2-18-1422/116 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1(9)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada A.Oe kohustustest vabastamise menetlus ja jätta A.O pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

2. Vabastada A.O usaldusisiku ülesannetest.

3. Avaldada teade A.Oe kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

4. Menetluskulud jätta A.Oe kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse avalikult teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Määruse tegemise aeg ja koht

13. august 2024. a. Kuressaare

Tsiviilasja number

2-18-1422

Tsiviilasi

A.Oe kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja esindajad

Võlgnik/usaldusisik: A.O

Võlausaldajad:

1. Võlausaldajad:

2. BB Finance OÜ (registrikood 11306564)

3. Bondora AS (registrikood 11483929)

4. Coop Finants AS (registrikood 102087992)

5. Renovum OÜ (registrikood 14042462)

6. B2 KAPITAL SIA (registrikood 40103645131)

7. TF Bank AB (registrikood 14304235)

8. Omega Invest OÜ (registrikood 10866568)

9. Swedbank AS (registrikood 10060701)

10. Holm Bank AS (registrikood 14080830)

11. IPF Digital AS (registrikood 11034137)

12. Bigbank AS (registrikood 10183757)

2(9)

1. Pärnu Maakohtu 08.02.2018 määrusega kuulutati välja A.Oe (võlgnik) pankrot ja nimetati

pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristo Teder. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 24.08.2018. a

määrusega. Kohus 09.11.2018 lõpetas A.Oe pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti

välja kuulutamist. Eeltoodud määrusega kinnitas kohus võlausaldajate tunnustatud nõuete osad,

mille ulatuses võlausaldajad raha ei ole saanud:

Nr

Võlausaldaja (registrikood)

Nõue

BB Finance OÜ (11306564)

1 850,93

Bondora AS (11483929)

3545,97

Coop Finants AS (102087992)

3856,22

Rävala Õigusbüroo OÜ (14042462)

476,33

B2 KAPITAL SIA (40103645131)

1907,74

TF Bank AB (14304235)

927,73

Omega Invest OÜ (10866568)

7763

Swedbank AS (10060701)

1873,98

AS Koduliising (14080830)

189,58

IPF Digital Estonia OÜ (11034137)

2218,03

Bigbank AS (10183757)

4014,52

Kõik kokku

28 624,03

Sama määrusega algatas kohus A.Oe kohustusest vabastamise menetluse ja määras A.Oe täitma

enda usaldusisiku kohustusi, selgitas võlgnikule usaldusisiku ülesandeid ja kohustusi ning

võlgniku kohustusi kohustusest vabastamise menetluse kestel. Kohus määras, et A.Oel kui enda

usaldusisikul tuleb kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25

protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või

ettevõtlusest saadud tulust ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole,

millelt võlgnik/usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas Kohus kohustas

usaldusisikut esitama kord kuue kuu jooksul kohtule aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku

mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate

nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning

võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Esimene aruanne esitada hiljemalt 1.mail 2019.a, järgnev

1.novembril 2019.a. jne. Samuti selgitas kohus võlgnikule PankrS § 173 tulenevaid kohustusi

kohustustest vabastamise menetluse kestel.

2. Võlgnik, enda usaldusisikuna, esitas kohtule aruanded kohtu määratud tähtajaks alatest

kohustusest vabastamise menetluse algatamisest alates kuni 24.04.2023. Kohus selgitas

aruandega seotud asjaolusid või palus võlgnikul esitada täiendavaid dokumente 25.04.2019,

24.10.2019, 13.10.2020, 28.10.2022.

3. 02.11.2023 kohus kohustas võlgnikku esitama aruanne kohustusest vabastamise menetluses,

kuna võlgnik ei esitanud aruannet 09.11.2018 määruses määratud tähtajal (01.11.2023). Võlgnik

esitas aruande 02.11.2023.

4. Kohus 20.11.2023 selgitas võlgnikule, et kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on

möödunud PankrS § 175 lg 1 sätestatud tähtaeg, palus võlgnikul soovi korral esitada avaldus

kohustusest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja usaldusisiku lõpparuanne perioodi

09.11.2018-09.11.2023 kohta.

5. Võlgnik esitas 22.11.2023 kohtule pangakonto väljavõtted perioodist 17.04-02.05.2023,

27.11.2023 avalduse kohustusest vabastamise menetluse lõpetamiseks.

