1-22-7549/86 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. august 2024, Tartu (kirjalikus menetluses)

Kriminaalasja number

1-22-7549

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Ingeri Tamm ja Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. mai 2024. a määrus Daniil Aunapi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata

jätmises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Daniil Aunapi (ik 39004277015) kaitsja

vandeadvokaat Madis Mahlapuu, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 29. mai 2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Määrata

advokaadibüroole

Mahlapuu

&

Partnerid

Daniil

Aunapile

määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 175,68

eurot (sh käibemaks 31,68 eurot).

3. Mõista Daniil Aunapilt menetluskuluna välja 175,68 eurot määruskaebemenetluses

kaitsja osutatud õigusabi eest.

4. Daniil Aunapil tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo

alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded

pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohus karistas Daniil Aunapit 13. märtsi 2023. a otsusega karistusseadustiku (KarS)

§ 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68

lg 1 alusel arvati karistusest maha eelvangistuses viibitud 2 kuud ja 21 päeva ning lõplikuks

karistuseks mõisteti D. Aunapile 1 aasta 3 kuud ja 9 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati

vangistus 459 tunni üldkasuliku tööga. D. Aunapilt kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6

ning lg 2 p-s 2, 21, 4, 8 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

2. Viru Maakohus jättis 14. juuni 2023. a määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise

ettekande rahuldamata ja D. Aunapile mõistetud karistuse täitmisele pööramata.

2(3)

3. Viru Maakohus jättis 14. augusti 2023. a määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise

ettekande rahuldamata ja D. Aunapile mõistetud karistuse täitmisele pööramata.

4. Viru Maakohus rahuldas 9. novembri 2023. a määrusega kriminaalhooldusametniku

erakorralise ettekande ja pööras täitmisele D. Aunapile mõistetud karistuse ärakandmata osa 10

kuud ja 14 päeva vangistust.

5. Viru Vangla esitas 24. mail 2024 Viru Maakohtule materjalid D. Aunapi vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

6. Viru Maakohus jättis 29. mai 2024. a määrusega D. Aunapi vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata. D. Aunapit on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas viibib ta esimest

korda. D. Aunapil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta töötab vangistuses. Tal on

vabanemisel olemas elukoht ja lähedaste toetus, kuid kindlat töökohta mitte. Seetõttu võib D.

Aunap panna vabaduses toime uusi kuritegusid tulenevalt majanduslikust olukorrast. D. Aunapil

on probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Ta on tarvitanud amfetamiini umbes 10

aastat, viimati vahetult enne kinnipidamisasutusse saabumist. Kohtu hinnangul ei ole D. Aunapil

sisemist motivatsiooni sõltuvusainetest loobumiseks. D. Aunap on vangistuses viibinud veidi

enam kui viis kuud, seega on vähetõenäoline, et niivõrd lühikese aja jooksul on ta sõltuvusainete

tarvitamise soovist täielikult vabanenud. Kriminaalhoolduse ajal rikkus isik elektroonilise valve

tingimusi, hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, ei elanud määratud elukohas ja tarvitas

keelust hoolimata alkoholi. Tema suhtes esitati kolm erakorralist ettekannet. Seega ei

distsiplineeriks kriminaalhooldusele allutamine D. Aunapit sellisel määral, et ta täidaks kohtu

poolt määratud kohustusi.

Määruskaebus

7. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Aunapi kaitsja vandeadvokaat

Madis Mahlapuu, kes palub maakohtu määruse tühistada ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastada. D. Aunap viibib vangistuses esimest korda, mistõttu on praeguseks

kantud karistus piisav. Maakohus ei ole põhjendatud D. Aunapi vabastamata jätmist. Oluline on,

et D. Aunap on vangistuses töötanud ja avaldanud nõusolekut võtta end töötuna arvele.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes

teistsugusele seisukohale D. Aunapi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.

9. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma

juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või

menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse

kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli

2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud

D. Aunapit ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata, vaid on jõudnud õigele

järeldusele, et seda ei võimalda D. Aunapi korduv kriminaalkorras karistatus, käitumiskontrolli ja

üldkasuliku töö tingimuste rikkumised ning probleemid sõltuvusainetega.

10. Vaidlust ei ole selles, et D. Aunapit iseloomustavad mitmed positiivsed asjaolud. Tal puuduvad

distsiplinaarkaristused, ta töötab vangistuses ning vabaduses ootavad teda toetavad lähedased.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kõiki neid asjaolusid arvestanud ja põhjendanud

jälgitavalt, millest tingituna ei kaalu D. Aunapit iseloomustavad positiivsed asjaolud üles temast

tulenevat uute kuritegude sooritamise ohtu.

11. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt

õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja

saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on

head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast

3(3)

elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude

toimepanemist (vt eelviidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17,

p 21).

12. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse

vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

Ringkonnakohtu hinnangul esineb D. Aunapi puhul oht, et ta paneb vabaduses toime uusi

kuritegusid. D. Aunapit on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Lisaks esineb tal probleeme nii

alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisega, mis soodustab kuritegude toimepanemist. Vangla

iseloomustuse kohaselt on D. Aunap tarvitanud amfetamiini umbes 10 aastat ning pannud toime

varavastased kuriteod just narkootikumide ostmise eesmärgil. Kuigi D. Aunap soovib vabanedes

võtta osa programmist „Sütik“, et loobuda sõltuvusainete tarvitamisest, ei näe ringkonnakohus

sarnaselt maakohtule D. Aunapi sisemist motivatsiooni ainete tarvitamisest loobumiseks.

13. D. Aunapi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kasuks ei räägi ka tema

majanduslik seisund. D. Aunapil ei ole vabanedes kindlat töökohta, vaid ta saab enda sõnul asuda

mitteametlikult tööle venna ettevõttesse. Kuna D. Aunap pani kuriteod toime just majandusliku

kasu saamise eesmärgil, ei toeta ebakindel rahaline seis vabaduses õiguskuulekaks jäämist. Lisaks

on vangla iseloomustuse kohaselt D. Aunapil tasumata nõudeid 4180,40 eurot. Samuti on tal

alaealine laps, keda peab ülal pidama. Vaatamata lähedaste toetusele säilib kohtukolleegiumi

hinnangul risk, et D. Aunap paneb majandusliku kasu saamiseks toime uusi varavastaseid

kuritegusid.

14. Ebaõnnestunud kriminaalhooldus ja seetõttu täitmisele pööratud karistus viitab asjaolule, et

tõenäoliselt ei suudaks D. Aunap ka sel korral talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täita.

Kriminaalhooldusametnik pöördus erakorralise ettekandega kohtu poole kolmel korral, kuna

D. Aunap rikkus elektroonilise valve tingimusi, hoidis kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ja

tarvitas vaatamata keelule alkoholi. Kahel korral andis kohus D. Aunapile võimaluse jätkata

karistuse kandmist vabaduses. D. Aunap seda võimalust aga ei hinnanud, vaid jätkas üldkasuliku

töö tingimuste rikkumisega, mistõttu kannab praegu karistust vangistuses. Seega esineb alus

arvata, et D. Aunap võib rikkumistega jätkata ja kriminaalhooldus ei ole sobiv meede riskide

maandamiseks.

15. Ringkonnakohus möönab, et D. Aunapi puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, nagu

vangistuses õiguskuulekas käitumine ja töötamine ning toetavate lähedaste olemasolu. Vaatamata

sellele ei ole kolleegium veendunud, et D. Aunap suudaks vabaduses elada õiguskuulekalt ja läbida

edukalt kriminaalhooldus. Eelkõige viitab sellele D. Aunapi majanduslik seis ja kindla töökoha

puudumine, oht kuritarvitada sõltuvusaineid ning eelmise kriminaalhoolduse ebaõnnestumine.

Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et D. Aunapi vangistusest tingimisi ennetähtaegne

vabastamine oleks ennatlik.

16. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja

§ 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 29. mai 2024. a määruse muutmata

ja määruskaebuse rahuldamata.

17. D. Aunapi kaitsja vandeadvokaat M. Mahlapuu taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu

175,68 eurot (sealhulgas käibemaks 31,68 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust põhjendatuks

ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu

175,68 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel D. Aunapi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)