3-24-1874/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 13.08.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1874 Haldusasi X kaebus tema pöördumistele vastama kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja AR Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19.07.2024 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.07.2024 määruse peale menetlusse.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.07.2024 määrus muutmata. Selgitus Ringkonnakohtu määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja §

235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) on esitanud Tallinna Vangla arst dr AKle järgmised teabenõudena pealkirjastatud avaldused. 02.06.2024 esitatud avalduses kirjeldas kaebaja üksikvangistusest lähtuvaid ohte inimese vaimsele tervisele. Kaebaja tõi esile, et tal on diagnoositud krooniline depressioon. Kaebaja palus vastata, kes vastutab, kui ta peaks surema. 09.06.2024 avalduses märgib kaebaja, et tema tervisliku seisundi tõttu ei tohiks talle kohaldada üksikvangistust. Kaebaja selgitab oma terviseseisundit ja vanglal lasuvaid kohustusi. Kaebaja palub vastata, millised tema esitatud faktid on õiged ja millised mitte. 10.06.2024 pöördumises selgitas kaebaja, et on olnud üksikvangistuses 38 päeva. Kaebaja küsib, kus on arstid ja meedikud, kes kontrolliks tema tervist. Kaebaja palub selgitada, miks arstid ja meedikud teda ignoreerivad ega kontrolli tema tervist. 15.06.2024 pöördumises selgitas kaebaja, et tema tervisliku seisundi tõttu ei tohiks talle kohaldada üksikvangistust. Kaebaja on viibinud üksinda kambris 43 päeva 23 tundi ööpäevas. Kaebaja palub arstil selgitada, milline oleks mõistlik tasakaal ja mis aja jooksul lubab arst kaebajat üksikvangistuses pidada.

3-24-1874 2(3)

2. X esitas 24.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla arsti dr AK kohustamiseks vastama kaebaja teabenõuetele.

3. Tallinna Vangla selgitas halduskohtule, et kaebaja esitas vanglale vangiportaalis 24.06.2024 pöördumise nr 1-24/2-2/3836. See pöördumine on esimene, mille sisuks on rahulolematus sellega, et psühhiaater ei vasta kaebajale. Seega pole vaiet enne kaebust esitatud. Samas pole vaide esitamine kohustuslik, kuna kaebaja nõuab arstilt teavet tervishoiuteenuse osutamise raames. Siinses asjas püstitatud küsimused on hõlmatud haldusasjas nr 3-24-1870 esitatud nõuetega.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 19.07.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 punkti 4 alusel. Kinnipeetava tervise eest hoolitsemine, sh üksikvangistuse mõju jälgimine on vangla ülesanne. Pikaajaline üksikvangistus ohustab kinnipeetava õigust tervise kaitsele (põhiseaduse (PS) § 28) ning kätkeb endas väärkohtlemise riski PS § 18, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 ja vangistusseaduse (VangS) § 41 tähenduses. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika järgi peab olema korraldatud üksikvangistuses viibiva kinnipeetava füüsilise ja vaimse tervise regulaarne jälgimine.

Kinnipeetava terviseseisundi jälgimisel võib olla teatav roll temaga iga päev kokkupuutuvatel vanglaametnikel. Olulisem on siiski see, et korraldatud oleks üksikvangistuses viibivate kinnipeetavate füüsilise ja vaimse tervise regulaarne ja piisava sagedusega jälgimine pädeva meditsiinitöötaja poolt (Riigikohtu 08.12.2021 otsus asjas nr 3- 18-1896, p-d 23 ja 26). Vanglal lasuva ülesande täitmiseks kasutab ta tervishoiuteenust osutava isiku abi (Riigikohtu erikogu 11.11.2022 määrus asjas nr 3-21-924, p 12). Kaebaja soovis oma pöördumistega arstilt selgitusi, kuidas on korraldatud tema vaimse tervise jälgimine ja kaitse üksikvangistuse ajal.

Kaebaja on nõudnud oma küsimustele vastuseid arstilt kui vangla koostööpartnerilt vanglal lasuva ülesande täitmisel, mitte kaebaja ja arsti vahelise arsti-patsiendi suhte raames. Kaebaja küsimustele vastates ei osutaks arst tervishoiuteenust tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 2 lg 1 tähenduses. Kaebaja nõuab seega kaebusega vanglalt (arsti vahendusel) toimingu sooritamist haldusmenetluses, täpsemalt teabenõudele vastuse esitamist. Kaebaja pöördumised arsti poole ei ole siiski teabenõuded, nagu kaebaja ise on leidnud, vaid selgitustaotlused märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 tähenduses.

Kaebaja soovis oma pöördumistes teavet, mis eeldas enne vastamist vangla käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist (avaliku teabe seaduse § 6; MSVS § 2 lg 2 p 1). Kaebaja küsitud teavet ei ole arstil või vanglal võimalik pelgalt kopeerida või hõlpsalt edastada. Praeguses asjas ei ole seega tegemist olukorraga, kus halduskohus lahendaks sisuliselt eraõiguslikku vaidlust, nagu tervishoiuteenuse puhul, mil pole vaja läbida kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust (vrd Riigikohtu 08.02.2024 määrus asjas nr 3-22-2321).

Seega on praeguses asjas kohtueelne menetlus VangS § 11 lg 5 alusel kohustuslik. Kaebusest ja vangla vastusest tulenevalt ei ole vaidemenetlust läbitud. Seetõttu tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

5. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 19.07.2024 määruse tühistamiseks. Määruskaebuse väidete kohaselt rikkus kohus kaebaja õigust saada oma õigustele kohtulikku kaitset. VangS § 1¹ lg-s 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus siinses asjas ei kohaldu. Kohtupraktikas on leitud, et tervishoiuteenuse osutamisest tulenevates vaidlustes ei ole kohtueelne menetlus kohustuslik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-24-1874 3(3)

6. Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4). Määruskaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle läbi vaadata. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata.

8. VangS § 11, mis kannab pealkirja „Haldusmenetluse seaduse kohaldamine“, reguleerib vangistuse täideviimisel haldusmenetluse seaduse (HMS) kohaldamise üksikasju ja erisusi. VangS § 11 lg 5 näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette juhtumiteks, mil vangla vaidlustatud haldustegevus toimus haldusmenetluses (vt Riigikohtu 08.02.2024 määrus asjas nr 3-22-2321, p 10). Järelikult on kohtu pädevuse määramisel oluline kindlaks teha, kas kaebaja pöördumisi, millele ta kaebuse kohaselt pole vastuseid saanud, tuli lahendada haldusmenetluses.

9. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja pöördumistele tuli vanglal vastata haldusmenetluses, täpsemalt MSVS alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). Arsti hinnang selle kohta, kas kinnipeetavat võib tema terviseseisundist tulenevalt hoida üksikvangistuses (täiendava julgeolekuabinõuna või distsiplinaarkaristuse kandmiseks), antakse vanglateenistuse korraldatava avalik-õigusliku menetluse osana, mitte tervishoiuteenuse osutamise käigus patsiendi ravimise eesmärgil (vt ka Riigikohtu 13.11.2014 otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 19). Kaebaja soovis oma pöördumistes arsti poole saada vastuseid küsimustele, mis puudutasid tema vanglas üksikvangistuses hoidmise lubatavust ja tingimusi. Vastamise korraldamise kohustus on vanglateenistusel, mitte arstil. Pöördumisele vastamisele viivitamine vm õigusvastane tegevus pöördumisele vastamisel on vangla toiming VangS § 11 tähenduses. Kui isik soovib esitada pöördumisele vastamiseks kohustamise nõuet, tuleb tal enne halduskohtusse pöördumist läbida vaidemenetlus vastavalt HMS § 72 lg 1 p-le 3.

10. Alates 01.07.2024 kehtiv VangS § 46 lg 6 sätestab, et vanglas kinni peetava isiku pöördumisele seoses talle tervishoiuteenuste ja VangS § 52 lg 11 alusel kehtestatud teenuste osutamise korraldamisega vastab vanglateenistus, kaasates tervishoiuteenuse osutaja ja vajaduse korral Tervisekassa. Seega, isegi kui kaebaja pöördumistes oli mingis osas tõstatatud küsimusi tervishoiuteenuse osutamisest, pidi alates 01.07.2024 pöördumistele vastama vangla VangS § 46 lg-s 6 ette nähtud haldusmenetluse korras. Enne seda oli tervishoiuteenuse osutamist puudutavas küsimuses pöördumisele vastamise kohustus vanglal kui kinnipeetavate tervishoidu korraldaval haldusorganil tulenevalt VangS §-de 49, 52 ja 53 koosmõjust.

11. Halduskohus tuvastas, et kaebaja ei ole siinses asjas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Seetõttu oli kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õiguspärane.

12. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et siinses asjas esitatud nõuded kattuvad asjas nr 3-24-1870 esitatud nõuetega. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 15.07.2024 määruses asjas nr 3-24-1870 (p 6), et tolles asjas on soovitud vaidlustada Tallinna Vangla tegevust kaebajale kui kinnipeetavale arstiabi osutamisel ning kaebaja konkreetsed etteheited puudutavad ravi ebapiisavust või vajaliku ravi osutamata jätmist. Praeguses asjas on vaidluse ese teistsugune.

(allkirjastatud digitaalselt)