2-24-4619/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõpetada OÜ AndmeNet pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata Likvideerida ja kustutada OÜ AndmeNet äriregistrist. Kohustada ajutist haldurit
Legislator headnote
AI generated2-24-4619/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kohustada ajutist haldurit
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Anastassia Stalmeister
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 6. august 2024
Tsiviilasja number
2-24-4619
Tsiviilasi
OÜ AndmeNet avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja
kuulutamata ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja (võlgnik): OÜ AndmeNet (registrikood
12056974;
asukoht
xxxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxx),
seaduslik esindaja M. K.
Ajutine pankrotihaldur: Küllike Mitt (OÜ Õigusbüroo
Faktootum,
Õpetaja
9a,
Tartu;
e-post
kyllike.mitt@haldur.just.ee; tel: 7 420 583, 50 53 344)
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada OÜ AndmeNet pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata
raugemise tõttu.
2. Likvideerida ja kustutada OÜ AndmeNet äriregistrist. Kohustada ajutist haldurit
likvideerima OÜ AndmeNet kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.
3. Vabastada ajutine haldur tema ülesannetest pärast OÜ AndmeNet registrist
kustutamist.
4. Määrata OÜ AndmeNet dokumentide hoidjaks ajutine haldur Küllike Mitt.
5. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
6. Määrata ajutise halduri Küllike Miti tasuks 885 eurot 72 senti (sh käibemaks 159
eurot 72 senti) ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu
kanda OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, arvelduskonto nr
EE742200221013804535 AS-s Swedbank), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu
väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8. Saata määrus võlgnikule, resolutsiooni p 6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste
Keskusele ja pärast jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord
Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse
Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu
kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse
võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg
kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates
(PankrS § 29 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. OÜ AndmeNet (avaldaja, võlgnik) esitas 21. märtsil 2024 (täiendatud 9. aprillil 2024)
avalduse pankroti väljakuulutamiseks.
Avalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud arendatud programmi ja
andmebaasi esimese versiooni tehniline aegumine ning täiendatud vastava programmi ja
andmebaasi enda valdusesse ning kasutusse võtmine ühe juhatuse liikme A. R. ja tema kontrolli
all oleva ühingu Entity Technologies OÜ poolt. Rikkumise lõpetamiseks kohtuvaidluse
pidamiseks võttis võlgnik OÜ-lt RentNet laenu 128 198 eurot ning kohustus selle tagastama
koos intressiga pärast kohtuasjas lõpplahendi jõustumist. Võlgniku hagi jäi rahuldamata, mille
tagajärjel ei õnnestunud võlgnikul oma majandustegevust taastada ning selle asemel tekkisid
võlgnikul kohustused võlausaldajate ees – kohustus tagastada laenusumma 128 198 eurot koos
intressiga ning katta Entity Technologies OÜ ja A. R. menetluskulud vastavalt 11 456 eurot 65
senti ja 12 072 eurot, millele lisandub viivis alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude
hüvitamiseni.
2. Kohus võttis maksejõuetusavalduse 14. mai 2024. a määrusega menetlusse ning nimetas
võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Miti (ajutine haldur).
Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ning kohustusi on kokku 167 018 euro
24 sendi ulatuses. Nõuded kasvavad seoses lisanduvate intressi- ja viivisenõuetega.
Tagasinõudmise ja -võitmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Ajutine haldur ei näe
võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku
tervendamiseks. Võlgniku majandustegevus on täielikult seiskunud juba 2020. aasta lõpus, mil
lõppes tema poolt arendatud
tarkvaraprogrammi
kasutusfunktsionaalsus.
Võlgniku
maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgniku asutajad / osanikud / juhatuse liikmed jätsid
juba äriühingu asutamisel omavaheliste suhete ja kokkulepete sisu õiguslikult määratlemata ja
täpsemalt fikseerimata. Muuhulgas ei reguleerinud asjaomased isikud ka ühe asutaja / osaniku
/ juhatuse liikme poolt loodava arvutiprogrammi autoriõigusega või selle kasutusõigusega
seonduvat. Sellele lisandus ebaselgus äriühingu eesmärkides tervikuna ja nende eesmärkide
saavutamiseks asjaomaste isikute poolt täidetavates ülesannetes või panuses. Kõik see lõi
soodsa pinnase isikutevaheliste erimeelsuste tekkeks, mis päädis keeruka ja kuluka
kohtuvaidlusega. Sellises olukorras oli äriühingu senisest majandustegevusest hälbimine ning
lõpuks täielik hääbumine vältimatu.
3. Maakohus määras 17. juuni 2024. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks
pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4000 eurot ning
avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad
ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole
kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
4. Kohus tegi 25. juulil 2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse
esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus
teatas 2. augustil 2024, et ei esita ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku
uurimisena.
KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus
tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
6. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara
pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise
võimalusi.
Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata
raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara
pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus
ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud
alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks
deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.
Praegusel juhul ei ole võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude
katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt
maksnud.
7. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus
juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus
pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku
tähtaja.
Kohus tegi 25. juulil 2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus
pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita
2. augusti 2024. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku
uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata
raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
8. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu
jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel
on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud
kulutused (PankrS § 29 lg 8).
9. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 12 p 12 kohaselt kantakse juriidilise isiku kohta
registrikaardile muu hulgas järgmised andmed: likvideeritud juriidilise isiku dokumentide
hoidja andmed.
10. ÄRS § 23 lg 4 sätestab, et kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei
jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks, kantakse äriregistrisse
väljakuulutatud pankroti raugemine koos juriidilise isiku registrist kustutamisega. Kui
pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud juriidilise isiku
dokumentide hoidjana.
Kuivõrd ajutine pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, määrab kohus võlgniku dokumentide
hoidjaks ajutise pankrotihalduri.
Menetluskulude jaotus
11. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda (PankrS § 150 lg 4).
12. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 726 eurot, millele lisandub
käibemaks 159 eurot 72 senti, s.o kokku 885 eurot 72 senti.
Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 11 tundi. Arvestades
võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (aruande
koostamine koos selleks vajalike toimingutega), põhjalikkust ja keerukust ning tema
kutseoskusi, leiab kohus, et ajutise halduri näidatud ajakulu 11 tundi on vajalik ja põhjendatud.
13. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab
kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu
ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise
halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja
kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse
arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri
tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed
reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).
14. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise
määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh
juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane
käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole
OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri
andmetel on OÜ Õigusbüroo Faktootum käibemaksukohustuslane (nr EE100583320). Seega
lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 järgi (KMS § 15 lg 1).
15. Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest.
PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse
raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,
mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata
nende hüvitamise riigi vahenditest.
Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh
seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest
hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri
kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest
hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest
hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,
mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja
kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel
kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja
arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või
maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate
toimingute katteks.
Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks puudub,
haldur taotleb tasu kooskõlas määruse § 1 lg-ga 1, § 2 lg-ga 1 ning ajutise halduri tasu ei ületa
PankrS § 23 lg-s 4 ja TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, rahuldab kohus ajutise halduri
taotluse määrab hüvitada see riigi vahenditest.
Eelnevat arvestades määrab kohus ajutise halduri tasuks 726 eurot (lisandub käibemaks), mis
tuleb hüvitada riigi vahenditest.
16. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu
väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Anastassia Stalmeister
kohtunik