3-24-2190/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

13.08.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2190

Haldusasi

X. X kaebus Maksu- ja Tolliametiga 27.06.2024

sõlmitud lepingu nr 13-10/016252 tühisuse

tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, volitatud esindaja Suido Västra

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Kerli Tolk

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X. X kaebus.

2. Määruse jõustumisel tagastada kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1050

eurot.

3. Jätta Tallinna Halduskohtu 26.07.2024 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse

abinõu muutmata (st esialgse õiguskaitse abinõu rakendub kuni käesoleva määruse

jõustumiseni / kuni halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg-s 4 sätestatud ajani).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1.Tallinna Halduskohtusse saabus 25.07.2024 X. X kaebus, milles kaebaja taotleb Maksu- ja

Tolliametiga (MTA) 27.06.2024 sõlmitud lepingu nr 13-10/016252 tühisuse tuvastamist.

Nimetatud lepinguga võttis kaebaja maksukorralduse seaduse (MKS) § 42 lg 1 alusel

solidaarselt osaühinguga Grosvik endale vastutuse osaühingu Grosvik maksuvõla tasumise

kohustuse eest maksimaalselt summas 107 294,57 eurot.

Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata

MTA-l 27.06.2024 lepingu sundtäitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldus-

asjas.

3-24-2190

2.Tallinna Halduskohus tegi 26.07.2024 määruse, millega rahuldas kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse ajutiselt ning keelas MTA-l algatada 27.06.2024 sõlmitud lepinguga

võetud maksekohustuse osas sundtäitmine 30 päevaks alates määruse tegemisest.

Kohus selgitab, et kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub HKMS § 252 lg 4

alusel kohaldatud esialgne õiguskaitse kuni kohtuasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni

(HKMS § 252 lg 4). Esialgse õiguskaitse vaidlustamiseks on seejuures võimalik esitada

seisukoht / vastuväide ka otse halduskohtule (vt ka HKMS § 253 lg 1). Lisaks selgitab kohus,

et HKMS § 252 lg 4 alusel tehtud esialgse õiguskaitse määrusele saab esitada ka

määruskaebuse ringkonnakohtule (15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest), mis lõpetab

automaatselt esialgse õiguskaitse kehtivuse 30. päevast. Sõltumata sellest, mis seisukoha

ringkonnakohus esialgse õiguskaitse küsimuses võtab, peab halduskohus seejuures

eelnimetatud tähtaja (30 päeva) möödumisel asuma esialgse õiguskaitse taotlust uuesti

lahendama.

Sama määrusega võimaldas kohus MTA-l esitada oma seisukoht esialgse õiguskaitse edasise

kohaldamise kohta hiljemalt 16.08.2024. Samuti jättis kohus kaebaja kaebuse käiguta ning

andis kaebajale 15-päevase tähtaja täiendava riigilõivu 1030 eurot tasumiseks ja riigilõivu

tasumist tõendava dokumendi esitamiseks.

3.MTA esitas 02.08.2024 kohtule seisukoha, milles palub kohtul kaebus tagastada, kuna

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1) ning tühistada

esialgse õiguskaitse kohaldamine (HKMS § 253 lg 1).

1)

Kaebaja on sõlminud MTA-ga MKS § 42 lg 1 järgse lepingu, et tagada osaühingu

Grosvik ajatamise graafiku täitmist. Maksuhalduri hinnangul on MKS § 42 lg 1 alusel

sõlmitav leping tsiviilõiguslik leping, millega toimub kohustusega ühinemine

võlaõigusseaduse (VÕS) § 178 lg 1 mõttes. MKS § 42 lg 1 alusel sõlmitaval lepingul on

mõned halduslepingule omased tunnused (nt garanteeriva õiguse või soodustuse tingimuste

reguleerimine, subordinatsioonisuhe), kuid need tunnused ei ole määrava kaaluga. Oluline on

arvesse võtta, et MKS § 42 lg 1 lepinguga ei lähe kaebajale üle avaliku võimu volitusi ning

maksuhalduril ei ole võimalust lepingut ühepoolselt lõpetada vastavalt haldusmenetluse

seaduse § 102 lg-le 2. Seega ei ole vaidlustataval lepingul halduslepingule omaseid olulisi

tunnuseid. Tallinna Ringkonnakohus on 25.05.2018 otsuse nr 3-16-675 p-s 11 selgitanud, et

asjaolu, et hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise aluseks oli maksukohustuse tagamine, ei

muuda suhet avalik-õiguslikuks ning sellise suhte tekkimisele ei eelnenud haldusorgani

avalik-õiguslikke tahteavaldusi või toiminguid. Vastustaja hinnangul on käesolevas asjas

olukord sarnane – hüpoteegi asemel tagab maksukohustust kaebajaga sõlmitud leping. Seega

pelgalt asjaolu, et üheks lepingupooleks on MTA ning lepinguga tagatakse maksukohustust, ei

tähenda, et tegemist oleks halduslepinguga. Eeltoodud põhjustel leiab vastustaja, et tegemist

on tsiviilõigusliku lepinguga ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kaebajale

tagastada.

2)

Vastustaja esitas vastuväited esialgse õiguskaitse kohaldamise jätkamisele juhuks, kui

kohus leiab, et kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.

4.Kaebaja teatas 05.08.2024 kohtule, et tasus kaebuse esitamise eest täiendava riigilõivu

summas 1030 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi

2(4)

3-24-2190

tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses.

6.Kohus, analüüsinud asjas esitatud materjale ja seisukohti, nõustub maksuhalduriga, et

kaebaja ja MTA vahel 27.06.2024 sõlmitud lepingu nr 13-10/016252 tühisuse tuvastamise

nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

Vaidlusalune leping on sõlmitud MKS § 42 lg 1 alusel, mis näeb ette, et kolmas isik võib

endale lepinguga võtta vastutuse maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise eest.

Tegemist on tsiviilõigusliku lepinguga (vt ka L. Lehis. Eesti maksuseaduste kommentaarid.

Tallinn, 2023, lk 16; K. Miisna, R. Krause. Leping maksuhalduriga – kas poolte huvisid

arvestav võluvits menetlusosalistele? Juridica 2024/5). MKS § 42 ei anna iseseisvat vastutuse

alust, vaid möönab lihtsalt võimalust, et kolmas isik võib endale lepinguga võtta vastutuse

maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise eest. Vastutuse sisu ja tingimused sõltuvad

lepingust (L. Lehis. Maksuõigus. 3., täiendatud ja muudetud trükk. Kirjastus Juura, Tallinn,

2012, p 2.6.6, lk 103; vt ka maksukorralduse seaduse eelnõu 886 SE seletuskiri, § 43).

Alates 01.01.2019 kehtiva MKS § 42 lg 3 redaktsiooni kohaselt on maksuhalduril õigus

lepingulisest vastutusest tulenevad nõudeid ise haldusmenetluse raames sisse nõuda, varem

sai nõuet esitada ainult hagi alusel. Selle muudatusega ei ole seadusandja soovinud aga muuta

lepingust tulenevate vaidluste lahendamise korda. Maksukorralduse seaduse eelnõu 675 SE

seletuskirjas on selgitatud, et „Muudatus puudutab tsiviilõigusliku lepinguga maksukohustuse

täitmise enda peale võtnud isikuid. Täpsemalt lepingulise kohustuse täitmiseks kohustamist

ehk sissenõudmist. Lepingust tulenevate vaidluste lahendamise korda eelnõuga ei muudeta.“

Kuivõrd praegusel juhul ei puuduta vaidlus kaebaja ja MTA vahel 27.06.2024 sõlmitud

lepingu nr 13-10/016252 täitmisele pööramisega seonduvaid küsimusi, vaid kõnesoleva

lepingu võimalikku tühisust (st vaidluses kuuluvad kohaldamisele eraõiguslikud normid), siis

ei saa kõnesolevat vaidluse iseloomu pidada avalik-õiguslikuks, vaid see suhe on eraõiguslik.

Seega tuleb kaebajal kõnesoleva vaidluse lahendamiseks pöörduda maakohtu poole, kelle

pädevuses on tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine.

7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu

pädevusse ja seega kohus tagastab kaebuse selle esitajale (HKMS § 121 lg 1 p 1).

8.HKMS § 249 lg 4 kohaselt kehtib esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja

keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtivad kuni kohtuotsuse

jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse

lõpetamise määruse jõustumiseni.

Arvestades, et kaebuse tagastamise määrus on vaidlustatav ning MTA-l puudusid esialgse

õiguskaitse kohaldamise osas vastuväited juhul, kui kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga

kaebuse tagastamise küsimuses, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud tühistada 26.07.2024

määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Seega kehtib 26.07.2024 määrusega

kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kuni praeguse määruse jõustumiseni (st kuni HKMS §

249 lg-s 4 sätestatud ajani).

9.HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse

selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuivõrd kohus

tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, siis tuleb määruse jõustumisel kaebajale

tagastada ka kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 1050 eurot.

Kohus lisab selgitavalt, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest tasutud riigilõiv (20

eurot) tagastamisele ei kuulu, sest kohus lahendas 26.07.2024 määrusega kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse (st sooritas lõivustatud toimingu).

3(4)

3-24-2190

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)