3-24-785/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

9. august 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-785

Haldusasi

X. X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks

vaadata kaebaja taotlus tähtajalise elamisloa saamiseks

sisuliselt läbi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X. X, volitatud esindaja Liina-Riste Pappel

ja advokaat Kristina Ivanova

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Ragne Õunap

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja menetlus.

2. Määruse jõustumisel tagastada kaebajale riigilõiv 20 eurot. Riigilõiv tagastatakse

selle kohtule tasunud isiku kontole.

3. Kui kaebaja soovib riigilõivu tagastamist mõne muu isiku kontole, siis tuleb

sellest kohtule viivitamata teada anda.

4. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 800 eurot.

5. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosalise enda kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on X. X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

kohustamiseks vaadata tema taotlus tähtajalise elamisloa saamiseks sisuliselt läbi (haldusasi

3-24-785).

2. Politsei- ja Piirivalveameti 20.06.2024 otsusega nr 15.3-3.2/411-1 (edaspidi PPA

20.06.2024 otsus) keelduti kaebajale elamisloa andmist, ehk kaebaja saavutas enda eesmärgi,

milleks on elamisloa taotluse lahendamine. PPA 20.06.2024 otsuse vaidlustas kaebaja koos

temale tehtud lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu ning järelevalvemeetmete kohaldamise

otsustega halduskohtus 01.07.2024 (haldusasi nr 3-24-1946) ning see on halduskohtu

menetlusse võetud halduskohtu 17.07.2024 määrusega.

3. Kuna haldusasja nr 3-24-785 menetluse kestel lahendas PPA kaebaja elamisloa taotluse,

siis ei ole kohustamisnõude menetlemine enam kaebaja õiguste kaitseks vajalik, siis küsis

kohus kaebajalt 12.06.2024 kohtunõudega, kas ta on nõus menetluse lõpetamisega või soovib

menetluse jätkamist õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

4. Kaebaja vastas kohtunõudele 19.07.2024, tuues välja, et peab võimalikuks asja 3-24-785

menetluse lõpetamist halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 152 lg 1 punki 4

alusel. Samuti esitas kaebaja taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 899,15 eurot,

millele lisanduvad riigilõivud summas 40 eurot. Kaebaja põhjendab menetluskulude

hüvitamise taotlust järgmiselt:



Kaebuse esitamise tingis PPA õigusvastane tegevus elamisloa taotluse menetlemisel.

PPA pikendas taotlust kokku seitsmel korral ning menetluse pikkus ületas seaduses

ettenähtud võimalikku maksimaalset menetluse pikkust.



Kaebajale ei olnud elamisloa menetluse pikkus ettenähtav ning menetluse venimise

tõttu aegusid ka kaebaja isikut tõendavad dokumendid.



PPA andis haldusakti kaebuse esitamise järgselt ning pärast kaebusele vastamist.

5. PPA vaidles 24.07.2024 seisukohas menetluskulude hüvitamise taotlusele järgmistel

põhjendustel vastu:



Kaebaja elamisloa taotluse menetluse lõppemine 20.06.2024 ei olnud seotud

käesolevas haldusasjas kohtusse pöördumisega.



Elamisloa taotluse menetlus oli sedavõrd pikk põhjusel, et PPA-l ei õnnestunud välja

selgitada kaebaja isikut.



Isegi kui menetluskulud osalt välja mõista, siis on alus nende vähendamiseks.

Haldusasjas nr 3-24-785 ei ole advokaadibüroo enne 18.07.2024 esitanud ühtegi

dokumenti, mistõttu saab hüvitatav olla vaid 18.07.2024 esitatud dokumendi

koostamiseks kulunud aeg.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 152 lg 1 punkti 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab seda

haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise

õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda

taotleb (HKMS § 152 lg 2).

7. PPA lahendas kaebaja elamisloa taotluse 20.06.2024 otsusega ehk kaebuses nõutav

haldusakt on antud. Ehkki PPA keeldus kaebajale elamisloa andmisest, siis asjaolu, et

menetluse lõpptulem kaebajat ei rahulda, ei ole menetluslikult selliseks asjaoluks, mille tõttu

peaks kohus menetlust jätkama. Kaebaja õiguste kaitse on võimalik 20.06.2024 otsuse

vaidlustamisega ning seda on kaebaja ka teinud (haldusasi 3-24-1946). Sel põhjusel ei nähtu

kohtule ka asjaolusid, mistõttu oleks kaebaja õiguste kaitseks vajalik minna üle

tuvastamisnõudele (HKMS § 152 lg 2). Selliseid asjaolusid ei nähtunud ka kaebajale, kuna

kaebaja nõustus menetluse lõpetamisega.

8. Eelnevast tulenevalt ning võttes aluseks kaebaja 19.07.2024 antud nõusoleku, siis lõpetab

kohus haldusasja menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel.

9. Vastavalt HKMS § 155 lg-le 6 ja § 43 lõike 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise korral

sama nõudega samal alusel halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

Menetluskulude jaotamine

10. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 899,15 eurot, millele lisanduvad

riigilõivud summas 40 eurot. Kohtu hinnangul on menetluskulude osaline hüvitamine

kaebajale HKMS § 108 lg 6 alusel põhjendatud. Vaidlust ei ole, et vastustaja lahendas kaebaja

elamisloa taotluse pärast seda, kui kaebaja pöördus kaebusega kohtusse, kusjuures enne seda

oli PPA taotlust menetlenud enam kui poolteist aastat. Kohtu hinnangul ei saa konkreetse

vaidluse asjaolusid aluseks võttes väita, et kaebuse esitamine oleks olnud ennatlik või

põhjendamatu, mistõttu ei saa ka lõpuni väita, et kaebaja pöördumine kohtusse ei mõjutanud

lõppastmes PPA otsustamisprotsessi.

11. Eelnevast tulenevalt tuleb menetluskulud kaebajale hüvitada jätmiselt:

11.1. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastatakse kaebajale HKMS § 104 lg 5 punkti 4

alusel.

11.2. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu jätab kohus kaebaja kanda,

kuna kohus lahendas taotluse sisuliselt, jättes selle rahuldamata.

11.3. Ka õigusabikulude hüvitamine kaebajale on 800 euro ulatuses põhjendatud. Kohtule ei

nähtu, et Advokaadibüroo LINDEBERG OÜ advokaadi tööaeg oleks olnud ülepaisutatud

ning seda sama ei saa väita ka OÜ Pappel Legal Firm teenuse osas. Ehkki viimase osas on

menetluskulude nimekiri napp, siis nähtub, et 3 tundi kulus kaebuse koostamisele ning 1 tund

kaebajaga konsulteerimisele. See näib kohtule mõistlik ajakulu. Samas arvestab kohus

proportsionaalselt maha esialgse õiguskaitse taotluse koostamisele ja selle kaebajaga

läbirääkimiseks kulunud ajakulu, kuna kohus taotlust ei rahuldanud. Seega esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisega seotud menetluskulu jääb kaebaja enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)