3-24-2220/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

07.08.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2220

Haldusasi

Xi kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks viima läbi uus

riskihindamine ja algatama avavanglasse ümberpaigutamise

menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Xi kaebus.

2. Jätta Xi menetlusabi taotlus kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Edastada määrus teadmiseks Tallinna Vanglale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 08.07.2024 Tallinna Vanglale pöördumise, mis registreeriti numbriga 5-

8/24/13649-1 (digitaalse kohtutoimiku leheküljel (dtl) 94). Avalduse kohaselt taotles kaebaja

enda ümberpaigutamist avavanglasse väljaspool vanglat töötamiseks.

2. Kaebaja esitas 12.07.2024 Tallinna Vanglale pöördumise, mis registreeriti numbriga 5-

8/24/13649-1 (dtl 95-96), milles taotles enda avavanglasse paigutamist ning avaldas soovi uue

riskihindamise läbiviimiseks.

3. Kaebaja esitas 17.07.2024 Tallinna Vanglale pöördumise, mis registreeriti numbriga 5-

18/24/14302-1 (dtl 97), milles soovib selgitusi individuaalses täitmiskavas selle koostamisel

arvestatud karistustega. Pöördumise kohaselt tuleb individuaalses täitmiskavas arvestada

kehtivaid mitte aga aegunud karistusi.

4. Kaebaja esitas 26.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebuse põhjendused on

kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Kaebaja on nõus tema ümberpaigutamisega avavanglasse ning kaebaja leiab, et ta on täitnud

kõik individuaalse täitmiskava tingimused, kuid avavanglasse ümberpaigutamise takistuseks on

kaebaja suhtes läbiviidud riskihindamine.

4.2. Kaebaja soovib, et Tallinna Vangla teostaks kaebaja suhtes uue riskihindamise, millega

vähendataks tema riskitaset. Kaebaja on seisukohal, et uuel hindamisel ei peaks arvesse võtma

arhiveeritud karistusi, kuivõrd nende osas juba riskid puuduvad. Sellistele andmetele tuginemine

ei ole kaebaja hinnangul lubatud.

2(4)

5. Tallinna Halduskohus palus 31.07.2024 kohtunõudega esitada Tallinna Vanglal

haldusmenetluse dokumendid, selgitada kaebuse aluseks olevaid asjaolusid ning seisukohta

kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse osas.

6. Tallinna Vangla esitas 05.08.2024 vastuse kohtunõudele, milles leidis, et kaebus ei ole

lubatav, sest kaebajal ei ole läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Tallinna Vangla põhjendab

enda seisukohta järgmiselt.

6.1. Kaebaja paikneb Tallinna Vanglas alates 08.01.2018. Vangistuse perioodil on kaebaja riske

korduvalt hinnatud ja talle on koostatud seitse individuaalset täitmiskava, millest viimane on

kinnitatud 12.03.2024. Aastatel 2023-2024 on X esitanud hulgaliselt pöördumisi seoses enda

riskide hindamisega, individuaalse täitmiskava koostamisega ja avavanglasse paigutamisega.

Sealjuures on kaebaja taotlus avavanglasse paigutamiseks jäetud rahuldamata 03.02.2023 ning

taotlus riskihindamise ülevaatamiseks jäetud rahuldamata 16.07.2023. Vangla on keeldumisi

põhjendanud ja andnud ka täiendavaid selgitusi 16.08.2023, 23.02.2024 vastustes. Kaebaja ei

ole ühtegi Tallinna Vangla otsust/vastust avavanglasse paigutamata ja riskiprotsendi muutmata

jätmisega seonduvalt vaidlustanud.

6.2. Kaebaja 08.07.2024 ja 12.07.2024 esitatud pöördumised avavanglasse paigutamiseks ja

17.07.2024 pöördumine individuaalses täitmiskavas märgitud andmetega seonduvalt on alles

vanglal menetlemisel. Seega ei ole kaebus lubatav, sest kohustuslik kohtueelne menetlus on

läbimata.

6.3. Individuaalse täitmiskava kohaselt saabub kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise aeg

täitmiskavast tulenevalt 06.07.2026 ja karistusajast tulevalt 06.01.2027. Avavanglasse saab

paigutada üksnes kinnipeetava, kelle reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa

ühte aastat või kelle ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud. Vangistuse täideviimisprotsess

peab olema seega jõudnud vabastamisetappi. See, kas kaebaja vastab avavanglasse sätestatud

tingimustele, on alles hindamisel.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust

kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle

eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning teeb vajaduse korral kaebajale

ettepaneku kaebust muuta (HKMS § 120 lg 1 p 3). HKMS § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

8. Kaebaja soovib kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt, et vangla teostaks kaebaja suhtes uue

riskihindamise, mille käigus jätaks vangla arvesse võtmata tema aegunud karistused, kuivõrd

nende osas kaebaja hinnangul riskid puuduvad. Arhiveeritud karistusi arvesse võtmata väheneks

kaebaja riskihindamisel tema riskitase ning kaebaja saaks karistust edasi kanda avavanglas.

Seega on kaebaja eesmärgiks see, et tema individuaalses täitmiskavas olev riskihinnang ei oleks

takistuseks kaebaja avavanglasse paigutamisel ning et ta paigutataks ümber avavanglasse.

Lähtudes eeltoodud kaebuse eesmärkidest, tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebus on

esitatud kohustamisnõuetes – kohustada Tallinna Vanglat viima läbi uus riskihindamine ja

algatama avavanglasse ümberpaigutamise menetlus.

9. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni

nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

10. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või

vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

3(4)

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav,

arestialune

või

vahistatu

on

eelnevalt

esitanud

vaide

vanglateenistusele

või

Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud,

osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

11. Kohtule nähtub haldusasja materjalidest, et kaebaja on esitanud vanglale 08.07.2024 (dtl 94)

ja 12.07.2024 (dtl 95-96) taotlused enda paigutamiseks avavanglasse ja tema suhtes uue

riskihindamise läbiviimiseks. Samuti on kaebaja esitanud 17.07.2024 pöördumise (dtl 97), milles

soovib saada selgitusi seoses temale koostatud individuaalse täitmiskavaga ja selle koostamise

aluseks võetud andmetega.

12. Kohus selgitab esmalt, et kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et individuaalses

täitmiskavas märgitud ohuhinnangul ei ole regulatiivset toimet, vaid tegemist on programmilise

dokumendiga, milles vangla esitab kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid selle

rakendamine sõltub vangla edaspidistest toimingutest ja haldusaktidest. Individuaalses

täitmiskavas sisalduvate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks puudub kaebajal

vajadus HKMS § 44 lg 1 mõistes. See tähendab, et täitmiskava turvalisusriske ja riskitaset

puudutava osa iseseisev vaidlustamine ei ole kohtumenetluses võimalik ning selles osas puudub

kaebajal kaebeõigus. Kinnipeetav saab kohtus vaidlustada individuaalse täitmiskava

rakendamisega seotud vangla toimingut või haldusakti ning osutada seejuures tema õigusi

riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule individuaalses täitmiskavas. Juhul, kui

vangla keeldub kaebajat nt tema ohtlikkuse tõttu avavanglasse ümber paigutamast, saab

halduskohus avavanglasse ümberpaigutamisest keeldumise otsuse õiguspärasuse hindamise

raames kontrollida ka individuaalset täitmiskava ja selles märgitud ohuhinnangu õiguspärasust

(Riigikohtu 17.06.2010 otsus nr 3-3-1-95-09, p 26; Riigikohtu 10.04.2019 otsus nr 3-18-111, p-d

13 ja 15).

13. VangS § 20 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse,

kui on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uusi õiguserikkumisi, ja kui

kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole

otstarbekas (p 1) või kui kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg

ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud.

14. Tallina Vangla on kohtule 05.08.2024 vastuses kohtunõudele teatanud, et kaebaja

pöördumised on Tallinna Vanglal alles menetlemisel ning kaebaja pöördumistega seonduvalt ei

ole vangla veel ühtegi haldusakti koostanud ega kaebaja pöördumistele vastanud. See tähendab,

et Tallinna Vanglal on alles hindamisjärgus kaebaja vastavus VangS § 20 lg-s 1 sätestatud

tingimustele ning pooleli on ka kaebaja taotluse läbivaatamine uue riskihindamise teostamiseks.

Kohtul ei ole võimalik siinse haldusasja raames kaebajaga seotud ohuhinnangut ja tema

avavanglasse paigutamist puudutava otsustuse õiguspärasust hinnata, kuivõrd sellised otsustused

käesoleva määruse koostamise hetkel puuduvad. Seega on kaebajal läbimata VangS § 11 lg-st 5

tulenev kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebaja on

kohtusse pöördunud ennatlikult. Kohus selgitab, et kaebajal on tema 08.07.2024, 12.07.2024 ja

17.07.2024 pöördumistele vanglalt vastuse ja haldusakti saamise järgselt võimalik vangla

otsustused vaidega vaidlustada. Alles peale vaidemenetluse läbimist saab kaebaja vajadusel

esitada kaebuse halduskohtule.

15. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning

kaebus ei ole seetõttu kohtus lubatav. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS §

121 lg 1 p 4 alusel.

16. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

4(4)

17. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, siis puudub vajadus lahendada

menetlusabi taotlust kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning

kohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

Kohtunik