Legislator Case Law & Legislation
2-24-107115/8 AI generated

2-24-107115/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-107115/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista kostjalt Y. G.lt hageja OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 926,17 eurot, Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Legislator headnote

AI generated

2-24-107115/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt Y. G.lt hageja OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 926,17 eurot, Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Keywords

AI generated
hail insurance liability regime performance in lieu of fulfillment credit guarantee damage to credit right to higher insurance cover
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Tanel Kivi

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.08.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-107115

Tsiviilasi

OK Incure OÜ Y. G. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1346,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood: 11542046;

asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja M. T. (e-post: XXX)

Kostja: Y. G. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post:

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt Y. G.lt hageja OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 926,17 eurot,

sissenõudmiskulud 35,00 eurot ja viivis 39,20 eurot.

3. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta kõik menetluskulud kostja Y. G. kanda.

6. Mõista kostjalt Y. G.lt hageja OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulu riigilõiv

summas 280 eurot.

7. Mõista kostjalt Y. G.lt hageja OK Incure OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti

filiaal või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2).

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

OK Incure OÜ esitas 20.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 1278,00 euro saamiseks. Kohus tegi 22.02.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus otsustas 27.03.2024

lõpetada maksekäsu kiirmenetluse ja anda asi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

Harju Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi Y. G. vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Omaraha ja Y. G. laenulepingu nr S236026774, mille

kohaselt sai kostja laenu. 15.12.2023 edastas OK Incure OÜ kostajale nõudekirja ning nõude

loovutamise teate.

Hageja palub mõista välja põhivõlgnevuse summas 1076,12 eurot, intressi 115,49 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 119,84 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.

Hageja esitas 08.08.2024 kohtunõudele vastuse, mille kohaselt asus seisukohale, et esialgne

võlausaldaja on pidanud kinni vastutustundliku laenamise põhimõttest. Laenu väljastamisel

lähtuti kostja poolt esitatud andmetest ja avalikest andmebaasidest, tehes päringud AS-ile

Creditinfo Eesti ja Krediidiregister ning Pensioniregister, mille kohaselt asus võlausaldaja

seisukohale, et kostjal puudusid maksehäired. Maksu- ja Tolliameti poolt saadud

informatsiooni kohaselt oli kostja keskmise sissetuleku suuruseks 15 92,74 eurot.

Hageja tõi välja, et kostja on lepingu alusel saanud laenu kokku summas 1039 eurot ja lepingu

katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud summas 112,83 eurot, seega hageja põhinõude

suuruseks on 926,17 eurot. Uue tagasimaksegraafiku kohaselt on kostja tasunud osamakseid

täielikult kuni 30.07.2023 osamakseni, see on summas 112,08 eurot ja osaliselt 30.08.2023

osamaksest summas 0,750 eurot, mistõttu lepingu ülesütlemise eeldused on hageja hinnangul

täidetud. Hageja on toonud välja alternatiivse nõude olukorras, kus kohus leiab, et

vastutustundliku laenamise põhimõttest ei ole algne võlausaldaja kinni pidanud ning palub

kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 926,17 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivis

põhivõlalt 926,17 eurolt seadusjärgses määras kokku summas 39,20 eurot.

Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 17.05.2024 kell 15:44 KÄPO vahendusel. Kostja hagile

vastust tähtaegselt ega peale seda ei esitanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi

alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

3. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid OÜ Omalaen ja kostja laenulepingu. Hageja ei

ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus-

ja kutsetegevusega.

4. Kohtu hinnangul vastab laenuleping nr S236026774 tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS

§ 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad

tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale

pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7

ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des

4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

5. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses

ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või

-vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,

tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded

kostja vastu loovutanud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et OÜ Omaraha ei järginud kostja

suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt

kohtule esitatud asjaolusid, jättis OÜ Omaraha kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute

ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda poolt esile toodust ja avalikest registritest

saadavatest andmetest.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate

seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav,

et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna

Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul OÜ Omaraha kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei

tuginenud sellele, et OÜ Omaraha oleks kostjalt nõudnud dokumente oma

krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust

tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

6. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS §

4034 lg-t 6.

7. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 926,17 eurot,

sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivise seadusjärgses määras juhul, kui kohus leiab, et

krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja väidete

kohaselt ei ole kostja põhivõlgnevuse katteks tagasimakseid teinud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus lähtub TsMS § 5

lg 1 kohaselt hageja nõudest ning rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse summas 926,17 eurot,

sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivise põhivõlalt seadusjärgses määras alates lepingu

ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni kokku summas 39,20 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud.

Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 280 eurot. Riigilõiv on vajalik

ja põhjendatud menetluskulu.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on riigilõiv 280 eurot

ning vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik