2-24-6797/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Kohtujurist

Ervin Makko

Määruse tegemise aeg ja koht

09.08.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-6797

Tsiviilasi

X.Q pankrotihaldur E.A kaebus kohtutäitur K.P

17.04.2024 otsusele täiteasjas 025/2020/1748

Menetlustoiming

Kaebuse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebuse esitaja X.Q pankrotihaldur E.A

Kohtutäitur K.P (registrikood 14522096), lepingulised

esindajad Paul Keres ja Aleksander Muru

Võlausaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701)

Asjast puudutatud isik T.U (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.Q pankrotihaldur E.A kaebus kohtutäitur K.P 17.04.2024 otsusele

täiteasjas 025/2020/1748 rahuldamata.

2. Jätta kõik menetluskulud X.Q pankrotihaldur E.A kanda.

3. Välja mõista X.Q pankrotihaldurilt E.A menetluskulude hüvitis kohtutäitur K.P

kasuks 1050 eurot ja T.U kasuks 854 eurot.

4. Välja mõista X.Q pankrotihaldurilt E.A kohtutäitur K.P ja T.U kasuks viivis

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Avaldaja kaebus

2-24-6797

1.

29.04.2024 esitatud kaebuse kohaselt teavitas kohtutäitur K.P 13.03.2024 avaldajat, et on

välja kuulutanud enampakkumise korteriomandile (registriosa nr xxxx) asukohaga xxxx. X.Q

pankrotihaldur esitas avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, enampakkumise tühistamiseks.

Pankrotihaldur muuhulgas tõi välja, et kohtutäitur jätkab alusetult pankrotivõlgniku X.Q

suhtes täitemenetlust ja on asunud alusetult müüma (pankroti) vara, milleks puudub seadusest

tulenevalt igasugune alus. Olemas on jõustunud kohtulahend selle kohta, et kohus ei andnud

kohtutäiturile luba täitemenetluses pankrotivara müümiseks pankrotimenetluse kestel

täitemenetluses (tsiviilasi nr 2-22-6347). Kohtutäitur koostas 17.04.2024 otsuse, millega jättis

avaldaja kaebuse rahuldamata.

Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituri käsitlus sellest, nagu Harju Maakohtu 25.03.2022

otsus tsiviilasjas nr 2-22-4446, mis jõustus 04.03.2024, annaks kohtutäiturile aluse pöörata

sissenõuet ja kuulutada välja 13.03.2024 enampakkumine X.Q ainuomandis olevale

korteriomandile, mis on pankrotivara, on ebaõige ega tulene seadusest. Kohtulahend ise ei loo

omandiõigust. Selleks, et väita, et kinnisasi on avaldajate ühisvara, peab olema tehtud

kinnistusraamatus vastav kanne. Avaldaja hinnangul saab kohtutäitur tulenevalt TMS § 140

lg-st 1 sissenõudja nõude täitmiseks kinnisasjale pöörata sissenõude, kui võlgnik on kantud

kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud

omaniku üldõigusjärglane. Korteriomandi ainuomanik oli X.Q (pankrotis), kelle suhtes

toimub pankrotimenetlus. Pankrotivõlgnikule jäetud vara kuulub tema pankrotivara hulka,

mida pankrotihaldur valitseb ja käsutab tulenevalt PankrS § 36 lg-st 1. Kinnistusraamatu

kannet omaniku muudatuse tegemiseks enampakkumise välja kuulutamise ajal ei olnud ja see

on tehtud alles 03.04.2024.

Sellist lahendit, kus kohus lahendaks täitemenetluse lõpetamise või lõpetamata jätmisega

seotud õiguslike küsimusi, tehtud ei ole. Tsiviilasjas nr 2-21-128853 tegi kohus määruse,

millega jättis avaldajate kaebuse läbi vaatamata, kuna kohtu hinnangul ei olnud avaldajad

järginud kohtuvälise menetlemise korda.

Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 17.04.2024 otsus täiteasjas nr 025/2020/1748 ning

tunnistada kohtutäituri tegevus 13.03.2024 enampakkumise välja kuulutamisel

ebaseaduslikuks. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda.

Kohtutäituri ja sissenõudja seisukohad

2.

29.05.2024 kaasas kohus menetlusse asjast puudutatud isikutena Tallinna kohtutäitur K.P

, sissenõudja Swedbank AS-i ja täitemenetluse osalise T.U ning määras asjast puudutatud

isikutele kaebuse osas seisukoha esitamiseks tähtaja.

3. Sissenõudja ei esitanud kohtule tähtaegselt seisukohta.

4.

05.06.2024 esitas puudutatud isik T.U kohtule seisukoha menetluses. T.U palub

rahuldada X.Q pankrotihalduri E.A kaebuse kohtutäituri K.P 17.04.2024 otsusele täiteasjas

nr 025/2020/1748 tühistamiseks osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata kaebuse

enampakkumise väljakuulutamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Puudutatud isik palub

tunnistada 13.03.2024 kinnisasja enampakkumise väljakuulutamine ebaseaduslikuks.

T.U põhjendab, et kuna ta ei olnud kinnisasja omanikuks juba alates 23.08.2021 (s.o ajast, mil

avaldaja kanti ainuomanikuna kinnistusraamatusse), ei saanud tema suhtes läbi viia

täitetoiminguid, sh välja kuulutada 13.03.2024 enampakkumist. Samamoodi ei saanud

täitetoiminguid läbi viia ka avaldaja suhtes. Kuigi hüpoteegipidaja õigusi korteriomandi

ühisvarana jagamine ei mõjuta, mõjutab hüpoteegipidaja nõudeõiguse realiseerimist asjaolu,

kas korteriomand kuulub pankrotivara hulka või mitte. See tähendab, kas hüpoteegipidaja

2 / 8

2-24-6797

saab oma nõuet sundkorras sisse nõuda täite- või pankrotimenetluses. Kinnisasjast sai alates

23.08.2021 pankrotivara, ning täitemenetlus tuli kohtutäituril lõpetada TMS § 51 alusel.

Antud fakti ei muuda ka asjaolu, et kohtutäitur täitemenetluse lõpetamise otsust puudutatud

isikule teadaolevalt ei koostanud. Kohtutäituril ei olnud 13.03.2024 alust asuda seisukohale,

et korteriomand ei kuulu pankrotivara hulka ja et korteriomand kuulub X.Q (pankrotis) ja T.U

ühisvarasse. Sellise aluse, millega kohtutäitur oleks saanud lugeda avaldaja ja puudutatud

isiku kinnisasja omanikeks, oleks saanud kohtutäiturile anda üksnes kanne kinnistusraamatus,

millega oleks olemasolevat kannet muudetud või parandatud. T.U märgib, et kohtulahend

(Harju Maakohtu 25.03.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-22-4446) ise ei loo omandiõigust. Selleks,

et kinnisasi kuuluks võlgniku antud juhul T.U omandisse, peab olema tehtud

kinnistusraamatus vastav kanne. Samuti puudub kohtutäituril õiguslik alus asuda sissenõuet

pöörama pankrotivarale, välja arvatud TMS § 511 lg 1 alusel. Kohtutäitur üritas antud sättele

tugineda ja esitas 28.04.2022 Harju Maakohtule täiteasjas 025/2020/1748 avalduse, milles

palus kinnisasja pankrotivaraks muutumise tõttu lubada kohtutäituril läbi viia enampakkumise

TMS § 511 lg 1 alusel ning lubada kinnisasja enampakkumisel müügi korral korraldada

kohtutäituril tulemi jaotamine, kuid kohus sellega ei nõustunud ning luba ei andnud (tsiviilasi

nr 2-22-6347). Kinnistusraamatust nähtub, et kinnistusraamatu kannet omaniku muudatuse

tegemiseks enampakkumise välja kuulutamise ajal ei olnud ja see on tehtud alles 03.04.2024.

5.

18.06.2024 esitas kohtutäitur kohtule seisukoha. Kohtutäitur vaidleb esitatud kaebusele

vastu ning jääb oma otsuses avaldatud seisukohtade ja selgituste juurde ning palub jätta

kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtutäitur ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt kuni kinnisraamatusse vastava kande

tegemiseni ei kuulu vaidlusalune kinnisasi T.U ja X.Q (pankrotis) ühisvarasse.

Tsiviilasjas 2-22-4446 tegi Harju Maakohus 04.03.2024 jõustunud otsuse, millega tunnistas

kehtetuks tsiviilasjas 2-16-9434 sõlmitud kohtuliku kompromissi, millega jäeti korteriomand

X.Q (pankrotis) ainuomandisse, täies ulatuses ning tühistas tsiviilasjas 2-16-9434 05.05.2021

kinnitatud kohtumääruse. See tähendab, et X.Q (pankrotis) kohta on nii-öelda ennistatud

omanikukanne, mis eelnes 05.05.2021 kompromissimääruse alusel tehtud kandele.

Kohtutäitur järeldab, et kinnisasi on kogu aeg olnud X.Q ja T.U ühisvaras.

Kohtutäitur leiab, et kuna tegemist on abikaasade ühisvaraga, siis PankrS § 36 lg 1 järgi ei ole

pankrotihalduril enne ühisvara jagamist võlgnikule kuuluva ühisvara käsutamise õigust. See

õigus on kohtutäituril, kes saab korraldada avaliku enampakkumise täitemenetluse

seadustikus sätestatud korda arvestades.

Kohtutäitur ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et enampakkumise läbiviimine on seadusega

vastuolus kuivõrd kinnisasi ei kuulunud T.U-le ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2023

määrusega tsiviilasjas 2-22-6347 ei antud täiturile õigust X.Q (pankrotis) vara müümiseks.

Täitur leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2023 määrus käsitles kohtutäiturile loa

andmist enampakkumise läbiviimiseks TMS § 511 alusel ja lähtus tühistatud kompromissi

määrusest. Määrusest ei saa teha järeldust, nagu kohus oleks keelanud täitemenetluse

läbiviimise vara suhtes, mis pankrotivara hulka ei kuulu.

Kohtutäitur on X.Q ja T.U ühisvara arestinud juba 2020. a. ning arestimisakti ei ole

tühistatud. TMS § 52 lg 1 esimese lause kohaselt varale sissenõude pööramisel see arestitakse

ja müüakse.

04.08.2021 otsusega lahendas kohtutäitur T.U ja X.Q avalduse täitemenetluse lõpetamiseks,

jättes avalduse rahuldamata. Tsiviilasjas nr 2-21-12885 jättis kohus kaebaja ja T.U kaebused

läbi vaatamata, sest kaebus kohtutäituri 04.08.2021 otsuse peale tulnuks esitada esmalt

3 / 8

2-24-6797

kohtutäiturile. Kaebust kohtutäiturile TMS § 217 lg 1 nimetatud tähtaja jooksul ei esitatud,

millest tulenevalt saab kohtutäituri 04.08.2021 otsuse lugeda jõustunuks.

Kohtu seisukoht

6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse, puudutatud isikute seisukohtadega,

dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et

esitatud kaeabus tuleb jätta rahuldamata.

7. Kohus analüüsib esmalt menetluslikke küsimusi (I), teiseks võtab kohus seisukoha

kaebuse osas (II) ja lõpetuseks võtab seisukoha menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise

osas (III).

I Menetluslikud küsimused

8. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 vaatab kohus

esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita

asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit

pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise

kohustus. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu lahendas

kohus asja kirjalikus menetluses. Keegi menetlusosalistest enda suulist ärakuulamist ei

taotlenud.

9. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline

kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest

keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse

esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi

menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul

otsuse. TMS § 218 lg 1 järgi võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri

otsuse peale otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule,

kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtu tuvastatud asjaoludel on kaebus avaldaja

poolt kohtutäituri 17.04.2024 otsuse peale esitatud tähtaegselt ja õigele maakohtule.

II Kaebuse lahendamine

10. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kohtutäituri 17.04.2024 otsuse seaduslikkust, mistõttu

tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas

avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu

andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses

vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või

mitte.

11. Kohus on väljaande Ametlikud teadaanded vahendusel tuvastanud ja pooltel puudub

vaidlus, et kohtutäitur K.P avaldas 13.03.2024 täitemenetluses enampakkumise teate

vaidlusaluse kinnisasja müümiseks.

12. X.Q pankrotihaldur E.A esitas kohtutäiturile kaebuse enampakkumise läbiviimise osas,

mille kohtutäitur jättis 17.04.2024 otsusega rahuldamata (dtl 18-21).

4 / 8

2-24-6797

13. Avaldaja leiab, et kohtutäituri käsitlus sellest, nagu Harju Maakohtu 25.03.2022 otsus

tsiviilasjas 2-22-4446, mis jõustus 04.03.2024, annaks kohtutäiturile aluse pöörata sissenõuet

ja kuulutada välja 13.03.2024 enampakkumine X.Q ainuomandis olevale kinnisasjale, mis on

pankrotivara, on ebaõige ega tulene seadusest.

14. Kohtute infosüsteemi vahendusel ja kohtule esitatud tõendite alusel kohus tuvastas, et:

-

Tsiviilasjas 2-16-9434 kinnitas Tartu Maakohus T.U ja X.Q (pankrotis)

pankrotihalduri E.A kompromissi, mille kohaselt pooled leppisid mh kokku: „Jagada

T.U ja X.Q ühisvara selliselt, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriossa nr 17482201 sisse kantud korteriomand asukohaga XXX (katastritunnus

xxxx; üldpind on 120,50 m2) X.Q (pankrotis) selliselt, et korteriomand jääb X.Q

ainuomandisse. Lõpetada T.U ja X.Q ühisomand Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriossa nr xxxx sisse kantud korteriomandile asukohaga XXX

(katastritunnus xxxx; üldpind on 120,50 m2) (dtl 83).

-

Tsiviilasjas 2-22-4446 tegi Harju Maakohus 20.10.2022 otsuse, millega mh tunnistas

kehtetuks tsiviilasjas nr 2-16-9434 sõlmitud kohtuliku kompromissi täies ulatuses ning

tühistas tsiviilasjas 2-16-9434 05.05.2021 kinnitatud kohtumääruse. Otsus jõustus

04.03.2024 (dtl 66).

15. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole

algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu

rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus on seisukohal, et kui tehing

on tühistatud või kehtetuks tunnistatud, siis on see samamoodi nagu ka tühine tehing kehtetu

algusest peale. Tühise ja tühistatud tehingu õiguslikud tagajärjed on sarnased.

Arvestades, et kohus tunnistas kehtetuks kompromissi määruse, taastus kompromissi

kinnitamisele eelnenud kinnisasja omandi seis 04.03.2024 tsiviilasjas 2-22-4446 jõustunud

kohtulahendi alusel. Nimetatud kohtulahendis on kohus selgitanud: „ Kuivõrd kompromissil

ei ole tagasivõitmise järel üldse mingeid õiguslikke tagajärgi, siis tuleb rahuldada ka hageja

nõue kustutada kinnisasja registriosa numbriga xxxx kinnistusraamatu II jakku kantud

omaniku kanne X (isikukood xxxx) osas, mis on sissekantud 13.08.2021 pankrotihalduri

avalduse ja 05.05.2021 kohtumääruse alusel“ (dtl 74).

Seega sai kohtutäitur enampakkumise väljakuulutamise ajal, so 13.03.2024, lähtuda sellest, et

kinnisasja ei ole poolte kokkuleppel jäetud X.Q (pankrotis) ainuomandisse.

Kaebusest ega kohtule esitatud materjalidest ei selgu, et vaidlusalune kinnisasi kuuluks X.Q

(pankrotis) lahusvara hulka. PKS § 27 lg 6 sätestab, et vara ese loetakse abikaasade ühisvara

hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka.

Kolmandate isikute suhtes kehtib varaeseme kuulumine abikaasa lahusvara hulka ainult PKS

§-s 61 sätestatut järgides.

Ka Riigikohus on tsiviilasja 3-2-1-111-16 punktis 40.3 leidnud, et: „Nõuetele sissenõude

pööramiseks ei ole sissenõudja huvides lahusvara eeldust kehtestatud. Kui täiturile on teada,

et võlgnik on abielus, kehtib seega eeldus, et tegu on ühisvaraga /…/“.

Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-164-05 tehtud otsuse p-s 10 asunud seisukohale, et kinnisasja

abikaasade ühisvara hulka kuulumise eelduseks ei ole mõlema abikaasa kandmine

kinnistusraamatusse kinnisasja ühiste omanikena.

Eelnevast tulenvalt asub kohus seisukohale, et kohtutäitur sai vaidlusaluse kinnisasja

enampakkumise väljakuulutamisel PKS § 25 ja PKS § 27 lg-st 6 tulenevalt lähtuda eeldusest,

et ese kuulub poolte ühisvara hulka.

5 / 8

2-24-6797

Kohus märgib, et T.U viited Riigikohtu lahendite 3-2-1-74-16 p-le 18.2 ja 3-3-1-82-15 p-dele

22.1-22.2 ei ole käesoleval juhul asjakohased, sest esimesel juhul puudutas asi ühisvara

jagamise vaidlust ja teisel juhul sissenõudja õigust esitada hagi võlgniku ja tehingu teise

poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks täitemenetluse seadustiku neljandas osas

sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Mõlemad

Riigikohtu lahendid ja viidatud punktid puudutavad ühisvara jagamist ja käsitlevad

seisukohta, mille kohaselt kohtuotsus, millega kohus jätab ühisvarasse kuuluva kinnisasja

ühele abikaasale, ei ole kujundusliku toimega ning vara jagamine toimub kinnistamisega.

Käesolevas juhul puudutab vaidlus aga kehtetuks tunnistatud tehingu õiguslikke tagajärgi.

Seega kohus ei saa nõustuda seisukohaga, mille kohaselt enampakkumise ajal

kinnistusraamatus olev kanne vaid ühe abikaasa kohta, välistab kinnisasja kuulumise

abikaasade ühisvarasse.

16. Pankrotiseaduse (PankrS) § 122 lg 1 viimane lause sätestab, et võlgniku pankrotivara

hulka kuulub temale ühisvara jagamisel jääv osa ühisvarast. Seega ei saa enne ühisvara

jagamist ühisvara hulka kuuluvate esemete valitsemine ja käsutamine minna PankrS § 36 lg 1

alusel üle pankrotihaldurile.

Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-38-14 tehtud otsuse p-s 16 asunud seisukohale, et abikaasade

ühisvara hulka kuuluvad esemed ei kuulu enne ühisvara jagamist abikaasa pankrotivara hulka.

Pankroti väljakuulutamisega moodustub PankrS § 35 lg 1 p 1 järgi küll võlgniku varast

pankrotivara, kuid abikaasade ühisvara tuleb PankrS § 122 lg 1 järgi esmalt jagada,

abikaasade ühisomand esemetele lõpetada ja alles jagamise tulemusena võlgnikule jäetud vara

saab arvata tema pankrotivara hulka (vt ka Riigikohtu 27. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-99-04, p 25). Sellest tulenevalt ei ole pankrotihalduril enne ühisvara jagamist

võlgnikule kuuluva ühisvara käsutamise õigust PankrS § 36 lg 1 järgi ning ta ei saa seaduse

järgi abikaasade ühisvara jagamiseks avalikku enampakkumist korraldada ega ka abikaasade

solidaarkohustusi võlausaldajale täita.

Eelnevast tulenevalt ei saanud kohtutäitur asuda enampakkumise väljakuulutamise ajal

seisukohale, et kinnisasi võiks kuuluda X.Q (pankrotis) pankrotivara hulka.

Enne ühisvara jagamist on võlgnikule kuuluva ühisvara käsutamise õigus kohtutäituril, kes

saab korraldada avaliku enampakkumise täitemenetluse seadustikus sätestatud korda

arvestades.

17. Võlgnik X.Q (pankrotis) suhtes on 28.04.2020 algatatud täitemenetluse 025/2020/1748

algatamise aluseks hüpoteegi seadmise lepingud 29.11.2005 nr 9868; 23.12.2004 nr 6283;

28.01.2005 nr 504; 18.01.2007 nr 334; 18.012008 nr 252; 18.08.2008 nr 3019 ja Tartu

Maakohtu 17.08.2016 otsus tsiviilasjas 2-14-11743 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019

otsus tsiviilasjas nr 2-18-6630 ja sissenõudja SWEDBANK AS avaldus (dtl 8).

Võlgnik T.U suhtes on 28.04.2020 algatatud täitemenetluse 025/2020/1748 aluseks Tallinna

Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus tsiviilasjas 2-18-6630 ja sissenõudja SWEDBANK AS

avaldus (dtl 9).

Seega oli kohtutäituril TMS § 14 lg 1 ja 2 alusel õigus pöörata sissenõue abikaasade

ühisvarale, sh vara arestida ning korraldada ühisvarasse kuuluva kinnisasja osas

enampakkumine.

Kuna enampakkumine kuulutati välja mitte X.Q (pankrotis) pankrotivara, vaid kohtutäiturile

teadaolevalt abikaasade ühisvara suhtes, siis ei ole avaldaja väited X.Q (pankrotis)

pankrotivara müümise keelamise osas asjakohased.

6 / 8

2-24-6797

18. Kohus on tuvastanud, et tsiviilasjas 2-21-12885 jättis kohus 28.09.2021 T.U ja X.Q

pankrotihalduri kaebused täituri 04.08.2021 otsusele läbi vaatamata, sest kaebus tulnuks

esitada esmalt kohtutäiturile (dtl 279). Määruse kohaselt 04.08.2021 otsusega lahendas

kohtutäitur T.U ja X.Q pankrotihalduri avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, jättes avalduse

rahuldamata. Kohtutäiturile esitatud avaldus täitemenetluse lõpetamiseks põhines 2021 aastal

väitel, et kuna T.U-le ei kuulu vara, mille suhtes kohtutäitur on täitemenetluse alustanud ning

X.Q suhtes on välja kuulutatud pankrot, siis seaduse kohaselt puudub alus kohtutäituril

võõrandada pankrotivara.

TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse

peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise kohta kaebuse

kohtutäiturile kümne päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või pidi teada

saama otsuse või toimingu tegemisest. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei

esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele,

mida ta oleks võinud esitada kaebuses.

Praegusel juhul jättis kaebuse esitaja kohtutäituri 04.08.2021 otsuse TMS § 217 lg 1

sätestatud tähtaega järgimata vaidlustamata. Kaebuse esitaja ei saa TMS § 217 lg-st 6

tulenevalt enam käesolevat kaebust esitades tugineda asjaoludele, mida võinuks esitada

04.08.2021 kohtutäituri otsusele kaebust esitades. Käesolevalt esitatud kaebuse asjaolud aga

kattuvad suures osas asjaoludega, mida tulnuks esitada 04.08.2021 otsusele kaebust esitades.

Käesolevas kaebuses esitatud uued väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.

19. Eelnevat kokku võttes, asub kohus seisukohale, et täitemenetlus, s.h kinnisasja

13.03.2024 enampakkumine on toimunud seadusega kooskõlas ning puudub alus kaebuse

rahuldamiseks. Kohus jätab kaebuse 17.04.2024 kohtutäituri otsusele täiteasjas

025/2020/1748 täies ulatuses rahuldamata.

III Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

20. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg

4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma.

21. TsMS § 172 lg-s 1 on sätestatud, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud

kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva

riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

22. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõik menetluskulud jäävad

avaldaja X.Q pankrotihaldur E.A kanda.

Kohtutäitur K.P palub 18.06.2024 menetlusdokumendis määrata kohtutäituri menetluskulude

rahaliseks suuruseks 1050 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusteenuseid on osutatud kokku

mahus 6,4 tundi keskmise tunnihinnaga 164 (käibemaksuta). „Õiguslik analüüs ja töö

koostamine“ on advokaati aidanud juristi toimingud tunni hinnaga 150 eurot ja „töö

7 / 8

2-24-6797

seisukohaga“ on advokaadi toiming 3 tundi tunni hinnaga 180 eurot. Tutvunud kohtutäituri

K.P lepingulise esindaja kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus

seisukohale, et dokumentide koostamisele ja esitamisele kulunud aeg 6,4 tundi on

põhjendatud ja vajalik. Riigikohus on 17.04.2024 tsiviilasjas 2-17-124505 määruse punktis 16

leidnud, et ka tsiviilasjades peab iseenesest olema võimalik, et hüvitatavaks loetakse

lepinguliseks esindajaks olnud advokaati aidanud vandeadvokaadi või juristi, kes ei ole

kohtus lepingulise esindajana osalenud, tehtud toimingute kulu, kui need toimingud on

menetluses olnud vajalikud ja mõistlikud, ei ole tekitanud lisakulusid võrreldes olukorraga,

kui toimingud oleks teinud esindajaks olnud advokaat, vaid on kulusid kokkuvõtlikult

vähendanud. Seega kohtutäituri K.P menetluskulud on põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning

tuleb avaldajalt kohtutäiturile välja mõista 1050 euro ulatuses.

T.U palub 05.06.2024 menetlusdokumendis (dtl 56-57) välja mõista menetluskulud 1022,80

euro ulatuses kuue tunni eest. Lepingulise esindaja tunnitasu on 140 eurot, millele lisandub

käibemaks. T.U kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ja ta ei

ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Tutvunud T.U lepingulise esindaja kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga,

asub kohus seisukohale, et dokumentide koostamisele ja esitamisele kulunud aeg on

põhjendatud ja vajalik viie tunni, s.o 700 euro (5t*140 eurot) ulatuses, millele lisandub TsMS

§ 174 lg 10 alusel käibemaks 22% ehk 154 eurot, kokku 854 eurot.

23. Kohtutäituri K.P ja T.U taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

24. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva,

kohtunik

8 / 8