2-22-135842/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Mati Maksing, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

09.08.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-135842

Kohtuasi

Tallinn, Majaka tn 44 korteriühistu avaldus ATi ja IS

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.12.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

IS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinn, Majaka tn 44 korteriühistu (registrikood

80215430), lepinguline esindaja Margus Saulep

Puudutatud isik I AT (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja Marina Smirnova

Puudutatud isik II IS (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja Marina Suhnjova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde ATi 09.02.2024 seisukohale lisatud tõend

(maksekorraldus).

2. Jätta asja materjalide juurde võtmata IS 13.02.2024 seisukohale lisatud tõendid

(lisad 1–5).

3. Jätta Harju Maakohtu 21.12.2023 määrus muutmata.

4. Jätta IS määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta määruskaebemenetluse kulud IS kanda.

6. Mõista ISlt Tallinn, Majaka tn 44 korteriühistu kasuks välja menetluskulude hüvitis

275 eurot.

7. Mõista ISlt ATi kasuks välja menetluskulude hüvitis 122 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-22-135842

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinn, Majaka tn 44 korteriühistu (avaldaja) esitas 17.09.2022 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse ATilt (puudutatud isik I) ja ISlt (puudutatud isik II) 1249,18

euro saamiseks. Maakohus tegi puudutatud isikutele makseettepaneku, millele puudutatud

isikud esitasid vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 10.10.2022 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Avaldaja esitas 07.11.2022 Harju Maakohtule avalduse puudutatud isikult I ja puudutatud

isikult II solidaarselt 1316,48 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta

solidaarselt puudutatud isikute kanda.

2.1. Avalduse kohaselt majandab avaldaja Tallinnas Majaka tn 44 asuvat korteriomanditeks

jagatud kinnisasja. Majaka tn 44 korteri nr x (korteriomand) omanikud on (alates 21.10.2020)

puudutatud isik I ja (alates 29.12.2004) puudutatud isik II. Avaldaja vahendab Majaka tn 44

korteriomanikele teenuseid ning kogub makseid (sh hoolduskulu ja remondifondi makseid).

Puudutatud isikud on jätnud maksmata ajavahemikus 09.10.2020–10.10.2022 esitatud

majandamiskulude arved kogusummas 1316,48 eurot (arved).

2.2. Avaldaja leiab, et mõlemad puudutatud isikud vastutavad majandamiskulude tasumise eest

solidaarselt korteriomandi kaasomanikena. Kaasomanike omavahelised suhted avaldaja nõuet

ei mõjuta. Avaldaja võib nõuda kohustuse täitmist mõlemalt puudutatud isikult.

2.3. Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku I seisukohaga, et ta ei pea majandamiskulusid kandma,

kuna korteriomand ei ole tema kasutuses. Puudutatud isik I on korteriomandi kaasomanik.

Avaldaja nõude seisukohalt ei oma tähtsust, kas ja millise aja jooksul puudutatud isik I on

korterit kasutanud. Asjassepuutumatu on ka puudutatud isiku I väide, et tal oli korteriühistu

juhatuse liikmetega kokkulepe, et korteriomandiga seonduvaid makseid tasub puudutatud

isik II. Puudutatud isik I ei ole viidatud kokkuleppe sõlmimist tõendanud ning ka juhul, kui

selline kokkulepe oleks sõlmitud, ei mõjutaks see avaldaja nõuet. Arvetel on maksjatena

märgitud korteri endised omanikud, kuna puudutatud isik I ei teavitanud avaldaja

raamatupidajat nimede muutmise vajadusest.

2.4. Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku II seisukohaga, et arvete maksmise eest vastutab

üksnes puudutatud isik I. Puudutatud isiku II seisukoht, et avaldaja põhikirjast tulenevalt on

poolte vahel kokkulepe, et puudutatud isik I ja puudutatud isik II täidavad majandamiskulude

tasumise kohustust vastavalt nende valduses oleva korteriomandi pinnale, on põhjendamatu.

Kuigi puudutatud isik II on temale laekunud arved tasunud, saab avaldaja esitada

puudutatud isiku II vastu ka kaasomanike solidaarvastutusel põhinevaid nõudeid. Avaldaja ei

nõustu puudutatud isiku II seisukohaga, et avaldaja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Puudutatud isik I palus jätta avalduse tema suhtes rahuldamata.

2-22-135842

3.1. Puudutatud isik I sõlmis 12.10.2020 korteriomandi mõttelise osa müügilepingu ja

asjaõiguslepingu ning ta kanti 21.10.2020 korteriomandi kaasomanikuna kinnistusraamatusse.

Puudutatud isik II esitas aga 16.11.2020 ostueesõiguse teostamise avalduse. Puudutatud isik I

oli nõus sõlmima puudutatud isikuga II asjaõiguslepingu ja andma korteriomandi mõttelise osa

puudutatud isikule II üle, kuid puudutatud isik II keeldus notari juurde tulemast ning esitas

kohtule hagi. Harju Maakohus rahuldas 20.10.2022 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-21-101

puudutatud isiku II hagi ja kohustas puudutatud isikut I andma nõusoleku kinnistusraamatusse

puudutatud isiku I kohta tehtud omanikukande kustutamiseks. Kohtuotsuses märkis kohus, et

puudutatud isik I võttis 19.01.2021 hagi õigeks. Seega oli puudutatud isik I juba alates

19.01.2021 nõus korteriomandi mõttelise osa valduse puudutatud isikule II üle andma ja

asjaõiguslepingu sõlmima. Tehing jäi tegemata puudutatud isikust II tulenevatel asjaoludel.

3.2. Alates 16.11.2020, s.o alates puudutatud isiku II ostueesõiguse avalduse kättesaamisest,

ei ole puudutatud isik I korteriomandi osa vallanud ega kasutanud. Samuti oli puudutatud isiku

I ja avaldaja juhatuse liikmete vahel kokkulepe, et korteriomandiga seotud maksed tasub

puudutatud isik II, kes oli 16.11.2020 avaldanud soovi kasutada ostueesõigust ja olla terve

korteriomandi omanik. Puudutatud isik I ei ole süüdi, et puudutatud isik II ei ole siiani

kinnistusraamatusse korteriomandi ainuomanikuna kantud. Majandamiskulud peab kandma

puudutatud isik II, kellel on kogu korteriomandi valdamise ja kasutamise õigus ning õigus olla

kogu korteriomandi omanik.

4. Puudutatud isik II palus jätta avalduse tema suhtes läbi vaatamata.

Puudutatud isik II leiab, et ta ei pea arveid maksma, kuna arvete järgi on maksjateks

Nimfodora Frolova, VM ja ED. Samuti ei pea puudutatud isik II arveid maksma põhjusel, et

makseid nõutakse korteri 22,6 m2 suuruse pinna ehk korteriomandi 2255/4300 mõttelise osa

eest. Alates 12.10.2020 on korteri pinnast 22,6 m2 puudutatud isiku I valduses ning alates

21.10.2020 ka puudutatud isiku I omandis. Puudutatud isik II leiab, et avaldusega ei saa

taotlevat eesmärki saavutada, kuna arvete tasumise eest vastutab üksnes puudutatud isik I

osavõlgnikuna. Puudutatud isik I ja puudutatud isik II on osavõlgnikud, mitte

solidaarvõlgnikud. Puudutatud isik II on korteriomandi kaasomanik 2045/4300 suuruses

mõttelises osas, millele vastab 20,45 m2 korteri pinnast. Avaldaja on alates puudutatud isiku II

kaasomanikuna kinnistussraamatusse kandmisest (29.12.2004) esitanud puudutatud isiku II

korteriomandi osa eest majandamiskulude arveid eraldi. Puudutatud isik II on kõik arved

vastavalt temale kuuluva korteriomandi osa suurusele tasunud. Puudutatud isik II leiab, et

avaldaja solidaarnõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Puudutatud isik II ei pea maksma

puudutatud isiku I arveid temale kuuluva kaasomandi osa eest.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 21.12.2023 määrusega avalduse, mõistis puudutatud isikutelt

solidaarselt avaldaja kasuks välja 1316,48 eurot, jättis avaldaja menetluskulud solidaarselt

puudutatud isikute kanda ning mõistis puudutatud isikutelt välja avaldaja menetluskulude

hüvitise 865 eurot.

5.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei vaidle menetlusosalised selle üle, et avaldaja

esitatud majanduskulude arved ajavahemiku 01.09.2020–30.09.2022 eest on tasumata. Samuti

ei ole vaidlust nõutava summa suuruse üle. Avaldaja ja puudutatud isikud vaidlevad selle üle,

kellel on arvete tasumise kohustus.

5.2. Puudutatud isik II kanti korteriomandi 2045/4300 mõttelise osa kaasomanikuna

kinnistusraamatusse 29.12.2004. Puudutatud isik I kanti korteriomandi 2255/4300 mõttelise osa

2-22-135842

kaasomanikuna kinnistusraamatusse 21.10.2020. Alates 14.12.2022 kuulub korteriomand

tervikuna puudutatud isiku II ainuomandisse.

5.3. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 15 lg 2 järgi vastutavad korteriomandist

tulenevate kohustuste täitmise eest korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Ühine omand

on asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 1 järgi kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand.

Ühine omand on kaasomand või ühisomand (AÕS § 70 lg 2). Kaasomand on kahele või

enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand (AÕS § 70 lg 3).

KrtS § 40 lg 1 järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi võib korteriühistu põhikirjaga

korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades ette näha sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust

erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on

kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud

huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud

tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa

suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

5.4. Avaldaja põhikirja p 3.2.4 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord

kuus, mitte hiljem kui juhatuse poolt määratud tähtaja jooksul, maksed kommunaalteenuste

eest, mis tulevad läbi elamu kommunikatsioonide (s.o vesi, küte, soe vesi, kanalisatsioon).

Põhikirja p 3.2.5 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus,

juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, sihtotstarbelised maksed elamu majandamise

jooksvate kulutuste katteks. Maksete suuruse määramisel lähtutakse korteri üldpinnast, mis on

korteriühistu liikme valduses (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki

korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni ja elektriavariide

likvideerimiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu

tegevusega seotud kulutused).

5.5. Puudutatud isikud olid alates 21.10.2020 korteriomandi kaasomanikud ja vastutasid

korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest avaldaja ees solidaarselt KrtS § 15 lg 2 ja

avaldaja põhikirja p-de 3.2.4 ja 3.2.5 alusel. Seega on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikutelt

solidaarselt ajavahemikus 21.10.2020–30.09.2022 tekkinud majandamiskulude tasumist.

5.6. Puudutatud isik I sai korteri kaasomanikuks 21.10.2020. Avaldaja nõuab juba alates

2020. a septembris tekkinud majandamiskulude tasumist. Kohtule esitatust nähtuvalt müüsid

NF, VM ja ED 12.10.2020 puudutatud isikule I 2255/4300 suuruse mõttelise osa

korteriomandist. KrtS § 43 lg 1 järgi lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku

õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Sama sätte lõikes 2 on

toodud, et korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana

võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja

vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Seega vastutab puudutatud isik I avaldaja ees

enne korteriomandi mõttelise osa omandamist ajavahemikus 01.09.2020–20.10.2020 tekkinud

võlgnevuse eest käendajana. Käendaja vastutab võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 järgi

solidaarselt endiste omanikega. Seega on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult I võlgnevuse

tasumist ka ajavahemiku 01.09.2020–20.10.2020 eest KrtS § 43 lg 1, VÕS § 145 lg 1 ja

avaldaja põhikirja p-de 3.2.4 ja 3.2.5 alusel.

5.7. Puudutatud isik II oli korteriomandi kaasomanik kogu avaldaja nõude aluseks olevate

majanduskulude tekkimise ajavahemiku jooksul. Seega vastutab puudutatud isik II avaldaja ees

korteriomandiga seotud kohustuste täitmise eest solidaarselt teiste kaasomanikuga KrtS § 15

lg 2 ja avaldaja põhikirja p-de 3.2.4 ja 3.2.5 alusel, muu hulgas ajavahemikus 01.09.2020–

20.10.2020 tekkinud kohustuste eest.

2-22-135842

5.8. Puudutatud isiku I vastuväide, et ta ei ole korteriomandit kasutanud, ei vabasta teda

majandamiskulude kandmise kohustusest. Korteriomanik peab kandma korteriomandil lasuvad

kohustused sõltumata sellest, kas ta korteriomandit kasutab. Ka puudutatud isiku I väide, et ta

oli juba 19.01.2021 nõus sõlmima puudutatud isikuga II asjaõiguslepingu ja korteriomandi

valduse talle üle andma, ei oma avaldaja nõude seisukohalt tähtsust. Avaldaja nõue kuulub

rahuldamisele sõltumata puudutatud isikute vahelistest suhetest.

5.9. Puudutatud isiku II vastuväide, et teda ei ole arvetel maksjana nimetatud, ei vabasta teda

majandamiskulude kandmise kohustusest. Korteriomandi (kaas)omanikud peavad olema

teadlikud oma kohustustest ka juhul, kui korteriühistu arvetel on kohustatud isikute andmete

märkimisel eksitud. Tulenevalt solidaarkohustuse olemasolust ei saa puudutatud isiku II suhtes

esitatud nõude rahuldamata jätmise aluseks olla ka asjaolu, et puudutatud isik II on temale

kuuluva kaasomandi osa suurusele vastavad eraldi väljastatud majandamiskulude arved

tasunud. Avaldaja nõue puudutatud isiku II vastu ei ole vastuolus hea usu põhimõttega.

Puudutatud isik II ei ole tõendanud, et tal oleks olnud avaldajaga kokkulepe solidaarkohustusest

kõrvalekaldumiseks (st kokkulepe, et puudutatud isik II vastutab avaldaja ees vaid temale

kuuluva kaasomandi mõttelise osaga seotud kulude eest).

Määruskaebus

6. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas,

milles avaldus puudutatud isiku II suhtes rahuldati, ja teha uus määrus, millega jätta avaldus

puudutatud isiku II suhtes rahuldamata, puudutatud isikul II maakohtu menetluses tekkinud

menetluskulud avaldaja kanda, rahuldada avaldus üksnes puudutatud isiku I suhtes ja jätta

avaldajal maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud puudutatud isiku I kanda.

Ringkonnakohtu menetluses puudutatud isikul II tekkivad menetluskulud palub puudutatud

isik II jätta avaldaja kanda. Alternatiivselt palub puudutatud isik II saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

6.1. Määruskaebuse kohaselt lähtub maakohtu määrus üksnes tõdemusest, et puudutatud

isikud I ja II vastutavad avaldaja nõutava kohustuse täitmise eest solidaarselt. Maakohus jättis

välja selgitamata solidaarvõlgnike omavaheliste kohustuste jaotuse. VÕS § 69 lg 1 järgi peavad

solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes täitma kohustuse võrdsetes osades, kui seadusest,

lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 reguleerib solidaarvõlgnike

omavahelist suhet ehk nn sisesuhet. Solidaarvõlgnike sisesuhte regulatsiooni eesmärk on välja

selgitada, kuidas jaguneb vastutus solidaarkohustuse täitmise eest üksikute solidaarvõlgnike

vahel. Solidaarvõlgnikel on sisesuhtes osavastutus ja mõni solidaarvõlgnikest võib kohustuse

täitmise eest ka mitte vastutada. VÕS § 69 lg 1 teisest poolest tuleneb, et solidaarvõlgnike

omavaheline vastutus võib jaguneda ka teisiti kui võrdsetes osades, kui see tuleneb kohustuse

olemusest.

6.2. Maakohus pidanuks KrtS § 15 lg 2 hea usu põhimõttest tulenevalt jätma kohaldamata.

Avaldaja väljastas kaasomanikele eraldi arveid juba alates 2004. aastast, mistõttu avaldaja

käitumine tekitas kaasomanikel mulje, et nad vastutavad avaldaja ees eraldi. Puudutatud isiku II

vastu nõude esitamine oli ootamatu. Avaldaja ei teavitanud puudutatud isikut II teise

kaasomaniku võlgnevusest enne kohtusse pöördumist. Tõele ei vasta, et avaldaja saatis

puudutatud isikule II 12.08.2022 nõudekirja. Avaldaja on oma õiguseid kuritarvitanud.

6.3. Avaldaja käitumist, kus ta väljastas juba alates 2004. a kaasomanikele eraldi arveid, saab

pidada kaudseks tahteavalduseks, millega avaldaja ja puudutatud isiku II vahel tekkis

kokkulepe, et puudutatud isik II kannab ühistu ees kulusid üksnes temale kuuluva kaasomandi

mõttelise osa eest. KrtS § 13 lg 1 järgi võivad korteriomanikud kokkuleppel korraldada

korteriomandist

ja

korteriühistust

tulenevaid

õigussuhteid

korteriomandi-

ja

2-22-135842

korteriühistuseaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab.

Riigikohus on selgitanud, et kokkulepe võidakse saavutada kaudsete vastastikuste

tahteavalduste kaudu, kusjuures kaudne on selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse

tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg

(RKTKm 20.06.2022, 2-19-8045, p 15).

Avaldaja seisukoht määruskaebuse kohta

7. Avaldaja leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

7.1. Määruskaebuses viidatud võlaõigusseaduse sätted reguleerivad solidaarvõlgnike

omavahelisi suhteid. Puudutatud isikute sisesuhted ja asjaolu, et üks kaasomanikest on osaliselt

korteriomandiga seotud majandamiskulude kohustust täitnud, ei oma tähtsust.

7.2. Avaldaja nõude esitamine ei olnud vastuolus hea usu põhimõttega. Nõue on esitatud

aegumistähtaega järgides. Puudutatud isik II ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust

arvata, et avaldaja on oma nõudeõigust kuritarvitanud. Asjaolu, et avaldaja saatis arved kahele

kaasomanikule eraldi, ei muuda solidaarnõude esitamist hea usu põhimõtte vastaseks.

Puudutatud isikule II ei saanud arvete eraldi saatmisest jääda muljet, et avaldaja temalt

majandamiskulude võlgnevust ei nõua. Ebatäpne on puudutatud isiku II väide, et arveid esitati

eraldi juba 2004. aastast, kuna avaldaja nõue puudutab alates 2020. a septembrist tekkinud

võlgnevuse tasumist. Avaldaja esitas 12.08.2022 mõlemale puudutatud isikule nõudekirja,

milles teavitas neid võlgnevusest. Enne nõude esitamist ei olnud ka puudutatud isik II ise

avaldajalt arvete tasumise kohta informatsiooni küsinud. Avaldaja eeldas, et puudutatud

isikud I ja II jagavad omavahel informatsiooni.

Puudutatud isiku I seisukoht määruskaebuse kohta

8. Puudutatud isik I leiab, et maakohtu määruse muutmiseks alus puudub.

KrtS § 15 lg 2 järgi vastutavad korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest

korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Seega on korteriühistul õigus nõuda

kommunaalmaksete võla tasumist solidaarselt mõlemalt kaasomanikult. Puudutatud isik I on

tasunud avaldajale pool maakohtu määrusega puudutatud isikutelt solidaarselt väljamõistetud

summadest.

Menetluse edasine käik

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659

rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6

kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

11. Maakohus kohaldas avalduse lahendamisel KrtS § 15 lg-t 2, mille järgi korteriomandi

ühised omanikud vastutavad korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt.

Solidaarselt võlgnetava kohustuse maksmapanekut reguleerib VÕS § 65 lg 1, mille järgi

võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt

ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Lahendades avaldaja nõuet puudutatud isikute I ja II kui

2-22-135842

solidaarvõlgnike vastu ei pidanud ega saanudki maakohus hakata lahendama solidaarvõlgnike

omavahelisi nõudeid. Seetõttu ei ole asjakohane määruskaebuse viide VÕS § 69 lg-le 1, mis

reguleerib solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid (s.o solidaarvõlgnike sisesuhet). VÕS § 69 lg 1

järgi peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades,

kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Juhul, kui üks solidaarvõlgnik

on täitnud võlausaldaja nõude temale solidaarvõlgnike sisesuhtes langevast osast suuremas

ulatuses,

tekib

sellel

solidaarvõlgnikul

tagasinõue

teise

solidaarvõlgniku

vastu.

Solidaarkohustuse võlausaldaja (antud juhul avaldaja) ees vastutavad solidaarvõlgnikud,

sõltumata omavahelisest vastutuse jaotusest või võimalikest tagasinõuetest, vastavalt VÕS § 65

lg-le 1.

12. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel toimida heas

usus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et avaldaja nõude maksmapanek

KrtS § 15 lg 2 alusel puudutatud isikute I ja II vastu solidaarselt ei olnud vastuolus hea usu

põhimõttega. Korteriomandi kaasomanike vastutus korteriomandist tulenevate kohustuste

täitmise eest on seadusest tulenevalt solidaarne. Asjaolu, et korteriühistu vormistas

kaasomanikele arveid eraldi, kaasomanike seadusest tulenevat solidaarvastutust ei muutnud.

Arvete eraldi vormistamine ei anna korteriomandi kaasomanikule alust eeldada, et teisele

kaasomanikule väljastatud arvel olnud summa saab nõuetekohaselt tasutud, või et selle summa

tasumata jäämisel ei nõua korteriühistu tasumist teiselt kaasomanikult. Korteriühistu tegevus,

kus arveid esitatakse kaasomanikele eraldi, ei ole piisav järeldamaks, et korteriühistu soovis

kaasomanike solidaarvastutuse regulatsioonist kõrvale kalduda. Seega ei ole arvete eraldi

vormistamisest võimalik järeldada ka seda, et avaldaja ja puudutatud isiku II vahel oleks olnud

kokkulepe, et puudutatud isik II vastutab avaldaja ees vaid temale kuuluva kaasomandi

mõttelise osaga seotud kulude eest. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ka avaldaja

seisukoht, et korteriühistu võib üldjuhul eeldada, et korteriomandi ühised omanikud jagavad

omavahel korteriomandi valitsemisega ja korteriomandist tulenevate kohustuste täitmisega

seotud informatsiooni. Osundatud käsitlust toetab KrtS § 15 lg-st 3 tulenev põhimõte, et kui

korteriomanikud ei ole määranud endale korteriomandist tulenevate õiguste teostamiseks ühist

esindajat, loetakse korteriühistu poolt ühiste korteriomanike suhtes tehtud tehing kehtivaks ka

siis, kui see on tehtud üksnes ühe korteriomaniku suhtes.

13. Asja materjalide hulgas on avaldaja 12.08.2022 puudutatud isikutele I ja II adresseeritud

nõudekiri (dtl 94). Puudutatud isik II märkis määruskaebuses, et ta ei ole avaldaja nõudekirja

saanud. Puudutatud isik II ei ole eelnevas menetluses nõudekirja saamist vaidlustanud, samuti

ei ole puudutatud isik II oma uut väidet (ega selle hilisema esitamise põhjuseid) põhistanud.

Ringkonnakohus jätab puudutatud isiku II väite nõudekirja saamata jätmise kohta TsMS § 652

lg 4 alusel tähelepanuta. Nõudekirja saamata jäämine ei muudaks ka kohtu järeldust, et nõude

esitamine avaldaja poolt, arvestades menetlusosaliste esile toodud vaidlustamata asjaolusid,

ei olnud vastuolus hea usu põhimõttega.

14. Puudutatud isik II lisas 13.02.2024 seisukohale dokumendid (seisukoha lisad 1–5), millega

soovib tõendada puudutatud isiku II ostueesõiguse teostamise ja korteriomandi omandamisega

seonduvaid raskuseid. Ringkonnakohus leiab, et osundatud asjaolusid ei ole vaja tõendada, sest

kohus ei lahenda siinses asjas puudutatud isikute I ja II omavahelisi suhteid. Seetõttu jätab

ringkonnakohus puudutatud isiku II 13.02.2024 seisukohale lisatud dokumendid asja

materjalide juurde võtmata.

15. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

2-22-135842

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171

lg 1 alusel jätta puudutatud isiku II kanda.

17. Ringkonnakohus määrab kindlaks avaldaja ja puudutatud isiku I menetluskulude rahalise

suuruse (TsMS § 174 lg 1). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

17.1. Avaldaja 26.01.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt tekkisid avaldajal seoses

määruskaebuse menetlemisega õigusabikulud 275 eurot. Avaldaja lepingulise esindaja

toimingud hõlmasid määruskaebusega tutvumist, konsulteerimist kliendiga, määruskaebuse

kohta seisukoha koostamist, puudutatud isiku II menetluskulude nimekirja analüüsi ja

seisukoha koostamist puudutatud isiku II menetluskulude kohta ning avaldaja menetluskulude

nimekirja koostamist. Lepingulisel esindajal kulus toimingutele kokku 2,75 tundi. Lepingulise

esindaja tunnitasu määr oli 100 eurot (ilma käibemaksuta).

Ringkonnakohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja toimingud on olnud vajalikud ja neile

kulunud aeg põhjendatud. Menetluskulude nimekirjas loetletud toimingud on kooskõlas

tsiviilasja materjalidega. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr 100 eurot ei ületa sarnase

õigusteenuse tavapärast hinda ja on kooskõlas kohtupraktika, esindaja kvalifikatsiooni ning asja

mahu ja keerukusega. Seega on avaldaja põhjendatud menetluskulud 275 eurot.

Eelnevast tulenevalt tuleb puudutatud isikult II avaldaja kasuks välja mõista menetluskulude

hüvitis 275 eurot.

17.2. Puudutatud isiku I 20.06.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt tekkisid puudutatud

isikul I seoses määruskaebuse menetlemisega õigusabikulud 122 eurot (sh käibemaks).

Puudutatud isiku I lepingulise esindaja toimingud hõlmasid määruskaebuse analüüsi ning

määruskaebusele vastuse koostamist ja kohtule esitamist. Ajakulu lepingulise esindaja

toimingutele oli kokku üks tund ning lepingulise esindaja tunnitasu määr oli 100 eurot (millele

lisandub käibemaks).

Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku I lepingulise esindaja toimingud on olnud vajalikud

ja neile kulunud aeg põhjendatud. Menetluskulude nimekirjas loetletud toimingud on kooskõlas

tsiviilasja materjalidega. Puudutatud isiku I lepingulise esindaja tunnitasu määr 100 eurot

(millele lisandub käibemaks) ei ületa sarnase õigusteenuse tavapärast hinda ja on kooskõlas

kohtupraktika, esindaja kvalifikatsiooni ning asja mahu ja keerukusega. Seega on puudutatud

isiku I põhjendatud menetluskulud 122 eurot.

Eelnevast tulenevalt tuleb puudutatud isikult II puudutatud isiku I kasuks välja mõista

menetluskulude hüvitis 122 eurot.

18. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)