2-19-4172/72 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 08.08.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-4172

Kohtuasi

X kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.03.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino

Biin

Puudutatud isikud (võlausaldajad): Julianus Inkasso OÜ

(registrikood 10686553), lepinguline esindaja AŽ; Era

Liisingu Inkassoteenused OÜ (registrikood 10625474),

lepinguline

esindaja

KV;

Maksu-

ja

Tolliamet

(registrikood 70000349), lepinguline esindaja KK;

Kohtutäitur Kaire Põlts;

Kohtutäitur Risto Sepp;

Kohtutäitur Kristiina Feinman; Kohtutäitur Katrin Vellet;

Kohtutäitur Hille Kudu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 27.03.2024 määrus ja saata asi maakohtule X

kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-19-4172

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (võlgnik) esitas 19.03.2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus välja kuulutada enda

pankroti. Harju Maakohus kuulutas 30.04.2019 määrusega välja võlgniku pankroti ning lõpetas

14.01.2020 määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu, algatas võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse ja kohustas võlgnikku täitma enda usaldusisiku kohustusi.

2. Võlgnik esitas maakohtule 12.02.2021 ja 16.05.2022 usaldusisiku aruanded. Esimese

aruande kohaselt on võlgnikul keeruline tööd leida, kuna tal on keskmine puue ja seetõttu

puuduv töövõime. Peale teise aruande esitamist palus maakohus võlgnikul täpsustada oma

sissetulekute suurust ja väljamaksete tegemist võlausaldajatele ning põhjendada erinevaid

pangatehinguid. Maakohus palus võlgnikul ka selgitada, kas ta on otsinud endale jõukohast

tööd, mida saab teha puuduva töövõimega. Teise aruande ja selle 28.09.2022 täpsustuste järgi

on võlgniku igakuine sissetulek 557 eurot, millest ei jää peale ravimite jm eluks vajaliku ostmist

järgi piisavalt, et teha võlausaldajatele väljamakseid. Sularaha võtab võlgnik välja seetõttu, et

anda seda emale või teistele isikutele, kes käivad tema jaoks poes toitu ostmas. Võlgnikul on

keskmine puue, probleemid esinevad liikumisel ja närvisüsteemi kahjustuse tõttu on vahel

piiratud liikumisega ka käed, seega ei saa võlgnik leida endale tööd. Lisaks tekitavad

retseptiravimid unehäireid, mistõttu on takistatud töö leidmine. Töötukassast on võlgnik

võimalusi uurinud, kuid sealt keelduti talle kursusi andmast. Võlgniku sõbrad ja pereliikmed

on andnud talle söögiraha ja muudel erakorralistel juhtumitel teda seoses haigusega toetanud.

Võlgnik on tasunud K OÜ-le ja Osaühingule E seoses bronhiidijärgse juuste väljalangemise ja

peanaha probleemide raviga.

3. Maakohus esitas 13.01.2023 võlgnikule nõude usaldusisiku aruande esitamiseks hiljemalt

01.02.2023. Võlgnik kinnitas 06.02.2023 nõude kättesaamist.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus lõpetas 27.03.2023 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, keeldus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja

vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on võlgnik enne 01.07.2022 kehtinud pankrotiseaduse

(PankrS) § 175 lg 2 p 2 järgi tahtlikult rikkunud PankrS §-s 172 ja §-s 173 sätestatud kohustusi

ja usaldusisiku kohustusi ning seetõttu tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata.

Võlgnik rikkus tahtlikult PankrS § 172 lg-s 2, § 173 lg-tes 1–2 sätestatud kohustusi ja kahjustas

võlausaldajate huve. Maakohus selgitas, et PankrS § 175 lg 5 järgi võib kohus omal algatusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse, kui esineb PankrS § 175 lg-s 2 või lg-s 4 nimetatud alus, mh keeldub kohus PankrS

§ 175 lg 2 p 2 kohaselt võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on süüliselt rikkunud

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Võlgnik ei esitanud kohtule tähtaegselt aruandeid. Võlgnikul oli kohustus iga aasta 04.02

esitada kohustuste täitmise kohta aruanded. Võlgnik esitas aruanded hilinenult 12.02.2021 ja

16.05.2022. Võlgnik ei esitanud aruannet perioodi 2022–2023 kohta. Võlgnik on kahjustanud

2-19-4172

võlausaldajate huve ja raisanud enda vara. Võlgniku esitatud 01.01.2021–16.05.2022

pangakonto väljavõttest tulenevalt on võlgnik maksnud iluteenuseid osutavale äriühingule K

OÜ-le 270 eurot ja Osaühingule E 10 eurot. Võlgnik selgitas seda bronhiidijärgse peanaha ja

juuste raviga, kui juuksed hakkasid välja kukkuma. Võlgnik ei ole sellekohaseid tõendeid

esitanud, mistõttu on tegu vara raiskamisega ning võlausaldajate huvide kahjustamisega.

Võlgnik ei ole tõendanud ka seda, et Töötukassa on keeldunud teda töötuks registreerimast ja

koolitusi pakkumast. Kuna võlgnik täidab ise enda usaldusisiku ülesandeid, peab ta tegema

kord aastas võlausaldajatele väljamakseid. Võlgnik ei teinud võlausaldajatele väljamakseid,

esitas aruanded hilinenult, raiskas vara ja ei täitnud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega. Seega on võlgnik tahtlikult kohustusi rikkunud.

Kuna kohustustest vabastamise menetlus on vabatahtlik ja viiakse läbi võlgniku avalduse

alusel, tähendab selline võlgniku käitumine, et tal ei ole huvi menetlust läbida. Kuna võlgadest

vabastamise menetlus ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus, on võlgnik oma kohustuste

tahtlikul rikkumisel minetanud õiguse kohustustest vabastamiseks.

Menetluse edasine käik

5. Võlgnik teavitas maakohut 12.04.2023 tervise halvenemisest, telefoni puudumisest ja palus

uut tähtaega aruande esitamiseks. Võlgnik esitas 24.04.2024 menetlusabi taotluse. Harju

Maakohus rahuldas 04.05.2023 taotluse ja määras võlgnikule riigi õigusabi korras esindaja.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

6. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

6.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohus eksinud tõendite hindamisel ja leidnud vääralt, et

võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 172 lg-s 2 ja § 173 lg-tes 1–2 sätestatud kohustusi.

Maakohus järeldas vääralt, et võlgnik on oma vara raisanud ja jätnud võlausaldajatele tahtlikult

väljamaksed tegemata.

Kohustustest vabastamise menetluse absoluutseks eelduseks ei ole võlausaldajate nõuete

rahuldamine. Menetlusega tagatakse eelkõige võlgnikule võimalus heas usus võlgadest

vabaneda ja anda uus võimalus sotsiaalseks ja majanduslikuks eluks. Võlgnik on soovinud täita

kohustusi heas usus, kuid liikumispuude tõttu tulenevast puuduvast töövõimest tingituna ei ole

võlgniku invaliidsuspensionist võimalik väljamakseid teha. Kogu võlgniku sissetulek kulub

võlgnikul enda ülalpidamisele. Võlgnikul on keeruline töövõime puudumise tõttu sobivat tööd

leida. Seega ei ole võlgnik rikkunud enda kohustust otsida sobivat tööd. Võlgniku sissetulekust

(545–560 eurot) kulub eluasemele 150 eurot, toidule 200 eurot, ravimitele keskmiselt 100 eurot

ning lisanduvad transpordi-, sideteenuse-, riiete- jms kulud.

Maakohtu etteheide, et võlgnik tasus iluteenusele 280 eurot (s.o 15,5 eurot kuus), ei ole kohane.

Seadus ei keela võlgnikul juuksuris käia ning üleüldiselt on omaksvõetud, et inimesed ka raskes

materiaalses olukorras hoolitsevad enda juuste eest.

Usaldusisikule ei tule anda tulu, millele seadusest tulenevalt ei ole võimalik sissenõuet pöörata.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 järgi ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu

eest palga alammäära suurust osa.

7. Võlausaldaja Era Liisingu Inkassoteenused OÜ vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta

selle rahuldamata. Võlgniku seisukohad on väärad ja tõendamata. Võlgnik ei täitnud enda

2-19-4172

kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ja kahjustas võlausaldajate huve, raiskas vara

ja ei tegelenud piisavalt tulutoova tegevuse otsimisega.

8. Kohtutäitur Kristiina Feinman vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle

rahuldamata. Võlgnik ei tõendanud pingutusi, mida ta on teinud võlausaldajate nõuete

täitmiseks. Samuti jättis võlgnik esitamata aruande ja põhjendused seoses tulutoova tegevuse

otsimisega.

9. Kohtutäitur Kaire Põlts vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Võlgnik ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustust esitada aruandeid ja otsida tulutoovat

tegevust.

10. Võlausaldaja Julianus Inkasso OÜ vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle

rahuldamata. Võlgnik rikkus oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ja ei teinud

endast kõike olenevat, et täita võlausaldajate nõudeid. Iluteenuste eest tasumine on käsitatav

vara raiskamisena.

11. Maksu- ja Tolliamet nõustus maakohtu määruse põhjendustega ja ei esitanud

määruskaebusele täiendavaid vastuväiteid või seisukohti.

12. Teised võlausaldajad ei esitanud võlgniku määruskaebuse osas seisukohta.

Menetluse edasine käik

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu määrus tuleb

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse jätkamiseks.

15. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ekslikult, et võlgnik on PankrS § 175 lg 2 p 2

tähenduses süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Sellest johtuvalt jättis maakohus ennatlikult võlgniku kohustustest

vabastamata ning lõpetas asja menetluse.

15.1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne

01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduse alusel algatatud menetlusele

pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Enne 01.07.2022 kehtinud

PankrS § 173 lg-te 1 ja 2 järgi oli võlgnik mh kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei olnud, siis seda otsima, samuti andma kohtu nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise ning oma sissetulekute ja vara kohta ning mitte varjama

oma tulu ja vara. Kui võlgnik rikkus süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustas

sellega võlausaldajate huve, tuli kohtul jätta võlgnik kohustustest vabastamata.

Riigikohtu praktika kohaselt nägi võlgadest vabastamise menetlus kohustustest vabastamise

võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja see pidi lõpptulemusena

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks

majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei esinenud PankrS § 175 lg 2

2-19-4172

p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei olnud kohtul alust

jätta füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma

(vt RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12; RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14). Seega

sai kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamata üksnes juhul, kui võlgnik oli raskelt süüliselt

rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi.

15.2. Kolleegiumi hinnangul ei saa võlgnikule praegusel juhul ette heita PankrS § 173 lg-s 1

sätestatud mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise või sellise tegevuse otsimise kohustuse

süülist rikkumist.

Ringkonnakohus märgib, et võlgnikule saab PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumist

ette heita juhul, kui võlgnik ei tegele mõistlikult tulutoova tegevusega või ei ole sellist tegevust

otsinud, mh kui võlgnik on suuteline rohkem tulu teenima, kuid ta ei tee seda põhjendamatult.

Seejuures tuleb tulutoova tegevuse või selle otsimise mõistlikkuse hindamisel arvestada

konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 30.09.2019, 2-11-24696, p 18). Selleks, et hinnata

võlgniku tulutoova tegevuse või selle otsimise mõistlikkust, tuleb kohtul, juhindudes hagita

menetluses kehtivast uurimispõhimõttest, selgitada välja ja tuvastada need asjaolud, mis

mõjutavad konkreetse võlgniku tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise võimalusi.

Kohtul on seejuures võimalik võtta arvesse mh võlgniku isikut, oskusi, haridust, varasemat

tegevust (töökogemust), toiminguid pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse

ajal, tööjõuturu üldist olukorda jne.

Siinses asjas ei ole maakohus selgitanud välja ega tuvastanud asjaolusid, mille alusel hinnata

võlgniku suutlikkust tegeleda mõistlikult tulu toova tegevusega, ning on jätnud arvestamata, et

võlgnikul puudus töövõime. Võlgniku pankrotimenetluses esitatud ajutise halduri 17.04.2019

aruandest (dtl 33–42) ja pankrotihalduri 18.07.2019 ettekandest (dtl 63–66) nähtub, et võlgnik

on töövõimetuspensionär (töövõime kaotus 80%) ning tema igakuisteks sissetulekuteks on

töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus, millele ei saa seadusest tulenevalt sissenõuet pöörata. Sama

nähtub ka võlgniku 12.02.2021 ja 16.05.2022 kohtule esitatud aruannetest (dtl 122–129 ja 136–

163). Võlgniku 12.02.2021 ja 16.05.2022 kohtule esitatud aruannetele lisatud töövõimekaardi

koopiad (dtl 129 ja 162–163) kinnitavad, et alates 14.02.2020 kuni 13.02.2023 puudus

võlgnikul täielikult töövõime (tuvastatud keskmise raskusastmega liikumispuue). Lisaks

selgitas võlgnik 28.09.2022 täiendatud aruandes ja sellele lisatud selgituses (dtl 178–183), et

tal on tuvastatud keskmine puue ning diagnoositud polüneuropaatia, võlgniku närvisüsteem on

kahjustatud ning tal esinevad probleemid liikumisega, sh ei liigu vahel ka käed, ning

ebastabiilse seisundi tõttu ei ole tal võimalik otsida endale tööd.

Arvestades seda, et võlgnik oli tõendanud, et tal puudub töövõime ning tal on tuvastatud

keskmise raskusastmega liikumispuue, ei saa ringkonnakohtu hinnangul võlgnikule ette heita

mõistlikult tulu toova tegevusega tegelemise või sellise tegevuse otsimata jätmise kohustuse

raskelt süülist rikkumist PankrS § 175 lg 2 p 2 tähenduses.

15.3. Kolleegiumi hinnangul ei saa võlgnikule ette heita ka oma sissetulekute varjamist ja vara

raiskamist ning seeläbi võlausaldajate huvide kahjustamist.

PankrS § 173 lg 2 järgi ei või võlgnik varjata oma sissetulekuid ning peab andma usaldusisikule

teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Seejuures loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või

muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded PankrS § 173 lg 3 järgi

loovutatuks usaldusisikule. Sellest tulust peab usaldusisik PankrS § 173 lg 4 järgi võlgnikule

üldjuhul üle andma 25% ning ülejäänu arvel tegema PankrS § 172 lg 2 järgi üks kord aastas

vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele võlausaldajatele väljamakseid. Seega

2-19-4172

peab võlgnik saadud tulu usaldusisikule üle andma. Samas ei pea võlgnik PankrS § 173 lg 5

järgi usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

TMS § 131 lg 1 p-de 2, 3 ja 6¹ järgi ei saa sissenõuet pöörata mh puudega inimese

sotsiaaltoetusele,

sotsiaaltoetusele

sotsiaalhoolekande

seaduse

tähenduses

ning

töövõimetoetusele. Kui võlgnik varjab sissetulekuid ja jätab tulu usaldusisikule

võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks üle andmata, on kohtul alus jätta võlgnik

PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamata (vt ka RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-

16, p 15).

Siinses asjas nähtub võlgniku esitatud aruannetest ja neile lisatud pangakonto väljavõtetest (dtl

125–127 ja 139–161), et võlgniku igakuiseks sissetulekuks oli Eesti Töötukassa makstav

töövõimetoetus ja Sotsiaalkindlustusameti makstav sotsiaaltoetus (kokku ligi 500 eurot),

millele ei saa pöörata sissenõuet ja mille arvel ei pidanud võlgnik usaldusisiku ülesandeid täites

tegema PankrS § 172 lg 2 järgi väljamakseid võlausaldajatele.

Lisaks nähtuvad 2021. a pangakonto väljavõtetelt ühekordsed laekumised kolmandatelt

isikutelt (10.08.2021 DT 100 eurot; 04.09.2021 AS 195 eurot; 11.09.2021 ST 70 eurot;

28.10.2021 KF 105 eurot), mille kohta on võlgnik selgitanud, et tegemist oli sõpradelt-

tuttavatelt saadud ühekordse abiga, samuti erinevate summadega korduvad ülekanded MSlt

võlgnikule ja võlgnikult MSle, mille kohta on võlgnik selgitanud, et ta võtab raha välja ja annab

emale hoiustamiseks, et ema saaks talle selle üle kanda, kui on vaja raha toidu ja ravimite

ostmiseks, või ise neid osta. Arvestades võlgniku pangakonto väljavõtteid, saab võlgniku

selgitust pidada usutavaks. Nii nähtub nt 2021. a pangakonto väljavõtte algusest (dtl 139–140),

et võlgnikule laekus 05.01.2021 töövõimeteotus 461,59 eurot ja sotsiaaltoetus 41,17 eurot

(kokku 502,76 eurot) ning samal päeval kandis võlgnik MSle üle 500 eurot. Samal kuul ei ole

MS võlgnikule ülekandeid teinud, kuid ta on 14.02.2021 kandnud võlgnikule üle 9 eurot ning

07.–09.05.2021 erinevate maksetega kokku 57 eurot, mille järel on tasunud võlgnik 10.05.2021

Maximas, R-Kioskis ja Viru Keskuse Apothekas. Seda arvestades ei ole kolleegiumil asjas

kogutud tõendite alusel põhjust arvata, et tegemist on võlgniku varjatud sissetulekuga, mille

arvel on jäänud tegemata väljamakseid võlausaldajatele.

Seega ei ole alust järeldada, et võlgnik oleks süüliselt rikkunud kohustust mitte varjata kohtu

eest oma sissetulekuid ning jätnud seetõttu usaldusisikuna võlausaldajatele väljamaksed nõutud

ulatuses tegemata. Eeltoodust erinevale järeldusele ei saa asuda ka võlgniku pangakontolt

nähtuva K OÜ-le tehtud 270 euro ja Osaühingule E tehtud 10 euro suuruse ülekande alusel.

Kuna võlgnikul ei olnud sissetulekuid, mille arvel ta oleks pidanud tegema võlausaldajatele

väljamakseid, ei saanud võlgnik tema käsutuses olevat mittearestitavat tulu kasutades

kahjustada võlausaldajate huve.

15.4. Võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks ei anna alust ka asjaolu, et olles määratud

iseenda usaldusisikuks, ei esitanud võlgnik tähtaegselt usaldusisiku aruandeid.

Kolleegium märgib, et usaldusisiku aruande esitamine ei ole võlgniku kohustus PankrS § 173

järgi, mille süüline rikkumine annaks PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi alust lõpetada kohustustest

vabastamise menetlus. Pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi,

samuti nende kohustuste rikkumise tagajärgi. Kui võlgnik rikub enda kohustusi, võib kohus

PankrS § 175 lg-te 2 ja 3 alusel keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Kui usaldusisik

ei täida enda kohustusi kohaselt, võib kohus usaldusisiku vabastada ja asendada teise

usaldusisikuga (PankrS § 172 lg 5). Seega ei saa kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks

olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda usaldusisiku rolli täites.

2-19-4172

Ringkonnakohus märgib, et PankrS § 172 lg 6 kohaselt peab kohus selleks, et kohustada

võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, olema veendunud, et võlgnik on võimeline

usaldusisiku kohustusi täitma. Samuti on kohtul sel juhul kohustus kontrollida, kas võlgnik oma

kohustusi täidab. Ringkonnakohtu hinnangul tähendab see, et juhul, kui võlgniku kohustuste

täitmisel siiski ilmneb, et võlgnik ei ole võimeline usaldusisiku kohustusi täitma, tuleb

võlgnikule määrata usaldusisik, kes neid kohustusi täidab. See, kui võlgnik ei ole võimeline

täitma usaldusisiku kohustusi, ei saa kaasa tuua kohustustest vabastamata jätmist.

Ringkonnakohtu hinnangul viitavad siinses asjas võlgniku aruanded ja suhtlus kohtuga, et

võlgnik ei pruugi olla võimeline usaldusisiku kohustusi täitma. Samuti võib aruannete

esitamisel saada takistuseks võlgniku kesine eesti keele oskus.

16. Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel rikkus maakohus ka võlgniku

ärakuulamise kohustust. Kohus ei või PankrS § 175 lg 3 järgi keelduda võlgnikku kohustustest

vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes

on selleks soovi avaldanud. Toimiku materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks enne määruse

tegemist võlgniku ära kuulanud või andnud talle selleks võimaluse. Sellega on maakohus

rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, mis annaks alust tühistada maakohtu määrus

sõltumata ülalnimetatud põhjendusest.

17. Eelnevat arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks.

18. Määruse peale, millega ringkonnakohus kohustustest vabastamise menetlust jätkab, saab

enne 01.07.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 6 järgi koosmõjus FIMS § 68 lg-ga 2 esitada

Riigikohtule määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)