2-23-123543/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Indrek Soots ja Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.08.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-123543

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi D.Z vastu

võlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulu

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.06.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

5103,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepingulised esindajad N.X ja H.F

Kostja D.Z (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu

menetlusse.

2. Tühistada Harju Maakohtu 07.06.2024 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-23-123543

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 06.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse, milles palus D.Z-ilt (kostja) välja mõista 3572,45 eurot. Kuna

maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale makseettepanekut kätte toimetada, siis anti

tsiviilasja menetlus üle Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 02.10.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 2830,90

euro, intressivõlgnevuse 286,27 euro, sissenõudmiskulude hüvitise 50 euro, hagi esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 803,51 euro ja täiendava viivise nõudes.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid PLACET GROUP OÜ (krediidiandja) ja kostja 27.04.2019

lepingu nr KK3406942 ja 02.08.2020 lepingu muutmise kokkuleppe, mille alusel võimaldati

kostjal kasutada krediiti krediidilimiidiga 3000 eurot. Lepingus lepiti intressimäärana kokku

40%. Krediidi kulukuse määraks on 49%. Krediidiandja kontrollis ja analüüsis kostja

krediidivõimelisust kostja esitatud laenutaotluses märgitud andmete, kostja pangakonto

väljavõtte ja avalikes andmebaasides oleva teabe alusel. Kostja kohustus lepingust tulenevad

kohustused täitma vastavalt lepingule laenusumma tagastamise ja intresside tasumise

graafikule. Kostja kasutas krediidilimiiti 2830,90 euro ulatuses. Kostja ei ole põhiosa katteks

ühtki tagasimakset teinud. Krediidiandja saatis kostjale 01.01.2023 lepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg 15.01.2023 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd

kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles

krediidiandja 16.01.2023 lepingu üles. Seega on lepingust tulenev põhivõlg 2830,90 eurot.

Kuna kostja ei ole teinud ka ühtki intressimakset, siis on intressivõlg 286,27 eurot.

Krediidiandja loovutas 17.01.2023 nõude kostja vastu koos õigusega nõuda viivist,

kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid hagejale. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt

2830,90 eurolt perioodi 27.01.2023–02.10.2023 eest määraga 40% aastas kokku summas

803,51 eurot.

Kostja vastuväited

4. Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud

09.11.2023. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 07.06.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus märkis, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

6. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja esitanud krediidiandja 27.04.2019

krediidikonto lepingu nr KK3406942, mille alusel võimaldati kostjal saada laenu limiidiga

3000 eurot intressimääraga 40% aastas. Krediidikulukuse määr oli 49% aastas. Samuti on

hageja esitanud 02.08.2020 krediidikonto lepingu nr KK3406942 tingimuste muutmise

2-23-123543

kokkuleppe, mille alusel võimaldatakse laenu saajale maksepuhkust ning koostatakse uus

laenusumma tagastamise ja intresside tasumise graafik. Nimetatud graafiku kohaselt kohustus

laenusaaja ajavahemikul 01.09.2020–01.08.2024 tasuma põhiosa ja intressi maksetena kokku

igakuiselt 127,15 eurot. Kuna hageja esitatud lepingutel puudusid lepingu sõlminud isikute

allkirjad, siis palus maakohus 28.02.2024 määrusega hagejal muuhulgas täpsustada, milliste

tahteavalduste vahetamise teel tema nõuete aluseks olev leping ja lepingu muutmise

kokkulepe sõlmiti ning tegi ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et kostja

avaldas tahet lepingu sõlmimiseks ja vastav tahteavaldus oli tehtud vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus andis hagejale täpsustuste esitamiseks tähtaja kuni

20.03.2024. Hageja kohtule vastanud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 404 lg 1 esimese

lause kohaselt tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 408 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on

tühine mh, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõue. Kuna hageja ei ole

tõendatud krediidikonto lepingu nr KK3786170 sõlmimisel VÕS § 404 lg 1 tuleneva

vorminõude täitmist, siis on kõnealune laenuleping VÕS § 408 lg 1 alusel tühine.

7. Nõude loovutamise teatisest nähtuvalt on krediidiandja loovutanud eespool nimetatud

lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 17.01.2023.

8. Hageja ei ole tõendanud krediidikonto lepingu nr KK3786170 alusel kostjale laenu

andmist. Kohus selgitas 28.02.2024 määruses hagejale, et tarbijakrediidilepingust tuleneva

nõude rahuldamise eelduseks on mh, et krediit on tarbija kasutusse antud, ja palus hagejal

esitada tõendid kostjale laenu andmise kohta. Kohus andis hagejale tähtaja täienduste

esitamiseks kuni 20.03.2024. Hageja kohtumäärusele vastanud ei ole.

