2-23-113033/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. august 2024, Tartu

Tsiviilasja nr

2-23-113033

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi V. S. vastu võla

väljamõistmiseks

Hagi hind

1536 eurot 19 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (rk: 10746479),

lepinguline

esindaja:

Sigrid

Rahkema

(e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja:

V.

S. (ik

xxxxxxxxxx,

aadress

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

; e-post xxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista V. S. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtaeg

Osamakse suurus

15.02.2025

19,78

15.03.2025

25,93

15.04.2025

25,43

15.05.2025

26,01

15.06.2025

26,09

15.07.2025

26,66

15.08.2025

26,77

15.09.2025

27,11

15.10.2025

27,66

15.11.2025

27,81

15.12.2025

28,35

15.01.2026

28,53

15.02.2026

28,90

15.03.2026

29,70

15.04.2026

29,65

15.05.2026

30,15

15.06.2026

30,42

15.07.2026

30,90

15.08.2026

31,21

15.09.2026

31,61

15.10.2026

32,07

15.11.2026

32,42

15.12.2026

32,87

15.01.2027

32,69

3. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi V. S. vastu rahuldamata põhivõla 507 euro 87

sendi, intressi 32 euro 6 sendi, lepingu haldustasu 5 euro, sissenõutavaks muutunud viivise

74 euro 25 sendi, sissenõudekulu 50 euro ja edasiulatuva viivise osas.

4. Jätta menetluskulud 45% ulatuses V. S. ja 55% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ

kanda.

5. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt.

6. Mõista V. S. Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 258 eurot

75 senti. V. S. kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Mõista V. S. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt (258 eurot 75 senti) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide

ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

KOHTU SEISUKOHT

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 24. märtsil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse V. S. (kostja) vastu 1358 euro 92 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi

kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu

Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 29. mail 2023 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja

Inbank AS (võlausaldaja) ja kostja vahel 19. jaanuaril 2021 sõlmitud Auto24 laenulepingust

nr L89004824326 tuleneva võla 1196 eurot 59 senti, intressi 32 eurot 6 senti, lepingu haldustasu

5 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 74 eurot 25 senti, sissenõudekulu 50 eurot ja

edasiulatuva viivise alates 30. maist 2023 kuni põhinõude 1196 euro 59 sendi täitmiseni 14,9%

aastas. Hageja palus kostjalt välja mõista hageja menetluskulud ja menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

3. Kostja kinnitas 6. septembril 2023 kohtule, et on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude

kätte saanud. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist

tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi ei ole täies

ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles

hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab

hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist

rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

5. Kohtul on kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid omal algatusel (Riigikohtu

17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Hagiavaldusest nähtub, et hageja

nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 402 lg 1 mõttes. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja

kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

6. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama

tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks

tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt

Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS §-st 4034 tuleneb, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema

omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit

tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS)

§ 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel aluseks piisav ajavahemik, arvestades

tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti

peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida üldjuhul tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks

(Riigikohtu 24. novembri

2023 määrus tsiviilasjas

nr 2-21-13098, p 18).

7. Hageja on selgitanud 29. mail 2023 esitatud hagiavalduses ja 16. novembril 2023 esitatud

vastuses kohtunõudele vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja selgituse

kohaselt teostas esialgne võlausaldaja isikutuvastuse, leping on digitaalselt allkirjastatud.

Esialgne võlausaldaja omandas teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline

krediidilepingu kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Esialgse võlausaldaja edastatud info

kohaselt tehti krediidivõimelisuse hindamise protsessis päringuid maksehäireregistritesse ja

Maksu- ja Tolliameti registrisse. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu

sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Esialgne võlausaldaja omandas teabe

kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses

esitatud andmete ja kogutud andmete alusel. Hageja leiab, et kostja puhul on tegemist

teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Kostja

on taotluses märkinud igakuiseks sissetulekuks 900 eurot ja igakuisteks kohustusteks 150 eurot

ning sõlminud lepingu 6 aastaks, igakuise osamaksega 36 eurot 18 senti. Eeltoodust tulenevalt

võis esialgne võlausaldaja järeldada kostja võimet täita lepingut nimetatud summas osamaksega.

8. Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist

omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi

maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Hageja esitatust nähtuvalt on

esialgse võlausaldaja kontroll piirdunud sissetulekute kontrollimisega (päring Maksu- ja

Tolliametisse). Esialgne võlausaldaja ei ole pidanud vajalikuks kontrollida krediidisaaja

väljaminekuid ega kohustusi. Esialgset võlausaldajat ei ole teinud tähelepanelikuks näiteks

asjaolu, et kostja on taotlusesse märkinud enda igakuiseks sissetulekuks 900 eurot, aga Maksu-

ja Tolliameti päringust nähtub, et viimase 12 kuu keskmine sissetulek oli 501,44 eurot. Kohus

leiab, et antud juhul on realiseerunud risk, mille ärahoidmiseks ongi vaja kontrollida laenu

taotleja esitatud andmeid erinevate andmekogude ja pangakonto väljavõtte alusel.

Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates jõuab kohus järeldusele, et krediidiandja on laenu andes

tuginenud peamiselt kostja esitatud andmetele ning jätnud need olulises osas kontrollimata,

rikkudes seega vastutustundliku laenamise põhimõtet.

9. Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Võlausaldaja ja kostja sõlmisid laenulepingu 19. jaanuaril 2021, Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär sel ajal oli 0%. Seega on hagejal

õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest. Hagiavalduse kohaselt sai kostja laenu 1500 eurot ning on teinud tagasimakseid

kokku 811 eurot 82 senti. Hageja on 6. veebruari 2024 vastuses kohtunõudele märkinud, et juhul,

kui kohus leiab, et hageja on rikkunud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet

ja kõik kostja laekumised tuleb arvestada põhinõude katteks, ei saa lepingut lugeda kehtivalt

ülesöelduks 29. novembril 2021, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega viivituses.

Kohus märgib, et vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule tuleb kostjal tagastada

hagejale laen maksegraafiku järgi perioodil 15. veebruarist 2021 kuni 15. jaanuarini 2027. Seega

ei ole kõnealune leping lõppenud ka tähtpäeva saabumisega. Eelnevast tulenevalt tuleb asuda

seisukohale, et poolte sõlmitud leping kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tõttu on tühised kokkulepped intressimäära ja muude kulude kohta.

Hageja esitas eeltoodust tulenevalt alternatiivselt VÕS § 108 lg 1 kohase lepingu täitmise nõude.

Ümberarvestuse kohaselt on täies ulatuses tasutud maksed kuni 15. jaanuarini 2025 ning osaliselt

15. veebruari 2025 osamakse. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva

võlgnevuse summas 688 eurot 72 senti.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on

alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,

samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist

tulevikus.

Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue.

Kostja ei ole üle 1,5 aasta ühtegi makset lepingulise kohustuse täitmiseks teinud, samuti ei ole

kostja aktiivselt osalenud kohtumenetluses. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine,

sellega seonduv kõrvalnõuete vähenemine ja lepingu ülesütlemise kehtetus on tuvastatud alles

käesolevas menetluses. Kostja ei ole esile toonud, et oleks varem hageja nõuetele vastuväiteid

esitanud. Seega ei esine aluseid, mille tõttu saaks leida, et pooled ei pidanud kohtueelselt lepingut

sõlmitud kujul kehtivaks. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei

peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu leiab kohus, et kuigi

kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses,

viitab kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut

nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus

sissenõutavaks muutuvad kohustused.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed (s.o alates 15. veebruarist 2025 kuni 15. jaanuarini 2027, kokku

summas 688 eurot 72 senti) alates maksetähtajale järgnevast päevast.

Kohus jätab rahuldamata hageja nõude põhivõla 507 euro 87 sendi, intressi 32 eurot 6 sendi,

lepingu haldustasu 5 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 74 euro 25 sendi, sissenõudekulu

50 euro ja edasiulatuva viivise osas.

10. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega jätab kohus menetluskulud 45% ulatuses kostja

kanda ja 55% ulatuses hageja kanda.

Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 315 euro, maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 euro ja hageja õigusabikulude 338 euro (ajakulu 2 tundi, tunnitasu 169 eurot ilma

käibemaksuta) väljamõistmiseks.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud

kuluga.

Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu

kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. See

tähendab, et need kulud kannab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja. Seadusega on avaldajale

maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka

maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud.

Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu 2 tundi vastab esindaja poolt teostatud

menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Hageja lepingulise esindaja

tunnitasu määr on 169 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot ei ole

mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagejat on antud

vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel

120 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas

240 eurot (2 x 120 eurot).

Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud seega 575 eurot (315+20+240),

millest kostja kanda jääb 45% ehk 258 eurot 75 senti.

Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

11. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik