

Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete

mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirjaga), põhjalikkust ja

keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu 6 tundi 55

minutit on vajalik ja põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse

piirmäära (praegusel hetkel piirmäär 164 eurot). Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasuks 691

eurot 70 senti, millele lisandub käibemaks.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh

juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole

OÜ-le CiviLex (registrikood 12088721), mille kaudu ta tegutseb. Registri andmetel on

OÜ CiviLex käibemaksukohustuslane (nr EE101555577). Seega lisandub tasule käibemaks

käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1). Usaldusisiku tasu välja

mõista võlgniku pankrotivarast.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik