2-23-127764/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 08.08.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-127764

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi TEOD OÜ

vastu leppetrahvi saamiseks ja sissenõudmiskulu

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.05.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

TEOD OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Apellant (kostja) TEOD OÜ (registrikood 12932737),

seaduslik esindaja TH

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta TEOD OÜ 19.06.2024 apellatsioonkaebus (täiendatud 23.07.2024) Harju

Maakohtu 10.05.2024 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta

apellatsiooniastme

menetluskulud

TEOD

OÜ

kanda.

Osaühingul

EUROPARK ESTONIA ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid

menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-127764

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 11.07.2023 Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse TEOD OÜ-lt (kostja) 100 euro

saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 12.07.2023 kostjale makseettepaneku, kostja esitas sellele

15.08.23 vastuväite ning Pärnu Maakohus lõpetas 21.08.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas Harju Maakohtule 08.09.2023 kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt

enda kasuks välja leppetrahvi 60 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot ning jätta menetluskulud

kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seaduses sätestatud määras

viivist.

Hagiavalduse kohaselt on hageja parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja hallatava parkla

sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus

saab tüüptingimustega tutvuda. Tüüptingimused sisaldavad sõiduki parkimise tingimusi.

Tüüptingimustes on hageja avaldanud selgelt tahet lepingu sõlmimiseks (pakkumus), kui

sõiduki kasutaja pargib sõiduki, ning sõiduki parkimisega annab sõiduki kasutaja nõustumuse

lepingu sõlmimiseks hagejaga.

Kohtupraktika kohaselt vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava

kasutaja olemasolul vastutav kasutaja, kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist. Kostja on

sõiduki numbrimärgiga XXXXXX (sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates

21.02.2021.

Kontrollimise käigus selgus, et sõiduk oli 21.02.2021 pargitud Tallinnas hageja hallatavas

Paadi 6a asuvas parklas ja 21.07.2022 Kristiine keskuse parklas. Seega nõustus kostja sõlmima

hagejaga lepingu. Sõiduki armatuurlaual ei olnud parkides parkimisõigust andvat

parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise

tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Seega

rikkus kostja lepingut. Tüüptingimuste kohaselt oli hagejal õigus nõuda rikkumise korral

leppetrahvi. Hageja esitas kohe pärast rikkumise avastamist leppetrahvinõuded – Paadi 6a

parkimise eest 30 eurot (leppetrahv nr 1782 1022 1165 8291, maksetähtaeg 07.03.2021) ja

Kristiine keskuse juures parkimise eest 30 eurot (leppetrahv nr 1412 1072 2132 4505,

maksetähtaeg 04.08.2022). Hageja paigutas leppetrahvinõuded sõiduki kojamehe vahele.

Leppetrahvid on tasumata.

Hageja saatis kostja äriregistrijärgsele aadressile XXX 13.08.2021, 18.05.2022, 02.09.2022,

30.09.2022 ja 03.05.2023 e-kirja teel meeldetuletused tasumata võla kohta, kuid kostja ei

vastanud ega reageerinud neile.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja lepingu pool, sest sõidukit kasutas kostja 22.01.2020

volikirja alusel Y. Sõiduki kasutusõigus on mitmel Soome Vabariigis kostjat nõustaval

inimesel.

2-23-127764

Lisaks tuleb hagi jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud lepingu tingimusi, mistõttu ei

ole teada lepingu sisu ning seda ei saa hinnata. Hageja esitatud fotode alusel ei ole võimalik

tuvastada märkide asukohta ja neil olevat teksti. Tõendina esitatud fotod tuleb jätta vastu

võtmata. Kuna hagejat esindab õigusbüroo, siis ei ole põhjendatud anda hagejale täiendavat

tähtaega täiendavate tõendite esitamiseks.

Hageja tegutseb pahatahtlikult, pannes infotahvlid sellistesse kohtadesse, kus sõiduki kasutajal

ei ole võimalik liiklust takistamata nendega tutvuda.

Hageja ei ole proovinud leida kohtuvälist lahendust. Kostja ei ole saanud hagejalt ühtki e-kirja.

Kui piisavalt suur hulk gmaili kasutajaid märgib hageja serverist tulevad e-kirjad rämpsuks,

kvalifitseeruvad need rämpspostiks ja need kustuvad 30 päeva möödudes. Kostja ei kontrolli

rämpsposti. Kuna hageja ei ole nõudnud kostjalt kättesaamiskinnitust, ei ole ta käitunud heas

usus. Hagejal ei olnud õigust eeldada, et kostja saab tema e-kirjad kätte.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 10.05.2024 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

100 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 340 eurot koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt alates

otsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras viivist.

4.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

sõiduauto numbrimärgiga XXXXXX parkis 21.02.2021 ja 21.07.2022 hageja

opereeritaval parkimisalal;

-

kostja oli 21.02.2021 ja 21.07.2022 sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav

kasutaja;

-

parkimislepingu tingimused olid sätestatud parkla sissesõidu juurde paigaldatud

teavitusmärkidel ning nende kohaselt oli hagejal õigus parkimistingimuste rikkumise

korral nõuda leppetrahvi vastavalt kas 30 või 40 eurot;

-

kostja jättis 21.02.2021 ja 21.07.2022 lepingutest tuleneva parkimistasu maksmata;

-

hageja nõudis kummagi rikkumise eest leppetrahvi 30 eurot ning paigutas rikkumise

kuupäeval kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi teate;

-

hageja saatis kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile kohtueelselt 13.08.2021,

18.05.2022, 02.09.2022, 30.09.2022 ja 03.05.2023 nõudekirjad ning tegi päringu

transpordiametile.

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada ja

kostjalt välja mõista leppetrahv 60 eurot ning vastavalt VÕS § 113¹ lg-le 1 sissenõudmiskulu

40 eurot, s.o kokku 100 eurot.

Poolte vahel oli sõlmitud üürileping VÕS § 271 tähenduses ning kostjat saab lugeda lepingu

pooleks.

Kuna kostja oli parkimise ajal Transpordiameti andmetel sõiduki omanik või vastutav kasutaja,

vastutab ta asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 või liiklusseaduse (LS) § 2 p 93 järgi sõiduki

parkimise eest hageja opereeritavas parklas. Sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat saab

lugeda parkimislepingu pooleks, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (RKTKo 25.01.2017,

3-2-1-68-16, p 31). Kostja ei ole tõendanud, et Y parkis vaidlusalusel ajal hageja opereeritavates

2-23-127764

parklates. Kostja esitatud volikiri ei ole piisav, et lugeda tõendatuks kolmanda isiku poolt

sõiduki juhtimine ja parkimine kõnealustes parklates. Volikiri ei anna ainuõigust sõiduki

kasutamiseks ega välista seda, et sõidukit kasutavat mitu erinevat isikut. Kostja võib sõiduki

juhtimist võimaldavaid volikirju väljastada mitmetele erinevatele isikutele ning see ei tähenda,

et vaidlusalustel kuupäevadel oli sõiduk just kostja nimetatud isiku ainukasutuses ajal, kui

leppetrahvid kostjale määrati. Kohtul ei ole võimalik esitatud volikirjast järeldada, et just kostja

viidatud kolmas isik oli see, kes jättis parkimistasu hageja opereeritavates parklates tasumata.

Kostja ei ole esitanud kolmanda isiku kinnitust selle kohta, et just tema parkis vaidlusalusel ajal

hageja hallatavates parklates, rikkus parkimistingimusi ja sai ka leppetrahvi.

Hageja esitatud tõendid (fotod) on piisavad ja selged. Hagiavaldusele lisatud fotodelt on

mõlemal juhul üheselt tuvastatav sõiduk, samuti on mõlemal juhul taamal asuvate hoonete järgi

üheselt tuvastatav parkimise asukoht, fotolt on näha fotode tegemise kuupäev ja kellaaeg ning

see, et leppetrahv on paigaldatud sõiduki kojamehe vahele. Lisaks on hageja esitanud fotod

parkimistingimuste paiknemise kohta. Fotodelt on tuvastatav, et pakkumus tasulise parkimise

kohta on paigutatud parklate sissepääsude juurde ja ka parkimisalal on viited tasulisele

parkimisele. Hageja oli paigaldanud parkimistingimused nähtavale kohale ning nende sisuga

oli sõiduki parkijal võimalik suuremate pingutusteta tutvuda. Arvestades, et iga parkimisala

sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave

koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida

leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes

ning sõiduki parklasse parkimine on käsitatav nõustumusena VÕS § 20 lg 1 tähenduses. Selget

lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks

(RKTKo 20.10.2010, 3-2-1-75-10).

Kuna kostja jättis parkimistasu tasumata, on kostja kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi.

Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingu tingimusi ega tõendanud, et parkimisaladel olid

teistsugused parkimistingimused või et parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka

parkimistingimustest teada saamata. Tingimuste kohaselt oli hagejal õigus parkimistingimuste

rikkumise korral nõuda leppetrahvi vastavalt kas 30 või 40 eurot. Hageja nõudis mõlemal korral

kostjalt leppetrahvi 30 eurot ja paigaldas leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele. Sellist

leppetrahvinõude edastamise viisi saab pidada mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 tähenduses (RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146,

p 12) ja leppetrahvinõuded saab lugeda kätte saaduks, sest ei esinenud erandlikke asjaolusid,

mis seda välistaksid. Samuti saatis hageja 13.08.2021, 18.05.2022, 02.09.2022, 30.09.2022 ja

03.05.2023 kostja registrijärgsele e-posti aadressile meeldetuletuskirjad. Kirjad saab TsÜS § 69

lg 2 järgi lugeda kätte saaduks kirja saatmisele järgneval päeval. Majandus- ja kutsetegevuses

tegutseval isikul tekib üldjuhul mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda hiljemalt järgmisel päeval

pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (RKTKo 18.04.2018,

2-15-6538, p 14). Tuleb eeldada, et e-kiri jõudis kostja serverisse selle saatmise päeval. Kostja

ei ole väitnud, et kiri oleks tema serverisse jõudnud hiljem või et tal ei olnud mingil põhjusel

mõistlikku ja hageja jaoks äratuntavat võimalust sellega kohe järgmisel päeval tutvuda. E-posti

aadressi äriregistris avalikustamise eesmärk on tagada toimiv suhtluskanal äriühingu ja

kolmandate isikute vahel, et kolmandad isikud teaksid, kuhu saadetud tahteavaldused saab

lugeda kätte saaduks ja seega kehtivaks. Et kostja ei ole oma äriregistris esile toodud e-posti

aadressi piisavalt kontrollinud, on tema enda äririsk.

4.3. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks on riigilõiv

100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-165-16, p 12.1–

12.3) ning lepingulise esindaja kulu 220 eurot (2 tundi tunnihinnaga 110 eurot), s.o kokku 340

2-23-127764

eurot. Hageja taotlusel tuleb kostjal TsMS § 177 lg 2 järgi tasuda menetluskulude hüvitiselt

viivist.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas 19.06.2024 apellatsioonkaebuse (täiendatud 23.07.2024), milles palus

vajadusel ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ning teha asjas uue otsuse, millega

jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, või saata asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

5.1. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega puudutavalt ei ole kostjale arusaadav, millal

hakkas kulgema apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Kostja teavitas maakohut menetluse

alguses, et tal ei ole välisriigis võimalik avada Eestis digitaalselt allkirjastatud faile, ning

edastas maakohtule kontaktandmed, kuhu Eestis menetlusdokumendid paberkandjal kätte

toimetada. Sellest hoolimata saatis maakohus kostjale digitaalselt allkirjastatud otsuse, millega

kostjal ei olnud võimalik tutvuda enne 18.06.2024, kui sai kätte paberkandjal otsuse. Õiglane

on lugeda apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja alguseks 18.06.2024 või ringkonnakohtu

äranägemisel muu mõistlik aeg.

5.2. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt peab kostja maakohtu otsuse kohaselt tasuma

hagejale leppetrahvi kahe lepingu alusel, mille sisu ei ole kostjale teada. Kostjale ei ole ühegi

menetlusdokumendiga saadetud lepinguid. Seetõttu ei olnud kostjal võimalik esitada ka

vastuväiteid lepingute tingimuste kohta. Kostjale edastatud infotahvlitel kajastatud väidetavate

lepingu tingimuste tõendamiseks esitatud fotodelt on tuvastatavad vaid üksikud sõnad

(tingimused ei ole loetavad). Maakohus ei ole viidanud tingimuste punktile, mis näeb hagejale

ette leppetrahvinõude.

5.3. Maakohtu järeldus, et kostjal oleks tulnud koostada sõiduki ainukasutamise õigust kinnitav

dokument, on eluvõõras ja absurdne. Sõiduki ajutise kasutusõiguse üleandmiseks piisab

volikirjast. Sarnaselt on see piisav riigipiiri ületamiseks ja seda võib nõuda politsei.

5.4. Maakohus ei ole põhjendanud, miks saab e-kirjade saatmist pidada mõistlikuks edastamise

viisiks. Hageja on rämpsettevõte, kelle e-kirjad kvalifitseeruvad tõenäoliselt prügina ja

kustuvad teatud aja möödudes. Hagejal oli võimalik saata tähitud kiri või helistada kostjale, et

saada kinnitus kättesaamise kohta. E-kirja saatmine on mugav ainult sellistele rämpsettevõtetele

nagu hageja. Kostjal ei ole arvutit ega internetiühendust ning kostja juhatuse liige kasutab

isiklikku telefoni. Maakohus jättis arvestamata, et e-kirja saajani jõudmist ei saa tõendada

e-kirja väljavõttega ning vajalik on teenusepakkuja serveri väljavõte, mida hageja ei ole

esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et kostja apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt.

TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306

lg 1 I lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga

oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Kohus võib TsMS § 311¹ lg 1 p 2

järgi toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ette nähtud infosüsteemi

kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse juriidilise isiku kohta

2-23-127764

Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud elektronpostiaadressil, ning kui äriühingule

ei ole võimalik menetlusdokumenti infosüsteemis kätte toimetada, saadab kohus TsMS § 311¹

lg 5¹ kohaselt menetlusdokumendid äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressil ja

saadetud menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes registrikaardile

kantud e-postiaadressil saatmisest.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et otsus märgiti kostjale nähtavaks ja kättetoimetatavaks

10.05.2024. Kuna kostja ei kinnitanud infosüsteemi kaudu otsuse kättesaamist, edastas

maakohus otsuse 13.05.2024 kostja e-postiaadressile XXX, märkides e-kirjas, et vastavalt

TsMS § 311¹ lg-le 5¹ loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks 21.05.2024 (dtl 369–380).

Kostja saatis 24.05.2024 maakohtule e-kirja, milles märkis, et ta on palunud kohtul saata kõik

menetlusega seotud dokumendid ettevõtte postiaadressile, sest tal ei avane kohtu saadetud failid

(dtl 381–382). Maakohus selgitas 27.05.2024 e-kirjas, et kohus edastas esmalt lahendi

kättetoimetamisportaali kaudu ja seejärel kostja äriregistris märgitud e-postiaadressile ning

märkis, et äriühingule paberkandjal dokumentide saatmise lisakulu ei ole põhjendatud, kuid

sellest hoolimata edastab kohus kostjale lahendi paberkandjal (dtl 383). Kohtute infosüsteemi

saadetiste sakilt nähtub, et maakohus saatis 27.05.2024 kostjale otsuse tähtsaadetisena ning

kostja seaduslik esindaja sai selle allkirja vastu kätte 18.06.2024.

Ringkonnakohtu hinnangul oli maakohtul õigus toimetada vaidlustatud otsus kostjale kätte

tema äriregistrisse kantud e-postiaadressile, kuid olukorras, kus kostja teatas, et ta ei saa

elektroonilist dokumenti avada ja maakohus edastas seepeale kostjale otsuse tähitud kirjaga,

tuleb lugeda otsus kostjale kätte toimetatuks alates tähitud kirja kättesaamisest, s.o 18.06.2024,

sest alles siis oli kostjal võimalik selle sisuga tutvuda. Kostja esitas apellatsioonkaebuse

19.06.2024, s.o tähtaegselt. Asjaolu, et 19.06.2024 esitatud kaebus oli puudustega, ei tähenda

seda, et kaebust ei saaks pidada tähtaegseks. Seega oleks kostja kaebus tähtaegne ka siis, kui

lugeda see TsMS § 311¹ lg 5¹ järgi kätte toimetatuks 21.05.2024.

7. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405

lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada

kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt

arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda,

et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7.1. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid

(lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 100 eurot. Seega ei ületa

hageja põhinõue 3500 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

7.2. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Mh on ringkonnakohtul TsMS § 637 lg 2¹ järgi õigus keelduda ka menetluskulude

kindlaksmääramise osas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui maakohtu otsuses on

menetluskulud kindlaks määratud küll 280 eurot ületavas ulatuses, mistõttu on apellandil TsMS

§ 178 lg 2 järgi õigus vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kuid apellant ei ole

2-23-127764

apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et maakohus on temalt kostja kasuks välja mõistetud

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatut

(vt RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547, p-d 13–15).

7.2.1. Maakohus ei andnud TsMS § 442 lg 10 kohaselt luba otsuse edasikaebamiseks ning

arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei

ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumist pikemalt põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib

kolleegium vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele lühidalt järgmist.

7.2.2. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kostjat saab pidada parkimislepingu pooleks

ning kostja vastutust lepingust tuleneva kohustuse täitmise eest ei välista see, et kostja on

volitanud Yt sõidukit kasutama (dtl 319). Volikiri ei kinnita seda, et vaidlusalustel kuupäevadel

kasutas sõidukit Y.

7.2.3. Maakohus

tugines

vaidlust

lahendades

õigesti

infotahvlitelt

nähtuvatele

parkimistingimustele ja leidis õigesti, et kostja peab tasuma hagejale kahe rikkumise eest

leppetrahvi.

Õige ei ole kostja väide, et hageja ei ole esitanud kohtule loetaval kujul infotahvli teksti

parkimistingimuste kohta. Kuigi hagiavaldusele lisatud fotodel ei ole infotahvlite teksti tõesti

võimalik lugeda, esitas hageja koos 20.11.2023 menetlusdokumendiga uued fotod (dtl 327–

328), millel on tingimuste tekst selgelt loetav ja ka maakohus viitas otsuses just neile

tingimustele.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja menetlusdokument, sh tõendid tehti kostjale

nähtavaks ja kätte toimetatavaks 21.11.2023 ning maakohus edastas hageja seisukoha kostjale

ka

22.04.2024

e-kirjaga.

Seega

edastas

maakohus

kostjale

hageja

20.11.2023

menetlusdokumendi ja selle lisad. Ka juhul, kui kostjal ei õnnestunud ka sel korral digitaalselt

allkirjastatud menetlusdokumenti oma seadmes avada, nagu ta oli varem maakohtule teada

andnud (dtl 226–228), ei ole kostja kättetoimetamisportaali teatele ega kohtu e-kirjale

reageerinud, sh andnud kohtule teada, et ta ei saanud e-kirjale lisatud hageja seisukohta avada.

Lisaks oli kostjal võimalik digitaalselt allkirjastatud dokumentide avamiseks vajalik ID-kaardi

tarkvara ja mobiilirakendus DigiDoc tasuta oma seadmesse alla laadida. Eesti Vabariigi

äriühingu juhatuse liikme puhul saab eeldada, et ta oskab ja kasutab Eesti Vabariigi

tarkvaralahendusi. Olukorras, kus kostja ise ei reageerinud kättetoimetamisportaali ja e-kirja

teel saadetud menetlusdokumendi saatmisele, jättis kostja end ise ilma võimalusest esitada

hageja 20.11.2023 menetlusdokumendile võimalikke vastuväiteid parkimislepingu tingimuste

kohta. Lisaks ei ole kostja toonud apellatsioonkaebuses esile ühtegi võimalikku vastuväidet.

Õige on kostja väide, et maakohus ei viidanud kostjalt leppetrahvi välja mõistes

parkimistingimuste punktidele, mille alusel oli hagejal õigus nõuda parkimistingimuste

rikkumise korral leppetrahvi. Samas nähtub hageja 20.11.2023 menetlusdokumendile fotodena

lisatud mõlema parkimislepingu tingimuste p-st 4, et sõiduki kasutaja oli kohustatud tasuma

parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest parkimistasu ja asetama üldjuhul kohe

pärast sõiduki parkimist parkimisõigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või

armatuurlauale ning tingimuste p 5 järgi kohustus sõiduki kasutaja tasuma parkimislepingu

rikkumise korral parkimise korraldajale leppetrahvi ühel juhul 30, teisel juhul 40 eurot. Seega

2-23-127764

oli hagejal õigus nõuda parkimise eest tasumata jätmise korral leppetrahvi, nagu leidis õigesti

ka maakohus.

7.3. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust kostja väited selle kohta, et hageja ei ole

tõendanud, et tema saadetud e-kirjad jõudsid kostja teenusepakkuja serverisse.

Esmalt märgib kolleegium, et kuna hageja jättis leppetrahvinõuded rikkumise päeval kostja

sõiduki kojamehe vahele ja kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses vastuväiteid selle kohta,

et sel viisil leppetrahvinõude edastamine ei oleks olnud mõistlik, on hageja teatanud kostjale

leppetrahvinõuetest mõistliku aja jooksul VÕS § 158 lg 3 tähenduses ning leppetrahvinõude

kontekstis ei ole tähtsust hageja hilisemate meeldetuletuste edastamisel ega sellel, kas ja millal

oli kostjal mõistlik võimalus hiljem saadetud meeldetuletuskirjadega tutvuda.

Hageja 13.08.2021, 18.05.2022, 02.09.2022, 30.09.2022 ja 03.05.2023 meeldetuletuskirjadel

saaks olla tähtsust üksnes kostjalt leppetrahvi sissenõudmiseks tehtud kulude hüvitamisel, s.o

hageja vastava kahjunõude põhistamisel ja tõendamisel. Samas saab võlausaldaja nõuda

majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult VÕS § 113¹ lg 1 alusel lihtsustatud korras

sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses, tõendamata kahju tekkimist ja selle ulatust

(VÕS I komm (2016), § 113¹, p 4.1.a). Seega asjaolu, et hageja ei ole tõendanud nende e-kirjade

jõudmist kostja teenusepakkuja serverisse, ei annaks alust maakohtu otsust ka selles osas muuta.

Lisaks märgib kolleegium, et arvestades kostja maakohtule esitatud vastuväiteid, eeldas

maakohus õigesti, et e-kirjad olid jõudnud kostja teenusepakkuja serverisse. Kostja väitis

vastuses hagile, et kirjad jõudsid ilmselt rämpsposti ja kustusid automaatselt. Seega möönis

kostja, et kirjad jõudsid tema teenusepakkuja serverisse ja tema e-posti.

7.4. Kuigi kostja vaidlustas maakohtu menetluskulude jaotust tulenevalt sellest, et ta taotles

hagi rahuldamata jätmist, ei ole kostja toonud kaebuses esile, et maakohus oleks

menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel eksinud.

7.5. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti

materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium

apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse võtmata.

8. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

9. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus

nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv (100 eurot).

10. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal

ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab

teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

2-23-127764

11. Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast,

võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada Riigikohtule määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)