3(9)

6. Kohus 04.12.2023 kohustas võlgnikku esitama 7 päeva jooksul kirja kättesaamisest

allkirjastatud lõpparuanne perioodi kohta 9.11.2018 – 9.11.2023. Lisaks palus kohus esitada: 1)

kõik dokumentaalsed tõendid (raviarsti kinnitus, väljavõtted digiloost ine) asjaolude kohta, mis

kinnitavad Teie osalist töövõimet, terviseprobleeme jne. 2) Saadetud CV-d kandideerimiste

kohta erinevatele töökohtadele. Kohus kohustas võlgnikku esitama kohtule kõik dokumentaalsed

tõendid, mis kinnitavad lõpparuandes toodud väiteid.

7. Võlgnik 04.12.2023 esitas kohtule digitaalselt allkirjastatud lõpparuande, e-Töötukassa

väljavõtte ning Eesti Töötukassa 20.10.2023, 19.11.2020, 17.02.2019 otsused.

8. Kohus 19.12.2023 kohtunõudega määras võlausaldajatele tähtaja soovi korral võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas kirjaliku seisukoha esitamiseks.

Võlausaldajate seisukohad

9. Omega Invest OÜ ja TF Bank AB eistasid 20.12.2023 ühise seisukoha. Võlausaldajad olid

seisukohal, et kuivõrd võlgnik ei ole teinud ühtegi väljamakset võlausaldaja nõude katteks, ei saa

ka järeldada, et võlgnik on tegelnud mõistliku tulutoova tegevuse otsimisega PankrS § 173 lg 1

mõistes. Võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata.

10. Holm Bank AS oma 20.12.2023 seisukohas märkis, et kohustustest vabastamise menetluse

jooksul A.O ei ole teinud mitte ühtegi makset võlgnevuse tasumiseks. Võlausaldaja jätab

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise

kohtu otsustada.

11. Bigbank AS 22.12.2023 seisukohas märkis, et laekumised lepingu nr SL15-01-1408196

katteks puuduvad. Võlausaldaja palub võlgniku kohustustest vabastamine otsustada vastavalt

kohtu siseveendumusele.

12. 27.12.2023 teatas võlausaldaja Bondora AS, et on nõus täitmata jäänud kohustustest

vabastamisega.

13. 30.12.2023 seisukohas avaldas võlausaldaja Renovum OÜ, et kohustustest vabastamise

menetluse jooksul ei ole võlgnik teinud mitte ühtegi makset võlgnevuse tasumiseks.

Renovum OÜ ei nõustu võlausaldajana võlgniku kohustustest vabastamisega. Renovum OÜ on

seisukohal, et on ilmselge, et võlgnik ei teinud 5 aasta jooksul ühtegi sammu selleks, et proovida

võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada. Võlausaldaja arvates pole vōlgnik teinud mitte

ühtegi sammu selleks, et leida tasustatud töökohta selleks, et tal oleks kasvõi väike võimalus

maksta oma kohustuste eest. Vastavalt kohtule esitatud tõendile kandideerimise kohta, on nähtav,

et 5 aasta jooksul kandideeris võlgnik töökoha leidmiseks 10 korda ning neist 2 korda 2023 aasta

jooksul. See räägib sellest, et võlgnik ei ole teinud piisavalt ega pingutanud vajalikul määral, et

töökohta leida. Võlausaldaja arvab ka, et osaline töövõime puudumine ei ole aluseks, et töökohta

mitte omada. Lisaks esitatud Eesti Töötukassa otsusest on nähtav, et taotlejal on kerge

tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on liigeste haigusseisundid.

Millest järeldub, et antud töövõimetus ei mõjuta märkimisväärses osas töökohustuste täitmist.

Võlausaldaja palub võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja jätta võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

14. Swedbank AS 16.01.2024 seisukohas tõi välja, et võlgnik ei ole kogu kohustustest

vabastamise menetluse perioodil võlausaldajale ühtegi väljamakset teinud. Võlausaldaja on

seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse

läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel

saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on saanud töötasu,

millest on olnud võlausaldajatele võimalik makseid teha. Alates 2018. aastast kuulus võlgniku

poolt võlausaldajatele väljamaksmiseks 1826,62 eurot, millest Swedbank AS-ile 119,64 eurot

vastavalt jaotisele. 2018. aasta novembris oleks võlgnik pidanud võlausaldajale teostama

väljamakse summas 153,55 eurot, 2021. aasta septembris 1560,56 eurot ning 2022. aasta mais

112,50 eurot (lisa 1). Võlausaldaja lähtus arvutuste tegemisel asjaolust, et võlgnikul on üks

ülalpeetav ning vastavatest töötasu alammääradest. Võlgnik võlausaldajale väljamakseid ei ole

4(9)

teinud. Võlausaldaja juhib tähelepanu asjaolule, et II pensionisambast tehtavate väljamaksete

puhul on tegemist sissetulekuga, millest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud

määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida. Eeltoodust tulenevalt suurenes võlgniku

sissetulek 2021. aasya septembris. Seega suurenes ka summa, mis tuleb võlausaldajatele välja

maksta. Võlgnik ei ole iseenda usaldusisikuna täitnud korrektselt PankrS § 173 lg-st 3 tulenevat

loovutuskohustust. Olukorras, kus võlgniku sissetulek on piisav tegemaks võlausaldajale

seaduses sätestatud määras väljamakseid, ei ole põhjendatud kohustuse mitte täitmine. Võlgnikul

on PankrS § 173 kohaselt kohustus teostada usaldusisiku vahendusel võlausaldajatele

väljamakseid, mida ta ei ole teinud. Võlausaldaja leiab, et selline tegevus on võlausaldaja huve

kahjustav ja lubamatu. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed

hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord

aastas võlausaldajatele välja maksma. Arvestades eeltoodud asjaolusid on võlausaldaja

seisukohal, et võlgnik ei ole kohaselt täitnud PankrS § 173 sätestatud kohustusi ning on

võlausaldajatele jätnud väljamaksed tegemata vastavalt seadusele. Kohustustest vabastamise

menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus

seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu

lahend tsiviilasjas 3-2-1-90-16, p 12). Antud juhul ei ole võlgnik andnud endast parimat

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 kohustusi. Seega on

täidetud esimene eeldus PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamiseks. Kohustustest vabastamata jätmise

teiseks eelduseks on, et rikkumine oleks süüline. Võlausaldaja hinnangul see praegusel juhul nii

on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104

lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus

(käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje

soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Võlausaldaja hinnangul on võlgnik

tegutsenud võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade arvestamisel vähemalt raskelt

hooletult. Võlgnik on realiseerinud pensioniosakud, mis väljastati võlgnikule 2021. aasta

septembris, millest oleks pidanud võlgnik võlausaldajatele väljamakseid tegema ning võlgnik

oleks pidanud mõistlikult aru saama, et võlausaldajatele oleks pidanud pensioniosakutest

väljamakseid tegema. Ka Tallinna Ringkonnakohus on lahendis nr 2-14-57021 sedastanud, et

olukorras, kus võlgnikul on piisavalt vahendeid võlausaldajate nõuete tasumiseks suuremas

ulatuses, kui võlgnik seda teeb, ei saa väita, et võlgnik on olnud pelgalt hooletu. Kohus on ka

tsiviilasjas nr 2-15-10478 välja toonud, et pensioniraha võlausaldajate jaoks eraldamata jätmist

saab pidada vähemalt raskelt hooletuks käitumiseks ehk kohustuse süüliseks rikkumiseks. Seega

on täidetud ka kohustustest vabastamata jätmise teine eeldus. Võlausaldaja hinnangul on täidetud

ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldaja huve. Kohustustest

vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast

oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõuded rahuldatud võimalikult suures ulatuses.

Antud juhul on võlgnik tasunud võlausaldajatele kordades vähem, kui sissetulekust järeldada

võiks. Võlgniku käitumine on kahjustanud võlausaldaja huve ja sellega on täidetud ka kolmas

eeldus. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS

§ 173 nimetatud kohustusi võlausaldajale väljamaksete tegemise osas ja kahjustanud sellega

võlausaldaja huve. Võlausaldaja hinnangul peaks kohus keelduma võlgnikku kohustustest

vabastamast ja lõpetama menetluse. Võlausaldaja palub A.O kohustustest vabastamise menetlus

ja jätta ta täitmata kohustustest vabastamata.

15. Võlausaldaja OK Incure OÜ on seisukohal, et kui võlgnik ei ole 5 aasta jooksul suutnud teha

võlausaldaja nõude katteks ühtegi väljamakset, ei saa ka järeldada, et võlgnik on tegelnud

mõistliku tulutoova tegevuse ja selle otsimisega PankrS § 173 lg 1 mõistes. Tulenevalt eeltoodust

on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik A.O tuleks jätta kohustustest vabastamata.

16. Aktiva Finance Group OÜ teavitas kohut, et võlgnik ei ole teostanud ühtegi makset alates

14.08.2018. Võlausaldaja palub kohtul hinnata kas võlgnik on täitnud oma PankrS § 173

tulenevaid kohustusi ning jätab asja kohtu otsustada.

Võlgniku ärakuulamine

5(9)

17. Kohus 09.02.2024 kohustas võlgnikku esitama kirjalik seisukoht võlausaldaja Swedbank AS

seisukoha osas. Samuti määras kohus asjas ärakuulamise kuupäevale 10.04.2024 kohustades

võlgnikku ärakuulamisel isiklikult osalema.

18.Võlgnik 11.02.2024 vastas elektronkirjaga, et otsib pidevalt tööd, kuna on osalise töövõimega

siis kirjutab selle ka oma tööle kandideerimistesse. Sissetulek praegu on 200 eurot, lisaks

tööturaha 260 eurot. Püüab teha kõik endast oleneva, et tasuda midagi oma võlgadest.

19. Kohus 16.02.2024 kohustas võlgnikku esitama kohtule 26.02.2024 kõik kohustustest

vabastamise menetluse perioodil esitatud tööle kandideerimise dokumendid (avaldused, CV-d

jne).

20. Võlgnik vastas kohtule 19.02.2024 elektronkirjaga, kus kandideerimiste osas tõi välja, et V

saatis, et ei saanud esimesest valimisringist edasi, W-s oli töövestlus, ootab vastust. Samuti saatis

kirja C personali, et kas neil on K k vaja töötajat. Vastus oli, et tänan, et pöördusite, praegu ei

ole. N O saatis otse meilile, on vaadanud aga tagasisidet pole tulnud. Seejärel kirjeldas võlgnik

enda tervislikku seisundit.

21. 09.02.2024 saatis võlgnik kohtule elektronkirja milles teatas, et vormistas täna töölepingu L

e OÜ-ga, homme läheb tööga tutvuma. Tahab tööl käia ja hakata ka võlgu vaikselt tasuma.

22. 10.04.2024 ärakuulamisele võlgnik ei ilmunud. Kohus määras uue ärakuulamise aja

kuupäevale 30.04.2024. Kohtukutse on võlgnikule kätte toimetatud kättetoimetamisportaali

KÄPO vahendusel 11.04.2024, samuti saatis kohus 10.04.2024 ärakuulamise protokolli ja

kohtukutse võlgnikule e-postiga. 12.04.2024 kinnitas võlgnik kohtu kirja kättesaamist.

23. 12.04.2024 palus kohus Maksu- ja Tolliametil esitada kohtule teave võlgniku sissetulekute

kohta aastail 2019–2023, iga aasta kohta eraldi. Maksuandmete tõendid võlgniku sissetulekute

kohta perioodil 01.01.2019-31.12.2023 edastati kohtule 18.04.2024.

24. 19.04.2024 e-kirjas küsis võlgnik kohtult, kas on võimalik 30.04 istungi kellaaega muuta 12,

saab õhtul töö tõttu kokku. Kohus 22.04.2024 teatas võlgnikule, et ärakuulamise aja muutmine

ei ole võimalik.

25. 30.04.2024 saatis võlgnik kell 05:43 kohtule kirja, milles teatas, et sõidab kohe mandrile.

Täna ei tule ning kell 5:50 täiendava kirja: palun ärge hel, ei saa täna vastata. Võlgnik

30.04.42024 kell 15.00 alanud ärakuulamisele ei ilmunud.

Kohtumääruse põhjendused

26. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

Arvestades käesolevas asjas kohustusest vabastamise menetluse algatamise aega – 05.11.2020 –

kohaldab kohus menetluses PankrS kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsiooni.

27. PankrS § 175 lg 1 ütleb, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub

kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos;

2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused

kohustustest vabastamise menetluse kestel.

28. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole piisava hoolsusega täitnud kohustust tegeleda

mõistlikult tulutoova tegevusega (PankrS § 173 lg 1), on rikkunud PankrS § 173 lg 2 tulenevaid

kohustusi mitte varjata saadud tulusid ning vara, ja kohustust anda kohtu nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Samuti on võlgnik rikkunud

kohustust anda pärimise teel saadu väärtusest pool üle usaldusisikule. Eeltoodust tulenevalt ei

6(9)

ole võlausaldajatele tehtud väljamakseid, millistele neil on PankrS § 172 lg 2 tulenevalt õigus,

ning sellega on kahjustatud võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul on võlgnik enda kohustusi

rikkunud süüliselt ja olnud PankrS § 173 sätestatud kohustuste täitmisel raskelt hooletu.

29. Töötamise registrist nähtuvalt ei ole võlgnik töötanud perioodidel 28.11.2018-18.06.2019,

27.08.2019-22.10.2019,

26.10.2019-11.12.2019,

01.01.2020-14.11.2021,

21.12.2021-

28.03.2022, 28.05.2022-31.08.2022 ja alates 22.06.2023 kuni käesoleva ajani. Ka kohtu

nõudmisel ei ole võlgnik esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et esinesid objektiivsed takistused

täita eelviidatud perioodidel kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

30. Võlgnik on aruannetes ja kohtule saadetud elektronkirjades välja toonud, et temal esinevad

tõsised terviseprobleemid ja ta on kohustusest vabastamise menetluse kestel käinud erinevatel

operatsioonidel. Enda väiteid kinnitavaid tõendeid võlgnik aruannetele ja e-kirjadele lisanud ei

ole.

31. Kohus 04.12.2023 kohustas võlgnikku esitama kohtule kõik dokumentaalsed tõendid

(raviarsti kinnitus, väljavõtted digiloost ine) asjaolude kohta, mis kinnitavad Teie osalist

töövõimet, terviseprobleeme jne ning saadetud CV-d kandideerimiste kohta erinevatele

töökohtadele. Samuti kohustas kohus võlgnikku esitama kõik dokumentaalsed tõendid, mis

kinnitavad lõpparuandes toodud väiteid.

32. Võlgnik on esitanud kohtule Eesti Töötukassa otsused millest nähtub tema osaline töövõime.

Esitatud otsustest ei nähtu võlgnikul kohustusest vabastamise kestel väidetavalt töötamist

takistanud operatsioonid ning nendest tulenevad takistused otsida aktiivselt tööd. Kohus on

võlgnikku

kohustanud

esitama

dokumentaalsed

tõendid,

mis

kinnitavad

võlgnikul

terviseprobleemide esinemist ning on andnud ka näidisloetelu võimalikest tõendite kogumise

allikatest. Võlgnik ei ole nõutud tõendeid kohtule esitanud.

33. Kohus on selgitanud võlgnikule kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning

kohustust anda teavet oma tegevuse või selle otsimise kohta. Kohtu hinnangul tuleneb eelnevast

ka võlgniku kohustus anda teavet tegevuse otsimist takistavate asjaolude kohta ning nimetatud

asjaolude esinemist ka tõendada. Osaline töövõime iseenesest ei muuda võimatuks aktiivselt

tööturul osalemist, muude takistuste esinemist ei ole võlgnik kohtu hinnangul tõendanud ehk

nende osas on tegemist võlgniku paljasõnaliste väidetega.

34. Ka on kohus kohustanud võlgnikku tõendama, et tema väited erinevatele töökohtadele

kandideerimise kohta on õiged, sh edastama kohtule saadetud CV-d. Kandideerimiste kohta on

võlgnik edastanud kohtule väljavõtted Eesti Töötukassa e-keskkonnast ning loetlenud, millistele

töökohtadele on kandideerinud, kuid ei ole edastanud kohtule loetletud töökohtade osas ei

potentsiaalsetele tööandjatele saadetud e-kirju kandideerimissooviga ega ka edastatud CV-sid.

Arvestades, et kohustusest vabastamise menetluse algatamisest möödus 5 aastat 09.11.2023, ei

ole võlgniku 19.02.2024 e-kirjas välja toodud kandideerimised perioodist mis järgneb

kuupäevale 09.11.2023 asjakohased. Kohus peab võlgniku üldise suhtumise osas oluliseks siiski

välja tuua, et 09.04.2024 teatas võlgnik kohtule, et on samal päeval vormistanud töölepingu L E

OÜ-ga ning läheb järgmisel päeval tööga tutvuma. Kohtu poolt Töötamise Registrile tehtud

päringu vastusest nähtuvalt on L E OÜ registrisse kandnud andmed, millest nähtuvalt alustas

võlgnik ettevõttes töötamist aga kuupäeval 20.05.2024.

35. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et võlgnik on hooletult täitnud kohustust tegeleda

mõistlikult tulutoova tegevusega ning andnud kohtule teavet tulutoova tegevuse otsimise kohta.

36. Võlausaldaja Swedbank AS 16.01.2024 seisukohas avaldas, et võlgnik on saanud töötasu,

millest oleks saanud teha võlausaldajatele väljamakseid: 2018. aasta novembris oleks võlgnik

pidanud võlausaldajale teostama väljamakse summas 153,55 eurot, 2021. aasta septembris

1560,56 eurot ning 2022. aasta mais 112,50 eurot.

37. Kohus kontrollis võlgniku esitatud aruandeid, mis kajastavad eelpool välja toodud kuid ning

tegi kindlaks, et võlgnik ei ole perioode november 2018 - aprill 2019, mai 2021 – oktoober 2021

ning mai 2022 – oktoober 2022 kajastavates aruannetes näidanud, et oleks saanud sissetulekuid,

7(9)

millest tulnuks osa võlausaldajatele eraldada. Samuti ei nähtu aruannetest, et võlgnik oleks kohtu

määratud tähtaja, s.o iga aasta 12-ndal jaanuaril, teinud võlausaldajatele väljamakseid.

38. Võlgniku arvelduskonto väljavõtetest nähtuvad sularaha sissemaksed, milliste kohta pole

võlgnik kohtule selgitusi andnud. 2019 aasta detsembris on võlgniku arvelduskontole tehtud

sularaha sissemakseid kokku summas 225 eurot. 2020 aastal teeb võlgnik oma kontole järgmised

sissemaksed: jaanuaris 100 eurot, märtsis 90 eurot, juunis 25 eurot, juulis 120 eurot, septembris

110 eurot, novembris 400 eurot ja detsembris 190 eurot. 2021 aastal on sissemaksed järgnevad:

jaanuaris 280 eurot, veebruaris 155 eurot, märtsis 165 eurot, aprillis 150 eurot, mais 200 eurot,

juunis 265 eurot, juulis 400 eurot, augustis 315 eurot, septembris 780 eurot, oktoobris 130 eurot,

novembris 355 eurot ja detsembris 120 eurot. 2022 aastal on sularaha sissemakseid võlgniku

kontole tehtud järgnevalt: jaanuaris 150 eurot, veebruaris 320 eurot, märtsis 150 eurot, aprillis

490 eurot, mais 260, juunis 110 eurot; juulis 130 eurot, augustis 815 eurot, septembris 910 eurot,

oktoobris 685 eurot, novembris 640 eurot, detsembris 735 eurot. 2023 aastal on sularaha

sissemakseid tehtud järgmiselt: jaanuaris summas 800 eurot, veebruaris 720 eurot, märtsis 500

eurot, aprillis 700 eurot, mais 680 eurot ja juunis 125 eurot. Märkimisväärne on, et näiteks

oktoobris 2022 on võlgniku sissetulekud perioodil 01.10 - 21.10 olnud kokku 2056,90 eurot,

millest mittearestitavad sissetulekud on peretoetus 60 eurot, elatis 200 eurot ja töövõimetoetus

279,24 eurot, töötasu 425,66 eurot ning sularahas on arvelduskontole sissemakseid tehtud

summas 685 eurot.

39. Kohtule esitatud aruannetes võlgnik eelpool loetletud sissemakseid välja toonud ei ole,

samuti ei ole võlgnik selgitanud sularaha päritolu. Kuna võlgnik ärakuulamisele korduvalt ei

ilmunud, ei ole kohus saanud ka suuliselt võlgnikult selgitusi küsida.

40. Võlgniku pangakonto väljavõtteid analüüsides tuvastas kohus, et 12.07.2023 on võlgniku

arvelduskontole laekunud 1483,10 eurot selgitusega ülekanne matusekuludeks ning 14.07.2023

on S V võlgnikule laekunud 250 eurot selgitusega Matusetoetus E R. Kohus Pärimisregistri

andmetest tuvastas, et notar Gerda Pitk on 20.10.2023 tõestanud pärimistunnistuse

(registreerimise number xxxx) ning pärandaja E R ainupärijaks on registris märgitud A.O. E-

Kinnistusraamatu andmetest tegi kohus kindlaks, et E.R-le kuulus alates 01.11.2001

korteriomand registriosa numbriga xxxxxxx (aadress J S x-xx, K). 20.10.2023

kinnistamisavalduse alusel on 27.10.2023 nimetatud korteri omanikuna registrisse kantud H.M

ning III jakku tehtud märge A.Oe kasuks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmise

kohta. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et H.M on A.Oe laps. Eeltoodust nähtub, et võlgnik

on pärandina saadud korteriomandi koheselt võõrandanud enda lapsele. Võlgnik ei ole

02.11.2023 esitatud aruandes ja 04.12.2023 lõpparuandes märkinud, et on pärimise teel vara

saanud.

41. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 tulenevaid kohustusi süüliselt. Süü vormid

on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (võlaõigusseadus § 104 lg 2). Kohtu hinnangul on võlgnik,

oma tahtliku tegevusega, PankrS § 173 sätestatud kohustuste täitmisel olnud raskelt hooletu.

Kohtu hinnangul on võlgnik teadlikult jätnud esitatud aruandes välja toomata, et 03.09.2021 on

temale laekunud AS Pensionikeskuse poolt 2859,42 eurot. Samuti ei ole kohtu hinnangul

eeltoodud põhjustel kahtlust selles, et võlgnik teadlikult ei ole 2018.a novembris ja 2022.a mais

saadud suuremaid sissetulekuid kohtule esitatud aruannetes kajastanud ning teinud

võlausaldajatele ette nähtud väljamakseid kohtu poolt 09.11.2018 määrusega määratud tähtajal.

42. Kohus on seisukohal, et võlgnik on tahtlikult varjanud endal sellise sissetuleku olemasolu,

millest tulnuks teha võlausaldajatele väljamakseid. A.Oe 25.10.2019 vastusest 24.10.2019

kohtunõudele nähtub üheselt, et A.O saab aru PankrS § 173 lg 5 tulenevast õigusest mitte anda

võlausaldajale üle tulu millele ei saa sissenõuet pöörata ning sellise tulu arvestamise põhimõttest

ehk seega ka kohustusest paigutada võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks kuuluv tuluosa

oma igapäevaselt kasutatavatest sissetulekutest.

43. Samuti on võlgnik usaldusisiku ülesannetes regulaarselt esitanud kohtu määratud aruandeid

ning näiteks 26.04.2019 esitatud aruandes toonud välja ühekordse sissetulekuna saadud

8(9)

tulumaksutagastuse, mis näitab võlgnikku teadlikkust kohustusest märkida aruandes ära ka enda

ebaregulaarsed sissetulekud.

44. Ka ei ole kohtul kahtlust selles, et võlgnik on teadlikult soovinud varjata pärimise teel saadud

vara, mida kinnitab päritud vara kohene võõrandamine oma lähikondsele.

45. Kohtu hinnangul ei saa olla kahtlust selles, et olukorras, kus võlgnikul on olemas

sissetulekud, millest on tal võimalik ja seadusest tulenev kohustus teha võlausaldajateel

väljamakseid ning võlgnik selliseid väljamakseid ei tee, saavad võlausaldajate huvid kahjustada.

46. Samuti on kohus veendunud, et pärimise teel saadud vara kohese võõrandamise eesmärgiks

oli pärandust varjata vältimaks PankrS § 173 lg 6 tuleneva kohustuse täitmist, ehk võlgniku

eesmärgiks oli kahjustada võlausaldajate huve. Võlgniku pärandvaraks oli K linnas asuv 2-

toaline korter, mille väärtusest poole oli võlgnik kohustatud üle andma usaldusisikule ning

üleantust pidi usaldusisik tegema võlausaldajatele väljamakseid. Kohtule ei ole teada korteri

väärtus, kuid kohtul pole kahtlust, et pool maakonna keskuses asuva korteriomandi väärtusest

oleks märkimisväärses ulatuses rahuldanud võlausaldajate pankrotimenetluses täitmata jäänud

nõuded, mis joatusettepaneku kohaselt on kokku 28 624,03 eurot.

47. Seega pole kohtu hinnangul kahtlust, et võlgnik on PankrS § 173 tulenevate kohustuste

täitmata jätmisega kahjustanud võlausaldajate huve.

48. Täiendavalt tegi kohus võlgniku pangakonto väljavõtteid analüüsides kindlaks, et vähemalt

alates 10.10.2018 nähtuvad võlgniku arvelduskontolt ülekanded T E AS-ile selgitusega

„Maksegraafik“ või ka ilma selgituseta. Makse tehakse reeglina iga kuu alguses, peale

peretoetuse laekumist, aga ka muudel aegadel. Alates 08.07.2019 toimuvad samasuguse

regulaarsusega ülekanded T E AS-ile selgitusega „Makse.“ Seda, et tegemist ei ole nö

püsiteenusega (telefon, internet vm) näitab kohtu hinnangul maksele lisatud selgitus.

Tavapäraselt lisatakse püsiteenusega seotud makse selgitusse tasutava arve number või arvel

kokku lepitud selgitus/viitenumber, mida aga nende ülekannete puhul tehtud ei ole. Võlgniku

poolt koos pankrotiavaldusega esitatud võlanimekirjas ja pankrotihalduri poolt esitatud

võlanimekirjas ning 24.08.2018.a kohtu poolt kinnitatud jaotusettepanekus AS võlausaldajana

märgitud ei ole. Eeltoodu kohtu hinnangul näitab, et võlgnik on peale pankrotiavalduse esitamist

võtnud T E ees mingi kohustuse, mida täidab igakuiste osamaksete tasumisega, selliselt aga

eelistab ühe võlausaldaja huve teiste võlausaldajate huvidele.

49. Kohus soovis võlgniku eelpool välja toodud asjaolude osas ära kuulata ning kohustas

09.02.2024 võlgnikku isiklikult ärakuulamisel osalema. Ärakuulamise määras kohus kuupäevale

10.04.2024. Kuna võlgnik määratud ajal kohtusse ei ilmunud, määras kohus asjas uue

ärakuulamise kuupäevale 30.04.2024. Võlgnik taas ei ilmunud ärakuulamisele. Kohus on

võlgnikule kätte toimetatud kohtukutsetes märkinud, et võlgnik on kohustatud isiklikult kohtusse

ilmuma. Samuti on kohus selgitanud, et kui võlgnik ei saa määratud ajal kohtusse ilmuda, tuleb

sellest kohtule teatada ja kohtusse ilmumise takistust põhistada. Võlgnik on ärakuulamiste eelselt

küll teatanud kohtule, et ei saa kohale tulla, kuid ei ole kohtusse ilmumise takistust põhistanud.

TsMS § 422 lg 1 nimetab mõjuvate põhjustena kohtuistungile ilmumata jätmiseks eelkõige

liikluskatkestuse, poole ootamatu haigestumise või lähedase ootamatu raske haiguse. Võlgnik on

kohtu määratud ajal kohtusse mitte ilmumise takistusena toonud töölepingu sõlmimise ning

järgmisel päeval tööga tutvumise (09.02.2024 kiri) ja tööga seoses mandrile sõitmise

(30.04.2024). Kohtu hinnangul ei ole tegemist mõjuvate põhjustega. Võlgnikule on kohtukutsed

kätte toimetatud piisava ajavaruga ning võlgnikul oli seega võimalik määratud ärakuulamise

ajaga arvestada ning oma tegevusi selliselt planeerida, et kohtu määratud ajaks ärakuulamisele

ilmuda. Samuti ei ole võlgnik esitanud kohtule tõendeid kohtusse ilmumise takistuse

põhistamiseks.

50. Kohus on seisukohal, et täidetud on kõik PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamise eeldused. Kohus

keeldub A.Ot pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja lõpetab A.Oe

kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus lõpetab A.Oe kohustusest vabastamise

menetluse, tuleb A.O vabastada ka usaldusisiku kohustustest.

9(9)

51. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud

võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud

ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et

võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

52.Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise või

vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/digitaalallkiri/

Reena Undrest

Kohtunik