Apellatsioonkaebus

9. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 07.06.2024 otsus

ja saata asi tagasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub anda talle tähtaeg

28.02.2024 kohtunõudele vastamiseks. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub

hageja jätta kostja kanda.

10. Maakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-d 1 ja 3 ning

teinud kohtuotsuse, mis on üllatuslik.

11. Maakohus jättis ebaõigesti hagi rahuldamata seetõttu, et hageja ei vastanud 28.02.2024

kohtumääruses märgitud maakohtu selgitustele. Hageja ei teadnud talle 28.02.2024 määrusega

määratud tähtajast täiendava seisukoha ja tõendite esitamiseks hiljemalt 20.03.2024, mistõttu

tal ei olnud ka võimalik nõutavaid menetlustoiminguid teha. Hagejale ei toimetatud

28.02.2024 määrust kätte, vaid see tehti nähtavaks e-toimikus. Hageja oli hagiavalduse

märkinud oma menetlusposti aadressina XXX, kuid hagejale ei nähtu, et sellele aadressile

oleks tulnud teateid tähtaja määramisest või dokumendi nähtavaks tegemisest. Hageja on

avanud määruse alles pärast kohtuotsuse tegemist 09.07.2024.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse. Asi tuleb lahendada TsMS § 646 alusel

üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulisel määral

rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata

2-23-123543

läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 1 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1

p 3 alusel. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on tähtaegne ja sellelt tasuti õiges summas

riigilõiv. Samuti vastab kaebus seaduses sätestatud vorminõuetele. Ringkonnakohus märgib,

et käesolev asi on lihtmenetluse asi, milles maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks.

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole

(lihtmenetlus). Praeguses asjas ei ületanud hageja põhinõue kostja vastu 3500 eurot ega koos

kõrvalnõuetega 7000 eurot ning tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Kuigi käesoleval juhul on maakohus otsuses märkinud, et ta ei anna luba

otsuse edasikaebamiseks, siis kolleegium leiab, et maakohus on selgelt rikkunud

menetlusõiguse norme ja seetõttu võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse.

14. Maakohus jättis hagi rahuldamata, kuna hageja ei olnud vaatamata maakohtu 28.02.2024

määruses esitatud selgitusele sama määrusega antud tähtajaks 20.03.2024 täpsustanud ja

tõendanud, et laenuleping sõlmiti seaduses sätestatud vormis ning laenusumma anti kostja

kasutusse. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud hageja 28.02.2024 määrusest teadlik.

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulenenud maakohtule kohustust 28.02.2024

määrust hagejale kätte toimetada (TsMS § 306 lg 5, § 466 lg 1 esimene lause). Määrus, mida

ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, edastatakse menetlusosalisele kohtu valitud viisil

(TsMS § 466 lg 1 teine lause, § 310 lg 1). Ringkonnakohus on seisukohal, et tehes määruse,

millega kohus täidab selgitamiskohustust ja annab hagejale tähtaja täiendavate selgituste ja

tõendite esitamiseks, mille esitamata jätmise tagajärjeks võib olla hagi rahuldamata jätmine,

tuleb valida määruse edastamiseks viis, mis eelduslikult tagab hagejale tegeliku võimaluse

määrusega tutvuda ning seeläbi saada teada kohtu selgitustest ja talle määratud tähtajast (vt ka

TlnRnKm 18.07.2024, 2-22-147021, p 12; TlnRnKm 13.09.2021, 2-21-109802, p 10;

TlnRnKm 13.10.2022, 2-22-5688, p 9). Seadus ei keela kohtul toimetada sellist määrust

hagejale kätte ka TsMS 6. osas sätestatud korras ja seada täiendavate selgituste ja tõendite

esitamise tähtaja algust sõltuvaks menetlusdokumendi kättetoimetamisest.

16. Praeguses asjas tegi maakohus vaidlusaluse määruse 28.02.2024 ning samal kuupäeval

tegi maakohus määruse hagejale ning hageja lepingulistel esindajatele S.Gle ja H.Fle e-

toimiku infosüsteemis nähtavaks. Tallinna Ringkonnakohus tegi päringu avaliku e-toimiku

haldurile Riigi IT Keskusele, et saada teavet, millistele e-posti aadressidele edastati hagejale

ning hageja lepingulistele esindajatele teavitused selle kohta, et e-toimikus on nähtavaks

tehtud 28.02.2024 määrus. Riigi IT Keskuse 30.07.2024 vastuse kohaselt edastati teavitused

maakohtu 28.02.2024 määruse nähtavaks tegemise kohta S.Gle e-posti aadressile XXX ja

H.Fle e-posti aadressidele XXX ning XXX, kuid määruseid ei ole e-toimikus avatud. Ka asja

materjalidest ei nähtu, et hageja (esindaja) oleks teavituse või määruse kättesaamist

kinnitanud. Samuti ei nähtu, et maakohus oleks püüdnud hagejale määrust mõnel muul viisil

edastada.

2-23-123543

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu valitud viis 28.02.2024 määruse edastamiseks ei

olnud praeguse asja asjaoludel sobiv.

18. Üksnes määruse hagejale ja tema lepingulistele esindajatele e-toimikus nähtavaks

tegemisest selle edastamiseks ei piisa. Isikut tuleb määruse nähtavaks tegemisest ka teavitada,

sest vastasel juhul ei pruugi ta selle olemasolust teada saada. Üldjuhul ei saa isikutelt eeldada,

et nad regulaarselt e-toimikut kontrolliksid.

19. Ehkki praegusel juhul saadeti määruse e-toimikus nähtavaks tegemise kohta teavitus

hageja lepinguliste esindajate e-posti aadressidele, ei olnud see asjaolusid arvestades kohane

teavitamise viis. Üldjuhul tuleks menetlusdokumendi või teate edastamiseks kasutada neid

kontaktandmeid, mille menetlusosaline või tema esindaja on ise kohtule avaldanud. Asja

materjalidest nähtuvalt oli hageja nii maksekäsu kiirmenetluse avalduses kui ka 02.10.2023

hagiavalduses oma e-posti aadressina märkinud XXX. Selles olukorras ei olnud kohane

edastada teadet 28.02.2024 määruse kohta hageja esindajate teistele e-posti aadressidele, mida

hageja ega tema esindajad ei olnud praeguses asjas kohtule avaldanud (sh kasutanud neid e-

posti aadresse kohtuga suhtlemiseks). Saates teavituse kohtule avaldatust erinevale e-posti

aadressile, ei saa kohus olla kindel, et teavitus ka tegelikult õigeaegselt adressaadini jõuab.

Selliselt saadetud teavituse saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda nõuetekohaselt edastatuks

juhul, kui adressaat kinnitab kohtule teavituse kättesaamist või kui kohtule on muude

asjaolude põhjal ilmne, et adressaat on teate kätte saanud. Praegusel juhul selliseid asjaolusid

asja materjalidest ei nähtu. Hageja väitel on ta avanud maakohtu 28.02.2024 määruse alles

09.07.2024, s.o pärast vaidlustatud otsuse tegemist.

20. Eelnevast tulenevalt ei olnud maakohus 28.02.2024 määrust enne vaidlustatud otsuse

tegemist hagejale nõuetekohaselt edastanud. Seetõttu ei olnud ka maakohtu 28.02.2024

määruses esitatud selgitused hagejani jõudnud ning hagejal polnud võimalik maakohtu

palutud küsimustes seisukohti ja tõendeid esitada. Seega oli vaidlustatud otsus, millega

maakohus jättis hagi 28.02.2024 määruses nõutud selgituste esitamata jätmise tõttu

rahuldamata, hagejale üllatuslik. Selliselt on maakohus oluliselt rikkunud õigusliku

ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 656 lg 1 p 1) ja rikkunud eelmenetluse ülesandeid (TsMS §

392 lg 1 p-d 3 ja 4), tehes asjas otsuse enne seda, kui asja oli arutatud ammendavalt ja asi oli

lõpliku lahendi tegemiseks valmis (TsMS § 435 lg 1). Eeltoodud rikkumised on olulised

menetlusõiguse normi rikkumised TsMS § 656 lg 1 p 1 ja lg 2 teise lause mõttes ning toovad

kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise

eelmenetluse staadiumis. Kuna asjas on eelmenetlus nõuetekohaselt läbi viimata ja maakohus

ei ole vaidlustatud otsuses kontrollinud muid hagi rahuldamise eelduseid peale selle, kas laen

on antud kostja kasutusse, ei saaks ringkonnakohus praegusel juhul maakohtu rikkumisi ise

kõrvaldada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus esitada

seisukoht ja tõendid maakohtu 28.02.2024 määruses käsitletud küsimustes.

21. Kuivõrd asi saadetakse TsMS § 646 alusel maakohtule uueks läbi vaatamiseks üksnes

kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul

kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1).

Menetluskulude jaotus

22. Kuna maakohtu otsus tühistatakse asja sisulise lahendamise osas, tuleb see tühistada ka

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

2-23-123543

23. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis TsMS § 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)