3-23-1680/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

08.08.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1680

Haldusasi

MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing kaebus Põllumajandus- ja

Toiduameti 21.06.2023 otsuse nr 6.1-3/29501 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, esindaja Liis

Keerberg

Vastustaja: Põllumajandus- ja Toiduamet, esindajad Raili

Pruusapuu ja v.adv. Jaanus Tehver

Kolmas isik: Riigimetsa Majandamise Keskus, esindajad

Kristiina Lehtmets ja Jaana Hanikat

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja taotlus menetluse jätkamiseks rahuldamata.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-23-1680 menetlus.

3. Mõista Põllumajandus- ja Toiduametilt menetluskuludena MTÜ Eesti Ornitoloogiaühingu

kasuks välja 1200 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda

kanda.

4. Tagastada kaebajale pärast määruse jõustumist asjas tasutud riigilõiv 40 eurot.

5. Tühistada 25.06.2024 määrusega määratud kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing kaebus Põllumajandus- ja

Toiduameti (PTA) 21.06.2023 otsuse nr 6.1-3/29501 tühistamiseks. Kohus määras 25.06.2024

määrusega kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, määras menetlusosalistele tähtajad

täiendavate avalduste esitamiseks ja teiste menetlusosaliste avaldustele vastamiseks ning samuti

määras kohtuotsuse teatavakstegemise aja (s.o 30.08.2024).

2. Vastustaja teatas 23.07.2024 menetlusdokumendis kohtule, et vastavalt Riigimetsa Majandamise

Keskuse (RMK) 03.07.2024 taotlusele (dtl 1265) tunnistas PTA 05.07.2024 otsusega nr 6.1-3/28736

RMK-le 21.06.2023 antud maaparanduse ehitusloa nr 6.1-3/29501 kehtetuks (dtl 1269) ning

haldusasja menetlus tuleks seega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel

lõpetada.

3. Kaebaja taotles 31.07.2024 vastuses kohtunõudele, et kohus jätkaks kohtumenetlust õigusvastasuse

tuvastamise nõudes. Kaebaja toob välja, et vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamisel on

preventiivne eesmärk ja see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik, kuna vastustaja poolt tehtavad

järgnevad kuivendussüsteemide rekonstrueerimise otsused võivad mõjutada Natura 2000 alade

kaitse-eesmärke,

terviklikkust

ning

intensiivistada

kliima

soojenemist

mõjutavaid

süsinikuemissioone.

Maaparandussüsteemide

rekonstrueerimise

ehituslubade

menetlemine,

potentsiaalse kaasneva keskkonnamõju eelhindamine ja Natura hindamise vajaduse kaalumine

kuulub vastustaja tavapäraste ja sagedaste otsuste hulka. Menetletavas haldusasjas on tõstatatud

põhimõttelised õiguslikud küsimused normide tõlgendamisest ja rakendamisest, mida ei ole

käsitletud senistes maaparandusobjektide ehituslubadega seotud kohtulahendites. Isegi kui praeguses

asjas vaidlustatud ehitusluba ei realiseerita, jäävad kaebuses viidatud probleemid lahendamata ja

jätkuvad järgnevates menetlustes. Vaidlustatud otsuse õigusvastasuse kindlakstegemine aitaks vältida

kaebaja õigusi rikkuva õigusvastase halduspraktika jätkamist, mille kohaselt väljastab PTA ilma

asjakohase

mõju

hindamiseta

ehituslubasid

maaparandussüsteemide

rekonstrueerimiseks

kuivendusele tundlike kaitstavate liikide elupaikadesse või nende lähiümbrusse, jättes kaasamata

liigi- ja elupaigaeksperdid ning hindamata kuivendamisega kaasnevat kumulatiivset mõju ja

kliimamõju. Asjas on kohtumenetlus jõudnud etappi, kus valdav osa ettevalmistavast tööst on tehtud,

mistõttu on menetluse jätkamine otstarbekas kõigi osapoolte ressursikasutust silmas pidades.

Kaebaja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist vastustajalt summas 1558 eurot

(s.o riigilõiv 40 eurot ja esindajakulu 1518 eurot).

4. Vastustaja asus 05.08.2024 vastuses seisukohale, et kaebaja taotlus jätkata menetlust haldusakti

õigusvastasuse tuvastamise nõudes tuleb jätta rahuldamata. Sellise taotluse rahuldamise eelduseks on

asjaolu, et menetluse jätkamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Käesoleval juhul ei ole kaebust

esitatud kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1), vaid muul eesmärgil (HKMS § 44 lg 2). Kaebaja

ei ole kaebuse esitamisel tuginenud väitele, et haldusakt rikub tema õigusi. Seega puudub alus

menetluse jätkamiseks HKMS § 152 lg 2 alusel. Kaebaja on teinud viiteid Riigikohtu lahenditele

kaasustes, kus kaebajatel on olnud kaebeõigus HKMS § 44 lg 1 alusel, mistõttu need viited ei toeta

kaebaja taotlust.

Vastustaja ei pea põhjendatuks ka kaebaja menetluskulude hüvitamise taotlust. Haldusakti kehtetuks

tunnistamine ei olnud tingitud mitte kaebuse esitamisest, vaid kolmanda isiku taotlusest. Lisaks on

31.07.2024 avalduses märgitud kaebaja esindaja täiendav ajakulu (kokku 8 h kohtunõudele

vastamiseks) selgelt ülepaisutatud. Kõnealuse vastuse sisuline osa mahub 2 leheküljele ja sellestki

märkimisväärne osa hõlmab tsitaate Riigikohtu lahenditest. Niisuguse vastuse koostamise

põhjendatud ajakuluks võiks olla maksimaalselt 1 h.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kuna

PTA tunnistas 05.07.2024 otsusega nr 6.1-3/28736 praeguses asjas vaidlustatud haldusakti kehtetuks,

siis on tühistamiskaebuse eesmärk saavutatud ja esineb alus menetluse lõpetamiseks eelviidatud

alusel.

6. HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab

menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise

õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

Antud juhul on kaebaja taotlenud menetluse jätkamist vaidlusaluse ehitusloa õigusvastasuse

tuvastamise nõudes. Kaebaja tugineb preventiivsele eesmärgile ja leiab, et vaidlustatud otsuse

õigusvastasuse kindlakstegemine aitaks vältida kaebaja õigusi rikkuva õigusvastase halduspraktika

jätkamist.

7. Kohtu hinnangul ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine kaebaja kirjeldatud motiividel

põhjendatud. Kaebuse muutmise lubatavuse üle otsustamisel HKMS § 152 lg 2 alusel ei ole kohus

seotud HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega. Küll aga eeldab

tuvastamiskaebuse esitamine, et kaebaja kaitseb seeläbi oma õigusi (HKMS § 44 lg 1). See võib nii

olla näiteks juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise

nõude või kui tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaebajal muul moel oma õigusi tulevikus

tõhusalt kaitsta (vt Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 12).

Kohus nõustub vastustajaga, et tuvastamisnõudes menetluse jätkamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks

vajalik. Esiteks ei ole kaebaja esitanud kaebust HKMS § 44 lg 1 alusel, vaid on

keskkonnaorganisatsioonina pöördunud kaebusega halduskohtusse avaliku huvi kaitseks (HKMS

§ 44 lg 2). Seega ei saa jätkutuvastuskaebuse esitamist põhjendada vajadusega hoida tulevikus ära

kaebaja õiguste rikkumine vastustaja ebaõige halduspraktika läbi. Teiseks ei ole kohtu hinnangul

kaebuses viidatud preventiivne eesmärk ka asjakohane. Praeguses asjas vaidlustas kaebaja Suiraku-

Surjupere maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks antud ehitusloa eesmärgiga vältida ohustatud

liikide ja elupaikade seisundit halvendavat kuivendusmõju Siiraku looduskaitsealal, Siiraku

loodusalal ja Kikepera linnualal. Vastustaja tunnistas vaidlustatud haldusakti kehtetuks RMK

03.07.2024 avalduse alusel, millest nähtuvalt RMK on asunud seisukohale, et moodustatavad

puhveralad katavad kitsendusena valdava osa Suiraku-Surjupere maaparandusehitiste projektalast ja

puhveralade kavandatavad majandamisjuhised ei võimalda olemasolevaid maaparandussüsteeme

rekonstrueerida. Eeltoodut arvestades puudub kohtu hinnangul põhjus eeldada, et vastustaja võiks

edaspidi väljastada uusi lubasid konkreetsel alal maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks ning

seetõttu esineks ka edaspidi vajadus kaaluda keskkonnamõju hindamise (sh Natura hindamise)

läbiviimist Siiraku looduskaitsealale, Siiraku loodusalale ja Kikepera linnualale kaasneva mõju

hindamiseks. Kaebaja viide võimalikele tulevastele maaparandusprojektide ehituslubade

menetlustele mingitel muudel aladel ja neis tehtavatele potentsiaalsetele vigadele on liiga üldine, et

selle põhjal kaebajal preventiivset huvi jaatada. Ka pelgalt kohtult hinnangu saamine vastustaja

käitumise ning õigusnormide tõlgendamise kohta ei ole tuvastamiskaebusele üleminekuks piisav.

Kuna vaidlusaluse ehitusloa kehtetuks tunnistamisega saavutas kaebaja taotletud eesmärgi (s.o hoida

ära vaidlustatud ehitusloa realiseerimisega kaasneda võiv negatiivne keskkonnamõju ohustatud

liikidele ja elupaikadele Siiraku looduskaitsealal, Siiraku loodusalal ja Kikepera linnualal) ning

puudub reaalne oht, et samal alal võidakse anda uuesti luba olemasolevate maaparandussüsteemide

rekonstrueerimiseks ilma keskkonnamõju hindamist (sh Natura hindamist) läbi viimata, ei ole

menetluse jätkamine tuvastamisnõudes põhjendatud.

8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse menetluse jätkamiseks rahuldamata ning lõpetab

haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. HKMS § 43 lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 kohaselt ei ole

pärast menetluse lõpetamist samas asjas kaebusega halduskohtusse pöördumine enam lubatud.

9. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS

§ 152 lg 1 p 4 alusel, v.a juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei

olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et HKMS § 152 lg 1 p 4

kohaselt on menetluskulude vastustaja kanda jätmine üldreegel ning selle välistamine erand.

Sedalaadi erandit tuleb tõlgendada kitsalt ning kahtluse korral kaebaja kasuks. Menetluskulude

vastustaja kanda jätmine on välistatud eelkõige juhul, kui kõigi asjaolude pinnalt saab olla veendunud,

et menetluse lõpetamise tinginud vastustaja tegevuse põhjuseks oli midagi muud kui kaebuse

esitamine. HKMS § 108 lg 6 ei nõua menetluskulude vastustaja kanda jätmise eeldusena seda, et

kaebuse esitamine oleks tingimata ainus põhjus, miks vastustaja andis akti või tegi toimingu, mis

andis aluse menetluse lõpetamiseks. Kui vastustaja tegevus võis olla ühtaegu ajendatud nii kaebuse

esitamisest kui ka muudest asjaoludest, vabaneb vastustaja menetluskulude kandmise kohustusest

vaid siis, kui on ilmne, et kaebuse esitamise mõju vastustaja tegevusele oli selgelt vähene ehk kui

saab olla veendunud, et vastustaja oleks samamoodi toiminud ka juhul, kui kaebust ei oleks esitatud

(vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2024 määrus nr 3-23-2652, p 8).

Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul üheselt välistada, et muu hulgas kaebuse esitamine mõjutas

vastustaja 05.07.2024 otsust tunnistada vaidlustatud haldusakt kehtetuks. Kuigi vastustaja lähtus

ehitusloa kehtetuks tunnistamisel kolmanda isiku avaldusest, ei saa olla veendunud, et samal ajal

toimuv kohtumenetlus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisel vähimatki rolli ei mänginud.

Seejuures ei oma HKMS § 108 lg 6 seisukohast tähtsust, kas haldusorgan tunnistas vaidlustatud

haldusakti kohtusse pöördumisest tingituna kehtetuks seepärast, et nõustub haldusakti

õigusvastasusega või muul põhjusel. Kujunenud olukorras ja viidatud kohtupraktikast lähtudes tuleb

kohtu arvates ka praegusel juhul lähtuda HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud üldreeglist ja kaebaja

menetluskulud vastustajalt välja mõista.

10. Kaebaja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega. Kohus mõistab

välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Vajalike ja põhjendatud

menetluskulude suuruse hindamisel tuleb eelkõige arvestada kaebuse koostamiseks läbitöötamist

vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16,

p 35). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohi olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ülepaisutatud

(nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus nr 3-18-752, p 19).

Kaebaja esitas taotluse mõista välja halduskohtus toimunud menetlusega seotud esindajakulu summas

1518 eurot. Kohus nõustub vastustajaga, et 29.07.2024 kohtunõudele vastuse koostamisega seotud

kulu (8 tundi, millele vastab 528 eurot) on ülepaisutatud ning selles osas tuleb väljamõistetavat

menetluskulu vähendada. Kokkuvõttes peab kohus asja mahtu ja keerukust arvestades käesolevas

asjas vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks 1200 eurot ning see tuleb vastustajalt kaebaja

kasuks välja mõista.

11. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub pärast määruse jõustumist kaebajale

tagastamisele ka asjas tasutud riigilõiv (s.o 40 eurot).

(allkirjastatud digitaalselt)