2-24-107115/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt Y. G.lt hageja OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 926,17 eurot, Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Legislator headnote
AI generated2-24-107115/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt Y. G.lt hageja OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 926,17 eurot, Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Bergson
Kohtujurist
Tanel Kivi
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.08.2024, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-107115
Tsiviilasi
OK Incure OÜ Y. G. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1346,45 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood: 11542046;
asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja M. T. (e-post: XXX)
Kostja: Y. G. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post:
XXX)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.
2. Mõista kostjalt Y. G.lt hageja OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 926,17 eurot,
sissenõudmiskulud 35,00 eurot ja viivis 39,20 eurot.
3. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Jätta kõik menetluskulud kostja Y. G. kanda.
6. Mõista kostjalt Y. G.lt hageja OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulu riigilõiv
summas 280 eurot.
7. Mõista kostjalt Y. G.lt hageja OK Incure OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud
menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates
kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse
kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama
tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb
kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr
EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti
filiaal või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis
vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1
500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2).
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel
juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus
ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
OK Incure OÜ esitas 20.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse
võlgnikult 1278,00 euro saamiseks. Kohus tegi 22.02.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida
ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus otsustas 27.03.2024
lõpetada maksekäsu kiirmenetluse ja anda asi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks
hagimenetluses.
Harju Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi Y. G. vastu võlgnevuse nõudes.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Omaraha ja Y. G. laenulepingu nr S236026774, mille
kohaselt sai kostja laenu. 15.12.2023 edastas OK Incure OÜ kostajale nõudekirja ning nõude
loovutamise teate.
Hageja palub mõista välja põhivõlgnevuse summas 1076,12 eurot, intressi 115,49 eurot,
sissenõutavaks muutunud viivise 119,84 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.
Hageja esitas 08.08.2024 kohtunõudele vastuse, mille kohaselt asus seisukohale, et esialgne
võlausaldaja on pidanud kinni vastutustundliku laenamise põhimõttest. Laenu väljastamisel
lähtuti kostja poolt esitatud andmetest ja avalikest andmebaasidest, tehes päringud AS-ile
Creditinfo Eesti ja Krediidiregister ning Pensioniregister, mille kohaselt asus võlausaldaja
seisukohale, et kostjal puudusid maksehäired. Maksu- ja Tolliameti poolt saadud
informatsiooni kohaselt oli kostja keskmise sissetuleku suuruseks 15 92,74 eurot.
Hageja tõi välja, et kostja on lepingu alusel saanud laenu kokku summas 1039 eurot ja lepingu
katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud summas 112,83 eurot, seega hageja põhinõude
suuruseks on 926,17 eurot. Uue tagasimaksegraafiku kohaselt on kostja tasunud osamakseid
täielikult kuni 30.07.2023 osamakseni, see on summas 112,08 eurot ja osaliselt 30.08.2023
osamaksest summas 0,750 eurot, mistõttu lepingu ülesütlemise eeldused on hageja hinnangul
täidetud. Hageja on toonud välja alternatiivse nõude olukorras, kus kohus leiab, et
vastutustundliku laenamise põhimõttest ei ole algne võlausaldaja kinni pidanud ning palub
kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 926,17 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivis
põhivõlalt 926,17 eurolt seadusjärgses määras kokku summas 39,20 eurot.
Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 17.05.2024 kell 15:44 KÄPO vahendusel. Kostja hagile
vastust tähtaegselt ega peale seda ei esitanud.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile
vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses
märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud
kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi
alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.
3. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-
või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või
laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes
teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid OÜ Omalaen ja kostja laenulepingu. Hageja ei
ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus-
ja kutsetegevusega.
4. Kohtu hinnangul vastab laenuleping nr S236026774 tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS
§ 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad
tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale
pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7
ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des
4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.
Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole
vastuväidetest.
5. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu
sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete
kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034
lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet
ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise
kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab
krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §
50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema
mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses
ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse
korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või
-vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,
tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu
kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034
lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama
krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded
kostja vastu loovutanud.
Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et OÜ Omaraha ei järginud kostja
suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt
kohtule esitatud asjaolusid, jättis OÜ Omaraha kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute
ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda poolt esile toodust ja avalikest registritest
saadavatest andmetest.
Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks
tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate
seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet
kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).
Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav,
et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna
Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku
laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto
väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema
krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.
Käesoleval juhul OÜ Omaraha kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei
tuginenud sellele, et OÜ Omaraha oleks kostjalt nõudnud dokumente oma
krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust
tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.
6. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse
tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see
ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale
sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,
arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks
tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe
vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale
esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust
valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata
krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS §
4034 lg-t 6.
7. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS
§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94
sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning
muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,
arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks
tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära
muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse
tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 926,17 eurot,
sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivise seadusjärgses määras juhul, kui kohus leiab, et
krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja väidete
kohaselt ei ole kostja põhivõlgnevuse katteks tagasimakseid teinud.
Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud
kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus lähtub TsMS § 5
lg 1 kohaselt hageja nõudest ning rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt
hageja kasuks välja laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse summas 926,17 eurot,
sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivise põhivõlalt seadusjärgses määras alates lepingu
ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni kokku summas 39,20 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise
suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks
asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita
menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või
tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.
TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja
kohtuvälised kulud.
Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 280 eurot. Riigilõiv on vajalik
ja põhjendatud menetluskulu.
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on riigilõiv 280 eurot
ning vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Bergson
kohtunik