Legislator Case Law & Legislation
2-24-4619/13 AI generated

2-24-4619/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-24-4619/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada OÜ AndmeNet pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata Likvideerida ja kustutada OÜ AndmeNet äriregistrist. Kohustada ajutist haldurit

Legislator headnote

AI generated

2-24-4619/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kohustada ajutist haldurit

Keywords

AI generated
attachment of bank accounts custodian bank monitoring of bank accounts blocked account corporate overindebtedness unclaimed assets
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 6. august 2024

Tsiviilasja number

2-24-4619

Tsiviilasi

OÜ AndmeNet avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): OÜ AndmeNet (registrikood

12056974;

asukoht

xxxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxx),

seaduslik esindaja M. K.

Ajutine pankrotihaldur: Küllike Mitt (OÜ Õigusbüroo

Faktootum,

Õpetaja

9a,

Tartu;

e-post

kyllike.mitt@haldur.just.ee; tel: 7 420 583, 50 53 344)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ AndmeNet pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

2. Likvideerida ja kustutada OÜ AndmeNet äriregistrist. Kohustada ajutist haldurit

likvideerima OÜ AndmeNet kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.

3. Vabastada ajutine haldur tema ülesannetest pärast OÜ AndmeNet registrist

kustutamist.

4. Määrata OÜ AndmeNet dokumentide hoidjaks ajutine haldur Küllike Mitt.

5. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

6. Määrata ajutise halduri Küllike Miti tasuks 885 eurot 72 senti (sh käibemaks 159

eurot 72 senti) ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu

kanda OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, arvelduskonto nr

EE742200221013804535 AS-s Swedbank), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Saata määrus võlgnikule, resolutsiooni p 6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele ja pärast jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu

kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse

võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg

kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates

(PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ AndmeNet (avaldaja, võlgnik) esitas 21. märtsil 2024 (täiendatud 9. aprillil 2024)

avalduse pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud arendatud programmi ja

andmebaasi esimese versiooni tehniline aegumine ning täiendatud vastava programmi ja

andmebaasi enda valdusesse ning kasutusse võtmine ühe juhatuse liikme A. R. ja tema kontrolli

all oleva ühingu Entity Technologies OÜ poolt. Rikkumise lõpetamiseks kohtuvaidluse

pidamiseks võttis võlgnik OÜ-lt RentNet laenu 128 198 eurot ning kohustus selle tagastama

koos intressiga pärast kohtuasjas lõpplahendi jõustumist. Võlgniku hagi jäi rahuldamata, mille

tagajärjel ei õnnestunud võlgnikul oma majandustegevust taastada ning selle asemel tekkisid

võlgnikul kohustused võlausaldajate ees – kohustus tagastada laenusumma 128 198 eurot koos

intressiga ning katta Entity Technologies OÜ ja A. R. menetluskulud vastavalt 11 456 eurot 65

senti ja 12 072 eurot, millele lisandub viivis alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

hüvitamiseni.

2. Kohus võttis maksejõuetusavalduse 14. mai 2024. a määrusega menetlusse ning nimetas

võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Miti (ajutine haldur).

Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ning kohustusi on kokku 167 018 euro

24 sendi ulatuses. Nõuded kasvavad seoses lisanduvate intressi- ja viivisenõuetega.

Tagasinõudmise ja -võitmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Ajutine haldur ei näe

võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku

tervendamiseks. Võlgniku majandustegevus on täielikult seiskunud juba 2020. aasta lõpus, mil

lõppes tema poolt arendatud

tarkvaraprogrammi

kasutusfunktsionaalsus.

Võlgniku

maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgniku asutajad / osanikud / juhatuse liikmed jätsid

juba äriühingu asutamisel omavaheliste suhete ja kokkulepete sisu õiguslikult määratlemata ja

täpsemalt fikseerimata. Muuhulgas ei reguleerinud asjaomased isikud ka ühe asutaja / osaniku

/ juhatuse liikme poolt loodava arvutiprogrammi autoriõigusega või selle kasutusõigusega

seonduvat. Sellele lisandus ebaselgus äriühingu eesmärkides tervikuna ja nende eesmärkide

saavutamiseks asjaomaste isikute poolt täidetavates ülesannetes või panuses. Kõik see lõi

soodsa pinnase isikutevaheliste erimeelsuste tekkeks, mis päädis keeruka ja kuluka

kohtuvaidlusega. Sellises olukorras oli äriühingu senisest majandustegevusest hälbimine ning

lõpuks täielik hääbumine vältimatu.

3. Maakohus määras 17. juuni 2024. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4000 eurot ning

avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad

ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole

kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

4. Kohus tegi 25. juulil 2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse

esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus

teatas 2. augustil 2024, et ei esita ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku

uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus

tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

6. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise

võimalusi.

Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus

ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud

alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Praegusel juhul ei ole võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt

maksnud.

7. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus

juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku

tähtaja.

Kohus tegi 25. juulil 2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita

2. augusti 2024. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku

uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.

8. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu

jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel

on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud

kulutused (PankrS § 29 lg 8).

9. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 12 p 12 kohaselt kantakse juriidilise isiku kohta

registrikaardile muu hulgas järgmised andmed: likvideeritud juriidilise isiku dokumentide

hoidja andmed.

10. ÄRS § 23 lg 4 sätestab, et kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei

jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks, kantakse äriregistrisse

väljakuulutatud pankroti raugemine koos juriidilise isiku registrist kustutamisega. Kui

pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud juriidilise isiku

dokumentide hoidjana.

Kuivõrd ajutine pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, määrab kohus võlgniku dokumentide

hoidjaks ajutise pankrotihalduri.

Menetluskulude jaotus

11. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda (PankrS § 150 lg 4).

12. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 726 eurot, millele lisandub

käibemaks 159 eurot 72 senti, s.o kokku 885 eurot 72 senti.

Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 11 tundi. Arvestades

võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (aruande

koostamine koos selleks vajalike toimingutega), põhjalikkust ja keerukust ning tema

kutseoskusi, leiab kohus, et ajutise halduri näidatud ajakulu 11 tundi on vajalik ja põhjendatud.

13. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu

ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise

halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja

kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).

14. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh

juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole

OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri

andmetel on OÜ Õigusbüroo Faktootum käibemaksukohustuslane (nr EE100583320). Seega

lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 järgi (KMS § 15 lg 1).

15. Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks puudub,

haldur taotleb tasu kooskõlas määruse § 1 lg-ga 1, § 2 lg-ga 1 ning ajutise halduri tasu ei ületa

PankrS § 23 lg-s 4 ja TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, rahuldab kohus ajutise halduri

taotluse määrab hüvitada see riigi vahenditest.

Eelnevat arvestades määrab kohus ajutise halduri tasuks 726 eurot (lisandub käibemaks), mis

tuleb hüvitada riigi vahenditest.

16. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik