3-24-2198/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2198

Määruse kuupäev

9. august 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: X

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde Tallinna Halduskohtu 02.07.2024.a

määrus kohtuasjas 3-24-776 ja Tartu Maakohtu

16.04.2020.a määrus kohtuasjas 1-20-1867.

2. Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonna-kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

5. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 8).

Asjaolud

1. Kaebaja X esitas 27.07.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse. Vastustajana on nimetatud

Lõuna Ringkonnaprokuratuur. Kaebuse nõudeks on kahju hüvitamine. Kaebuse aluseks on

järgmised asjaolud. Politsei- ja Piirivalveamet konfiskeeris 2020. aastal seoses joobes

juhtimisega kaebaja sõiduki xxxxx. Hiljem kaebaja seda tagasi ei saanud, kuna kaebaja oli

sõiduki teinud endise elukaaslase Y nimele. Hiljem selgus, et Y müüs sõiduki kolmandale

isikule. Sellega on kaebajale põhjustatud kahju. Kohus kohaldas kaebajale alusetult sundravi

ning kaebaja taotleb hüvitist sundravil viibitud aja, s.h tervise kahjustamise eest. Sundravi

kohaldamise tõttu ei saanud kaebaja asuda kokkulepitud tööle ning tal tekkis kahju saamata

jäänud töötasu tõttu. Kaebaja viitas süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse

(SKHS) § 5 lg 1 p 5 ning § 11 lg 2 ja lg 4.

2. Kohtute infosüsteemi andmetel tagastas Tallinna Halduskohus 02.07.2024.a määrusega

kohtuasjas 3-24-776 kaebaja kaebuse.

* Kaebaja taotles sundravi määramisega tekitatud kahju hüvitamist (kaebajalt võeti

vabadus, ta ei saanud asuda kokkulepitud tööle). Kohus tegi kindlaks, et kaebaja suhtes

kohaldati sundravi kriminaalmenetluses, Tartu Maakohtu 16.04.2020.a määruse alusel asjas

1-20-1867. Kahju on tekitatud süüteomenetluses, kohaldamisele kuulub SKHS ning nõude

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

* Kaebaja taotles sundravil viibimise ajal tervishoiuteenuse töötajate poolt tekitatud kahju

hüvitamist (kaebajal aeti maha juuksed, telefonikõne ajal seisis tervishoiutöötaja tema

kõrval). Kohus leidis, et see on tervishoiuteenuse osutaja tegevus ehk tegemist on

eraõiguslikus suhtes kahju tekitamisega. Nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu

pädevusse.

* Ka kriminaalmenetluses sõiduki pukseerimisega lammutustöökotta ning sõidukist ilma

jäämisega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

Kahju on tekitatud süüteomenetluses.

Kohtu seisukoht

3. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele. Esiteks on täidetud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 kohaldamise eeldused - kaebaja on halduskohtule varem

juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.

Käesolevas kohtuasjas esitatud kaebuse nõue ja alus kattuvad kohtuasjas 3-24-776 esitatud

kaebuse nõude ja alusega. Tallinna Halduskohus on kohtuasjas 3-24-776 võtnud kaebuse osas

põhjaliku seisukoha ning lõpptulemusena leidnud, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses. Kaebaja on esitanud Tallinna Halduskohtu 02.07.2024.a määruse peale

määruskaebuse. See tähendab, et kaebuse tagastamine ei ole jõustunud ja kaebus on endiselt

kohtu menetluses. Kaebaja nõuete käsitlemine samal ajal kahes erinevas kohtuasjas ei ole

põhjendatud ja ei ole ka vajalik.

Kohus märgib, et kohtuasja 3-24-776 lahendas Tallinna Halduskohus, kuna kaebuse algses

versioonis sisalduvad nõuded allusid Tallinna Halduskohtule. Sel juhul tuli kaebuse

menetlemist ka pärast selle täiendamist jätkata samas kohtus.

4. Teiseks on täidetud HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaldamise eeldused ehk vaidluse lahendamine

ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-

õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda. Praegusel juhul näeb teistsuguse menetluskorra ette SKHS. Kaebaja toob ka

ise välja, et kahju on talle tekitatud süüteomenetluses, ning tugineb SKHS sätetele.

4.1. Tartu Maakohtu 16.04.2020.a määrusega kohtuasjas 1-20-1867 lõpetati

karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgse õigusvastase teo - 27.08.2019 mootorsõiduki

BMW registreerimisnumbriga xxxxx juhtimine seisundis, kus alkoholisisaldus kaebaja ühes

grammis veres oli 1,76 milligrammi - toime pannud kaebaja suhtes kriminaalmenetlus

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1 alusel ning kohaldati kaebaja suhtes

KarS § 86 lg 1 alusel psühhiaatrilist sundravi statsionaarses vormis. Määrusest nähtub, et

kriminaalmenetlust viis läbi ja psühhiaatrilise sundravi kohaldamise taotluse esitas Lõuna

Ringkonnaprokuratuur. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohtu 28.01.2021.a

määrusega asendati statsionaarne psühhiaatriline sundravi ambulatoorsega ja sundravi

kohaldamine lõpetati Tartu Maakohtu 05.04.2023.a määrusega.

SKHS § 5 lg 1 p 5 sätestab, et kui isiku suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg

1 p 1 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vara arestimise või

äravõtmisega. Kui kaebaja väitel tekitati kriminaalmenetluse raames sõiduki BMW

äravõtmisega kahju talle (s.h arvestades, et kaebaja väitel ei olnud tema sõiduki omanik), siis

tuleb selle hüvitamist nõuda SKHS sätestatud korras. Kui kaebajale tekitas kahju Y, siis on

tegemist eraõigusliku vaidlusega, mis kuulub lahendamisele maakohtus.

4.2. SKHS § 7 lg 1 ja 3 sätestavad, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja

põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata

sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Kui kahju

tekitab kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse kohaselt. Riigikohus on selgitanud, et

viidatud säte ei tähenda seda, et kahju hüvitamise nõude saab esitada halduskohtule.

Kohaldamisele kuulub küll riigivastutuse seadus, kuid kahju hüvitamise nõude lahendamine

toimub SKHS-is sätestatud korras (Riigikohtu erikogu määrused asjades 3-18-1652, 3-23-

1995).

SKHS § 11 lg 2 näeb ette, et SKHS § 7 alusel saab nõuda ka mittevaralise kahju hüvitamist,

kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus, teda on piinatud või ebainimlikult või

alandavalt koheldud, kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust, rikutud tema

sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime.

Kui kaebaja leiab, et talle tekitati psühhiaatrilise sundravi kohaldamisega kahju, siis tuleb

selle hüvitamist nõuda SKHS sätestatud korras. Selle nõudega on hõlmatud kaebaja väide, et

temalt võeti alusetult vabadus ning kaebaja väide, et ta ei saanud sundravi kohaldamise tõttu

asuda kokkulepitud tööle.

4.3. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja käesolevas kohtuasjas esitanud kahju hüvitamise nõuet

sundravi kohaldamise ajal tehtud toimingute alusel. Kaebus on esitatud Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri vastu. Kaebaja palub välja mõista hüvitise ebaseadusliku

repressiooniga ära võetud sõiduki, saamata jäänud töötasu ja sundravil viibitud aja eest, s.h

tervise kahjustamisega seotud hüvitis. Kaebaja viidatud toimingud (juuste mahaajamine,

telefonikõne juures viibimine) ei ole nendega hõlmatud. Kui möönda, et need toimingud on

kaebusega hõlmatud, siis on tegemist tervishoiuteenuse osutamise raames tekitatud kahjuga.

Sotsiaalministri määruse „Psühhiaatrilise sundravi osutajale esitatavad nõuded, psühhiaatrilise

sundravi nõuded ja tervishoiuteenuse osutaja töökorraldus kohtu poolt määratud

psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel“ § 3 lg 2 ütleb, et psühhiaatrilist sundravi osutatakse

statsionaarse või ambulatoorse tervishoiuteenusena.

5. Tallinna Halduskohus andis 02.07.2024.a määruses kohtuasjas 3-24-776 kaebajale

põhjalikud selgitused selle kohta, kellele tuleb kaebajal nõuded esitada. Kohus ei korda neid.

Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et uue samasisulise kaebuse esitamine ajal, mil

kaebajale oli kätte toimetatud Tallinna Halduskohtu 02.07.2024.a määrus ja kaebaja oli

03.07.2024 esitanud selle peale määruskaebuse, ei ole oma menetlusõiguste heauskne

teostamine (HKMS § 28 lg 1).

6. Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivust

vabastamiseks või tõenditega seotud taotlusi.

7. Kaebus sisaldab taotlust süüdi mõista isikud, kes on kaebaja suhtes toime pannud

kuritegusid. Kohus selgitab kaebajale, et tal on õigus esitada kuriteoteade uurimisasutusele.

Halduskohus isikuid süüdi mõista ei saa.

8. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks