2-23-14480/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

9. august 2024

Tsiviilasi

(number ja menetluse ese)

nr 2-23-14480

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi S.K. (end. K-H. J.)

vastu 31.07.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr

7034951487 tuleneva põhivõlgnevuse 5940,90 euro, intressi

402,19 euro, haldustasu 11,60 euro, võla sissenõudmiskulu

35, sissenõutavaks muutunud viivise 3801,18 euro ja viivise

alates 11.10.2023 kuni põhinõude (5940,90 eurot) täitmiseni

19,9% aastas väljamõistmiseks

hagimenetlus

Hagihind

11373,11 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood: 14304235,

asukoht: Vabaõhumuuseumi tee 1, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja

Sigrid Rahkema

(Julianuse Õigusbüroo OÜ,

e-post:

jurist@julianus.ee)

Kostja

S.K. (end. K-H. J.) (isikukood: xxxxxxxxxxx /end. isikukood

xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx xx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx,

xxxxxxxxxxx; e-post: xxxx.xxxxxxx

@xxxxx.

xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista S.K.lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks põhivõlg 3577,28 eurot.

3. Jätta resolutsiooni p 2 ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tunnistada kohtuotsus resolutsiooni p 2 osas viivitamatult täidetavaks (TsMS § 468 lg 1

p 2).

6. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebe kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv 595 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD

1. Hageja on esitanud 11.10.2023 hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingutest tuleneva

põhivõlgnevuse 5940,90 euro, intressi 402,19 euro, haldustasu 11,60 euro, võla

sissenõudmiskulu 35, sissenõutavaks muutunud viivise 3801,18 euro ja viivise alates 11.10.2023

kuni põhinõude (5940,90 eurot) täitmiseni 19,9% aastas väljamõistmiseks. Hageja palub jätta

menetluskulud, s.o riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 507 eurot, kostja kanda. Lisaks taotleb

hageja menetluskuludelt seadusjärgse viivise väljamõistmist.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejaga 31.07.2018 sõlminud tarbijakrediidilepingu nr

7034951487, mille alusel sai kostja laenu (dtl 78-86). Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 09.07.2020 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse

(Lisa 2), milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 23.07.2020 võlgnevuse tasumiseks. Kostjal

jäid osaliselt või täielikult tasumata järgmised osamaksed: 10.04.2020, 10.05.2020, 10.06.2020,

10.07.2020. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles

hageja 24.07.2020 lepingu üles. Vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 2 ja 3 kontrollis hageja kostja

varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse (dtl 92).

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse

(dtl 93) ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

polnud. Hageja esitas tõendina ingliskeelse krediidianalüüsi (dtl 94-95), krediidiinfo (dtl 95),

elatusliku miinimumi 2018.a. elatusmiinimumi kohta (dtl 96) ja kostja konto väljavõtte (dtl 98-

113). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud

summas osamaksega laenulepingut.

3. Laenulepingu alusel sai kostja laenu summas 7000 eurot, millele lisandus lepingutasu summas

350 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel

perioodi 10.09.2018 – 10.10.2023 (dtl 88-89). Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale perioodil

10.09.2018 – 10.03.2020, millest põhiosa katteks on arvestatud 1409,10 eurot. Kostjal on

põhivõlgnevus alates 20. osamaksest so 10.04.2020. a kuni 23. osamakseni so 10.07.2020

Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 5940,90 eurot (7350-1409,1). Intressi arvestatakse

vastavalt lepingus kokku lepitud kokku intressimäärale 19,9% aastas ja 0,055% päevas. Kostjal

on intressi võlgnevus alates 20. osamaksest 10.04.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 23.

osamakseni so 10.07.2020, kokku summas 402,19 eurot (102,96+101,37+99,75+98,11). Kostja

intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus summas 402,19 eurot.

Vastavalt lepingu eritingimustele ja maksegraafikule on kostja kohustatud tasuma lepingu

haldamise tasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga so

24.07.2020.a. oli kostjal tasumata 10.04.2020-10.07.2020 osamaksete laenuhaldustasud, s.o.

kokku 11,6 eurot (4 x 2,90). Kostja laenuhaldustasu tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on

laenuhaldustasu võlgnevus summas 11,60 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla

summalt 5940,90 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates 25.07.2020 kuni

hagiavalduse esitamise kuupäevani 11.10.2023 lepingu eritingimustes kokku lepitud viivise

määras s.o 19,9%. Hageja nõuab viivist summas 3801,18 eurot. Hageja esitas viivise arvestuse

lisana (dtl 114). Hageja sissenõudekulude summa 35,00 eurot kujunemine: 09.09.2020 tasulise

kirja saatmine 25 eurot, 19.10.2020 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega

tekkinud kulud 5 eurot.

4. Kohtu 28.11.2023 nõudele

(dtl 127-128)

vastates märgib hageja 20.12.2023

menetlusdokumendis (dtl 131-133) täiendavalt, et lepingu jõukohasust tõendab muuhulgas

asjaolu, et kostja täitis lepingut probleemideta pea kaks aastat. Hageja arvestas, et kostja igakuine

sissetulek on 654 eurot. Kostja kohustustena võttis hageja arvestusse 290 eurot kuus. Hageja

arvestas kohustustena Bigbank AS kohustus SL16-01-1436561 oli ca 135-200 eurot ja SL18-01-

1521912 ca 20 eurot kuus ning lepingu 17-121428-VL alusel 50 eurot kuus ehk kokku

keskmiselt ca 290 eurot kuus. Hageja märgib, et juunis 2018 kostja poolt võetud laenuga COOP

pangast L3701451421, on tasutud varasemad laenulepingute kohustused sh Bigbank lepingut

SL16-01-1436561 ja SL16-01-1436561ning tagastatud lepingu 18-037531-VL laenujääk. Juulist

2018 alates on kostja kohustusteks Coop pank laen L3701451421 summas 128 eurot kuus. Seega

Coop pangast võetud laenuga refinantseeriti osaliselt Bigbank ja 18-037531-VL lepingu

kohustusi ning kohustuste summa oluliselt Coop pank laenuga ei suurenenud. Hagis on hageja

välja toonud, et arvestuse kujunemise ning leidnud seega et kostja kohustused kokku peale laenu

väljamaksmist on 438,46 eurot ehk 67,04% sissetulekust. Ehk et kostjale jääb kätte ca 33%

sissetulekust. Ehk siis leping ei ole kuidagi sõlmitud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid rikkudes ning kohustused olid kostjale igati jõukohased. Seega on hageja

seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid ei ole rikutud. Vaatamata eeltoodule täitis

hageja kohtu nõude ümberarvestuse osas. Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas

3422,72 eurot, mille kohta lisas hageja väljavõtte laekumistest (dtl 134-135). Hageja on algselt

arvestanud laekumised vastavalt graafikus kokku lepitule, nii intressi, põhiosa kui ka

laenuhaldustasu katteks. Käesoleval juhul vastavalt lepingu maksegraafikule tuli laen tagastada

perioodil 10.08.2018 - 10.07.2023 ehk kõikide osamaksete tähtaeg oli hagi esitamisega

saabunud. Käesoleval juhul vastavalt hagivaldusele sai kostja laenu kokku summas 7000 eurot.

Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet (millega hageja ei nõustu), siis tuleb kõik tasumised 3422,72 eurot,

arvestada põhiosa katteks ning kostjal tuleb tagastada lepingute alusel saadud summa 3577,28

eurot (7000-3422,72).

5. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 19.01.2024 elukoha aadressil.

Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. (TsMS § 407 lg 1).

7. Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS

§ 407 lg 6).

8. Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu

hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus

rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi

rahuldamata (vt TlnRngK 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 23).

9. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik hageja põhinõue rahuldada osaliselt

tagaseljaotsusega, kuid ülejäänud osas võtta seisukoht n-ö sisulise otsusega.

10. Kohtu hinnangul on kohtule esitatud tõendite alusel tuvastatav, et füüsilisest isikust kostja võttis

krediiti väljaspool majandustegevust, s.t hagejaga sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidilepingu

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses. Kokku on kostja saanud laenu hagiavalduse

kohaselt 7000 eurot.

11. VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt

peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja

arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates

vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb

krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7,

lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lõike 13 järgi peab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul

oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. Kohtul on kohustus

kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel

(Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus nr C-679/18, p-d 20–23). Selleks ei pea tarbija esitama

menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.

12. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on hageja tarbijakrediidilepinguid sõlmides tuginenud mh

kostja pangakonto väljavõttele (dtl 98-113). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet (Tln RngKo 8.11.2021 nr 2-20-106661, p 55). Seega iseenesest on hageja teinud

konto väljavõtet nõudes õigesti. Samas, nagu ka hageja ise oma täiendavas seisukohas märgib ja

mis nähtub ka kohtule esitatud tõendist, oli juba 31.07.2018 tarbijakrediidi sõlmimise ajaks

ilmne, et kostja ei suuda vaatamata oma sissetulekutele rahadega majandada ning elab

laenurahast. Kostja püsivaks sissetulekuks sai pidada üksnes xx-st xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx

laekuvat töötasu, mis jäi perioodil 05.01.2018 – 22.07.2018 vahemikku 580-705 eurot. Muud

väidetava sissetulekuna saadud maksed on kas laenumaksed (nt 09.04.2018 summas 1850 eurot,

08.06.2018 Coop Finants AS summas 5145 eurot), millega on refinantseeritud jällegi varasemaid

laenumakseid (nt 09.06.2018 AS-le Bigbank tagastatud laen 1890 eurot, 10.06.2018 18-037531-

VL tagastamine 1 836,86 eurot). Seega ilmneb kostja muster kasutada oma elamiskulude

katmiseks ebapiisava regulaarse sissetuleku tõttu järjekindlalt laenuraha. Kohus on seisukohal, et

sellisel moel kostjale jätkuvalt laenu andes ei tegutsenud hageja vastutustundliku laenamise

printsiipi järgides, vaatamata asjaolule, et kostja 2 aastat hagejale laenumakseid tagastas.

Sealjuures ei ole välistatud, et kostja pidi hagejale laenumakseid tagastades võtma uuesti laenu

kolmandatelt isikutelt, arvestades, millised olid hageja püsivad töötasu ning väljaminekud.

13. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt

TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli esialgse

lepingu sõlmimise ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli

kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda.

Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega tasusid. Vastavad nõuded (sh viivis,

haldustasud, sissenõudekulud) jätab kohus rahuldamata.

14. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda

kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise

vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kuivõrd

kostja sai hagejalt laenuraha 7000 euro ja on tagastanud sellest hagejale 3422,72 eurot (dtl 134-

135), mis tuleb kõik arvestada põhivõla katteks, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

3577,28 eurot.

MENETLUSKULUD

15. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et

käesoleval juhul on hagi rahuldamise ulatust silmas pidades põhjendatud jätta menetluskulud

poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik