2-24-100532/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Lihtmenetlusotsus

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

8. august 2024

Tsiviilasi

(number ja menetluse e

nr 2-24-100532

OK Incure OÜ hagi M.K. (K.) vastu 01.10.2020 ESTO AS-

ga sõlmitud krediidiliini lepingust nr 7826553365 tuleneva

põhivõlgnevuse 1115,68 euro, intressi 170,41 euro,

meeldetuletuskirja tasu 10 euro, võla sissenõudmiskulude

30 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 168.77 euro

väljamõistmiseks

hagimenetlus lihtmenetlusena

Hagihind

1494,86 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

OK Incure OÜ (registrikood: 11542046; asukoht: Mustamäe

tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja

Anu Volmer (e-post: anu.volmer@okincure.ee)

Kostja

M.K. (isikukood: xxxxxxxxxxx; viimane teadaolev elukoht:

xxxxxxx xx-x, xxxxx; tegelik elukoht teadmata, e-post:

xxxxxxxxxxx

@xxxxx.

xx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale, sh kostjale väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd menetluse kestel ei ilmnenud lisaandmeid tema

tegeliku asukoha kohta.

Edasikaebe kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot,

on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta;

menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.

Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse

kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu

Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited,

vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes

olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.

2. Hageja on 09.02.2024 esitanud kohtusse hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva

võla nõudes. Nõuded on hagejale loovutatud. Hageja toob välja, et kostja sõlmis ESTO AS-ga

(krediidiandja) 01.10.2020 tähtajatu tarbijakrediidilepingu nr 7826553365, krediidilimiidiga

2000 eurot (dtl 41-45, s.o krediidikonto leping, põhitingimused). Kostja on perioodil 01.10.2020

- 14.09.2023 saanud krediiti kokku 1800 eurot, millest on maha arvestatud lepingu

põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 3,5 eurot + 3,1% ülekandesummast, s.o 62,80 eurot (dtl

47, 49, s.o väljamaksed kostjale).

3. Kostja poolt on lepinguga seonduvalt tehtud tagasimakseid kokku 2274,07 eurot, millest on

arvestatud põhiosale 684,32 eurot, intressi katteks 1549,75 eurot, kiire väljamakse tasu katteks

15 eurot, kliendilepingu muutmise tasuks 15 eurot, meeldetuletuskirja tasu eest 10 eurot (dtl 50-

51, s.o kostja poolt tasutud maksed).

4. Lepingu põhitingimuste kohaselt on Kostja kohustatud maksma intressi 40.9% aastas

tagastamata krediidisummalt. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes

kokkulepitud intressimääras tasumata intress kokku summas 170,41 eurot (lepingu perioodil

alates lepingu sõlmimisest 01.10.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 14.09.2023 kogunenud intress

1720,16 eurot, millest on maha arvestatud perioodi jooksul tasutud intress kokku 1 549,75

eurot). Lisaks nõuab hageja kostjalt põhinõude tasumiseni viivist intressiga samas määras

(40,9% aastas), st sissenõutavaks muutununa 168,77 eurot. Samuti sissenõudmiskulusid 30 eurot

ja meeldetuletuskirjade tasu 10 eurot.

5. Hageja leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud. Krediidiandja

kontrollis Kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete

(dtl 146), arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning

vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet

kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 1450 eurot

kuus. Kostja arvelduskonto alusel arvestas krediidiandja Kostja sissetulekutena viimase kuu

töötasu Tartu Linnavalitsuselt 1007,45 eurot (dtl 71-145, kostja pangakonto väljavõte,

09.09.2020 kanne). Oma finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 300 eurot. Krediidiandja ei

tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused

Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi

(dtl 147).

6. Kostjale on hagimaterjalid Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud

06.04.2024. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

8. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1

kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

9. Esmalt märgib kohus, et Riigikohus on 24.11.2023 lahendis nr 2-21-13098 põhjalikult

analüüsinud kohtute rolli menetluses, mis puudutavad tarbijakrediidilepinguid ja tarbijaga

sõlmitud võlatunnistusi. Vastavale lahendile ja poolte tõendamiskoormisele on kohus osundanud

varasemalt ka käesoleva menetluse käigus (dtl 17-19).

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. On tuvastatav, et kostja on tarbijakrediidilepinguna sõlminud ESTO AS-ga

01.10.2020 tähtajatu tarbijakrediidilepingu nr 7826553365.

11. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS

§ 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui

ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks ei piisa

ainult KAVS § 49 lg-s 1 sätestatud sise-eeskirjaga kehtestatud krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodikast. Vastav metoodika peab olema ka selline, et

metoodika alusel tarbija krediidivõime hindamisel saadud tulemuse põhjal oleks selge, kas

tarbija suudab või ei suuda oma sissetulekuga krediidilepingust tulenevaid kohustusi lepingus

kokkulepitud tingimustel täita (KAVS § 49 lg 4). Krediidivõimelisuse hindamise metoodika ei

saa olla paika pandud nii, et tarbijale elamiskuludeks arvestatud raha tegelikkuses keskmisele

inimesele vähemalt minimaalsel tasemel elutingimuste loomist ei võimalda.

12. Kohus leiab, et krediidiandja ei järginud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo 8.11.2021 nr 2-20-

106661, p 55). Esitatud tõendite põhjal saab asuda seisukohale, et kostja pangakonto väljavõte

on küll esimesele krediidile eelnevalt küsitud (dtl 71-144), kuid selle analüüs on kohtu hinnangul

olnud pealiskaudne. Nii nähtub, et vahetult enne vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu sõlmimist

augustis ja septembris 2020.a. oli kostjal aktiivseid tagasimakseid krediidiandjatele juba summas

750-850 eurot kalendrikuus (sh nt Bondora AS, Coop Finants AS, TF Bank AB Eesti Filiaal,

Inbank AS, Placet Group AS jne). Kostja sissetulekud septembris 2020 olid palk 1007,45 eurot ja

töötukassa toetus 263,11 eurot, augustis 2020 olid sissetulekuteks palk 999,64 eurot ja töötukassa

toetus 263,11 eurot. Lisaks laekus kostjale 06.08.2020 Bondora AS-ilt augustis 2020

laenusumma 2000 eurot. Kohtu hinnangul on krediidiandja oma analüüsis kostja elamis- ja

majapidamiskulude kohta olnud põhjendamatult ja masinlikult eluvõõras. Kostja oli 01.10.2020

tähtajatu tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajaks pangakonto väljavõttest nähtuvalt võlgu juba

mitmetele laenuandjatele ning tegeles jätkuvate laenude võtmisega, sh elas üle oma majanduslike

võimete. Kostja esitatud andmete ning kontoväljavõte alusel pidanuks krediidiandja jõudma

järeldusele, et kostja ei saa olla jätkusuutlikult krediidivõimeline.

13. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt

TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on

märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7

teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt kohtotsuse p-s 53 viidatud

RK otsuse p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal ja

sellele järgnevate limiidi suurendamiste ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-

intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust

kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest

hagejale muid tasusid.

14. Hagiavaldusele lisatud laekumiste arvestuse alusel on tuvastatav, et kostjale on krediiti

väljastatud kokku 1737,20 eurot (dtl 47,49) ja kostja on teinud tagasimakseid kokku 2274,07

eurot. Arvestades, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kostja on

tasunud rohkem, kui krediiti on väljastatud, ei ole hageja nõue põhjendatud ja tuleb jätta täies

ulatuses rahuldamata.

15. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud hageja

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik