3-24-2062/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX (edaspidi ka kaebaja) esitas 30.04.2024 Viru Vanglale taotluse, milles palus väljastada Viru Vangla jättis 30.05.2024. a vastusega nr 6-10/24/7224-2 X taotluse rahuldamata.
Legislator headnote
AI generated3-24-2062/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: a vastusega nr 6-10/24/7224-2 X taotluse rahuldamata.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
KOHT UM ÄÄ RUS
Kohtuasja number
3-24-2062
Määruse kuupäev
08.08.2024
Kohtunik
Reelika Kitsing
Kohtuasi
X kaebus Viru Vangla 30.05.2024. a vastuse nr 6-
10/24/7224-2 ja 08.07.2024. a vaideotsuse nr 6-
12/24/114-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X kaebus.
2. Jätta X taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu
tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3. Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada
määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva
jooksul
määruse
kättetoimetamisest
arvates
(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,
§ 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8)).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1. X (edaspidi ka kaebaja) esitas 30.04.2024 Viru Vanglale taotluse, milles palus väljastada
talle väljatrükid tema poolt elektrooniliselt vanglale esitatud kahjunõuetest ja taotlustest
direktori vastuvõtule saamiseks.
2. Viru Vangla jättis 30.05.2024. a vastusega nr 6-10/24/7224-2 X taotluse rahuldamata.
Vangla ei pea elektrooniliselt esitatud pöördumistest väljatrükkide tegemist vajalikuks, sest X
soovitud pöördumised on esitatud läbi vangiportaali ning tal on võimalik tutvuda nendega
elektrooniliselt tahvelarvutis. Juhul, kui X siiski soovib väljatrükke paberkandjal, tuleb tal
väljatrükkide eest tasuda Viru Vangla 01.12.2021. a käskkirja nr 1.1-1/251 alusel. Jätkuvalt
pöördumiste väljatrükkide soovi korral tuleb esitada vanglale selgesõnaline nõusolek selle
eest tasumiseks.
3. X esitas 08.06.2024 vanglale vaide vangla 30.05.2024. a vastuse kehtetuks tunnistamiseks
ja pöördumisele uuesti vastamiseks. Kaebaja leiab, et pärast digitaalselt esitatud pöördumise
registreerimist muutub see avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 kohaselt avalikuks teabeks.
Kaebaja vajab koopiaid enda õiguste kaitsmiseks (kohtusse pöördumisel). Kaebajal on
pöördumisi vaja paberkandjal, et ta saaks kaebuse koostamisel neid silme ees hoida. Vangla
3-24-2062
on rikkunud ka kaebaja taotlusele vastamise tähtaega, kuivõrd teabenõudele vastamise tähtaeg
on 5 tööpäeva, kuid vastus koostati 30 päeva jooksul.
4. Viru Vangla jättis 08.07.2024. a vaideotsusega nr 6-12/24/114-2 kaebaja vaide
rahuldamata. Vangla leidis, et vaide esitajal on vale arusaam, et pärast tema pöördumise
registreerimist vangla poolt muutub pöördumine avalikuks teabeks. Vangla tugines AvTS § 3
lg-le 2 ja AvTS § 35 lg 1 p-le 12, märkides, et kinnipeetavate poolt esitatud pöördumised (ja
ka vangla vastused nendele pöördumistele) on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks ning
ei ole avalik teave. Kinnipeetavatele on tagatud juurdepääs vangiportaalile (VaPo) läbi
tahvelarvuti. Sealt kaudu saab kinnipeetav esitada vanglale elektrooniliselt pöördumisi.
Nendele pöördumistele jääb kinnipeetaval juurdepääs alles. See tähendab, et kinnipeetav saab
VaPo-s näha ja vaadata enda esitatud pöördumisi. Tahvelarvuti kaudu on võimalik
kinnipeetavatel kasutada ka e- toimikut ning esitada kohtutele pöördumisi. Kui kinnipeetav
soovib kohtule pöördumise esitamiseks kasutada enda VaPo kaudu esitatud pöördumist, siis
on tal võimalik avada tahvelarvutis mitu erinevat akent (lehte) ning kasutada erinevaid
tahvelarvuti kasutatavaid funktsioone (nt VaPo ühel lehel, e-toimik teisel lehel, Riigi Teataja
kolmandal lehel jne). Selleks, et kasutada enda kaebeõigust läbi tahvelarvuti, ei pea tingimata
olema kinnipeetaval ees pöördumiste väljatrükid paberkandjal. X on võimalik kasutada enda
digitaalselt esitatud pöördumisi digitaalsel kujul ja sellega ei ole takistatud tema õiguste kaitse
kohtutes.
Vastuseks vaide esitaja väitele vastamise tähtaja rikkumise osas märkis vangla, et taotlus
dokumendist koopia saamiseks esitati haldusmenetluse raames, s.t menetluses, mis sai alguse
vaide esitaja enda pöördumisest. Vaide esitaja ei ole iga isik AvTS mõttes (AvTS § 7), vaid
menetlusosaline haldusmenetluses (haldusmenetluse seaduse § 11 lg 1 p 1). Seega kohalduvad
haldusmenetluse seaduses esitatud reeglid.
5. X esitas 13.07.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vangla 30.05.2024.
a vastuse nr 6-10/24/7224-2 ja 08.07.2024. a vaideotsuse nr 6-12/24/114-2 tühistamist.
Kaebaja leiab, et vangla selgitused on vastuolulised, tema õigusi intensiivselt riivavad ja
vangla on rikkunud põhjendamiskohustust. Kaebaja pöördumised vastavad AvTS § 3 lg-s 1
sätestatud tunnustele. Vangla rikkus kaebaja teabenõudele vastamise tähtaega ja nõudis
seadusevastaselt kaebajalt väljatrükkide eest tasu. AvTS kohaselt võetakse avaliku teabe
väljastamisel tasu alates 21. leheküljest. Kaebaja vabaneb augustis ja vabaduses olles puudub
tal võimalus vangiportaali kasutamiseks. Seega on kaebajal põhjendatud vajadus saada oma
pöördumistest väljatrükke. Kaebajal puuduvad rahalised vahendid väljatrükkide eest
tasumiseks. Vangiportaali ei ole võimalik kasutada nii, et kaebaja õigused oleksid kaitstud.
Kaebuses taotles X esialgse õiguskaitse kohaldamist ning riigi õigusabi saamist. Kaebaja
palub veel vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.
6. Tartu Halduskohus jättis 22.07.2024. a määrusega X esialgse õiguskaitse taotluse
rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
7. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse
eseme. Kohus mõistab, et kaebaja eesmärgiks kohtusse pöördumisel on saada tasuta koopiaid
tema poolt elektrooniliselt vanglale esitatud kahjunõuetest ja taotlustest direktori vastuvõtule
saamiseks. Viru Vangla keeldus 30.05.2024. a vastusega nr 6-10/24/7224-2 ja 08.07.2024. a
vaideotsusega nr 6-12/24/114-2 kaebajale tema enda pöördumistest tasuta koopiate
väljastamisest. Kaebaja hinnangul seisneb vangla õigusvastane tegevus selles, et vangla
selgitused on vastuolulised, kaebaja õigusi intensiivselt riivavad, vangla on rikkunud kaebaja
teabenõudele vastamise tähtaega ja nõudis seadusevastaselt kaebajalt koopiate eest tasu.
3-24-2062
8. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui
kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse
rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul kuulub kaebus eeltoodud alusel tagastamisele.
9. Asja materjalidest selgub, et kaebaja soovib koopiaid tema enda koostatud ja vanglale
esitatud dokumentidest, mille sisust ta on ise teadlik. Kaebaja on selgitanud, et tal on koopiaid
vaja enda õiguste kaitseks (kaebuse koostamisel kohtule ning tal on vaja, et tal oleksid
koopiad paberkandjal silme ees). Kaebaja ei ole otseselt välja toonud, millist negatiivset mõju
koopiate puudumine tema jaoks omab. Kohus leiab, et kaebaja taotletud dokumentidest
koopiate väljastamata jätmine ei saa põhjustada kaebajale ülemääraseid kannatusi. Kaebajale
on tagatud dokumentidele elektrooniline ligipääs ning tal on võimalik teha dokumentidest ise
käsikirjaline ärakiri või teha ärakiri osade kaupa või tervikliku ärakirja asemel kokkuvõtlikud
märkmed. Seega on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne.
10. Viru Vangla on enda otsustes õigesti viidanud, et isiku taotlust tema enda avalduste
saamiseks ei saa käsitada teabenõudena. Ka kohtupraktikas on leitud, et kui isik taotleb
koopiat tema enda poolt haldusorganile esitatud pöördumisest, ei ole tegu teabenõudega selle
klassikalises mõttes ning riigiasutused võivad, kuid ei ole kohustatud väljastama isikule
koopiat tema enese pöördumisest. Kohtud on seejuures viidanud õiguskantsleri 30.06.2015. a
samasugusele seisukohale nr 11-2/150555/1502901 ja selles kajastatud Riigikohtu esimehe
järeldustele. Kuigi kaebaja poolt Viru Vanglale esitatud pöördumisi võib AvTS § 3 lg 1
mõistes näha teabena, mille haldusorgan saab avalikke ülesandeid täites ja seega saaks
vastavat pöördumist justkui käsitada avaliku teabena, mis tuleb kaebajale väljastada, siis
selline tõlgendus ei ole kooskõlas avaliku teabe seaduse eesmärgiga. Avaliku teabe seaduse
eesmärk on tagada igaühele võimalus pääseda juurde üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele,
lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua
võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Kaebaja vanglale esitatud
kahjunõuete ja taotluste sisu on talle endale teada ning selline haldusorganile esitatav avaldus
ei ole üldjuhul üldiseks kasutamiseks, kuna teenib konkreetselt avaldaja huvisid. Koopia tuleb
väljastada siis, kui see on vajalik isiku põhiõiguste kaitseks, näiteks kui koopia tuleb lisada
Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatavale kaebusele (Tartu Halduskohtu 29.04.2022. a määrus
asjas nr 3-21-2280, p 11; 07.12.2017. a otsus asjas nr 3-17-704, p 16; Tallinna Halduskohtu
20.12.2016. a otsus asjas nr 3-16-994, p-d 19.2 ja 19.3; Tartu Ringkonnakohtu 01.11.2017. a
määrus asjas nr 3-17-1781, p 7). Praeguses asjas sellist erandlikku vajadust ei nähtu. Tasuta
koopiate saamise vajaduse puudumisele viitab muu hulgas asjaolu, et kaebaja peab koopia
saamise taotlusele vastamist õigusvastaseks ka seetõttu, et vastus esitati talle hilinenult. Nagu
kohus eelnevalt välja tõi, ei saa praegusel juhul kõnesolevat taotlust pidada teabenõudeks
AvTS tähenduses, seega ei laienenud sellele ka teabenõudele vastamise tähtaeg.
11. Viru Vangla 30.05.2024. a vastusest nähtub, et vangla on nõus kaebajale tema enda
avaldustest koopiad väljastama, kui ta selle eest vastavalt Viru Vangla direktori 01.12.2021. a
käskkirjale nr 1.1-1/251 tasub (vt ka Viru Vangla kodukorra p 11.6.1). Eelnimetatud käskkirja
p 1 alapunktide 1.1–1.4 kohaselt on kinnipeetavatele koopiate tegemise teenuse hinnad
järgmised: formaadis A4 ühepoolne 0,19 eurot; formaadis A4 kahepoolne 0,29 eurot;
formaadis A3 ühepoolne 0,29 eurot ja formaadis A3 kahepoolne 0,38 eurot. Eelkirjeldatud
teenuse hindu ei saa pidada ülemääraselt kõrgeks, arvestades, et AvTS § 25 lg 2 kohaselt
tasub teabenõudja paberkandjal väljatrükkide eest kuni 0,19 eurot lehekülje eest ning näiteks
kohtust menetlusdokumentidest ärakirjade saamisel on ühe lehekülje hind riigilõivuseaduse §
61 lg 1 kohaselt 0,30 eurot. Maksejõuetuse korral on kaebajal võimalik teha dokumendist
käsikirjaline ärakiri või kokkuvõtlikud märkmed.
3-24-2062
12. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja väited ei anna alust vastustaja 30.05.2024. a vastust ja
08.07.2024. a vaideotsust õigusvastaseks pidada. Eeltoodut arvestades on vähetõenäoline, et
kohus X kaebuse rahuldab.
13. Seega tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt
HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse
tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
Muud menetluslikud otsustused
14. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise
kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
15. Kaebaja palus veel kaebuses riigi õigusabi saamist. Kohus mõistab, et kaebaja soovib riigi
õigusabi korras esindaja määramist tema esindamiseks käesolevas asjas (RÕS § 4 lg 3 p 5).
16. Riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele
isikutele, kellel on selle järgi vajadus. Põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on
sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel
lähtuda RÕS-st ning HKMS 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-s ei ole
sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-s
ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest
keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.
17. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi
õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on X aastate jooksul
esitanud märkimisväärse hulga kaebusi, määruskaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja
erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi.
Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja
edasikaebeõiguse kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et taotleja on võimeline ise
oma õigusi kaitsma.
18. Lisaks on kohtu hinnangul kaebajale riigi õigusabi andmine välistatud ka põhjusel, et
kohus on kaebuse eduväljavaadet hinnanud väga väheseks ning tagastab kaebuse käesoleva
määrusega HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
19. Eelnevat arvestades jätab kohus X riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel
rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Reelika Kitsing