3-24-1280/37 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

5. august 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1280

Haldusasi

X. X, Y. Y, F. F, Q. Qi ja G. G ühine kaebus tühistada

Politsei-ja Piirivalveameti

17.04.2024

rahvusvahelise

kaitse taotluse tagasilükkamise, lahkumisettekirjutuse ja

sissesõidukeelu otsus nr 12301200020-1; 17.04.2024

rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus nr

12301210037-1, 12301210061-1, 12301210079-1 ja

12301210086-1; 17.04.2024 lahkumisettekirjutuse ja

sissesõidukeelu otsus nr 12301210037-1; 17.04.2024

lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu otsus nr

12301210061-1, 12301210079-1 ja 12301210086-1; ning

kohustada Politsei- ja Piirivalveametit vaatama kaebajate

rahvusvahelise kaitse taotlused uuesti läbi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebajad – X. X, Y. Y, F. F, Q. Q ja G. G, riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Regina Lider

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveametis ajavahemikul 01.01.2023

– 31.12.2023 aadressil Pikk tn 19, Tallinn, registreeritud avalike koosolekute

nimekiri.

2. Jätta X. X, Y. Y, F. F, Q. Qi ja G. G ühine kaebus rahuldamata.

3. Riigi kanda jäävad kaebajatele riigi õigusabi osutamisega seotud tasu ja kulu.

4. Muud poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

5. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebajate nimed ja sünniajad tähemärgiga ning

jätta avaldamata kohtuotsuse punkt 1.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 04.09.2024. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanikest abikaasad X. X ja tema abikaasa Y. Y (edaspidi ühiselt ka

abikaasad) ning nende kolm last F. F, Q. Q ja G. G (edaspidi ühiselt ka perekond) saabusid

02.04.2022 Eestisse Itaalia Vabariigi väljastatud C-liiki viisade alusel. Eestis viibides väljastas

Eesti neile D-liiki viisad.

2. X. X (edaspidi ka taotleja I või kaebaja I) esitas 20.01.2023 Politsei- ja Piirivalveametile

(edaspidi PPA) rahvusvahelise kaitse taotluse, mis registreeriti nr-ga 12301200020. X. Xi

abikaasa Y. Y (edaspidi ka taotleja II või kaebaja II) ja lapsed F. F (edaspidi ka taotleja III või

kaebaja III), Q. Q (edaspidi ka taotleja IV või kaebaja IV), G. G (edaspidi ka taotleja V või

kaebaja V) esitasid PPA-le rahvusvahelise kaitse taotlused 21.01.2023.

3. PPA tegi 17.04.2024:



otsuse nr 12301200020-11 (edaspidi otsus I), millega lükati taotleja I rahvusvahelise

kaitse taotlus tagasi, tehti vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutus Vene Föderatsiooni

lahkumiseks ja kohaldati sissesõidukeeldu kolmeks aastaks;



otsuse nr 12301210037-1, 12301210061-1, 12301210079-1 ja 12301210086-12 (edaspidi

otsus II), millega lükati taotleja II ja laste rahvusvahelise kaitse taotlused tagasi;



otsuse nr 12301210037-13 (edaspidi otsus III), millega tehti taotlejale II vabatahtliku

täitmistähtajaga ettekirjutus Vene Föderatsiooni lahkumiseks ja kohaldati

sissesõidukeeldu kolmeks aastaks;



otsuse 12301210061-1, 12301210079-1 ja 12301210086-14 (edaspidi otsus IV), millega

tehti lastele vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutus Vene Föderatsiooni lahkumiseks

sissesõidukeeldu kohaldamata.

4. Perekond esitas 29.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse otsuste I–IV tühistamiseks ning

PPA kohustamiseks vaadata nende rahvusvahelise kaitse taotlused uuesti läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebajate seisukoht

5.1. Vaidlustatud otsused on õigusvastased ja tuleb tühistada. Väär on vastustaja seisukoht, et

kaebajad ei vasta pagulasena tunnustamise ja täiendava kaitse andmise eeldustele. Kuigi PPA

tegi tagakiusukartuse alused õigesti kindlaks, siis vaidlustatud otsuste järeldused ei ole tegeliku

eluga kooskõlas. Seoses Venemaale saatmisega selgitasid kaebajad võimalikku tagakiusu ning

vastustaja ei ole vaidlustatud otsustes esitanud veenvaid põhjusi ega aluseid kaebajate väidete

ümberlükkamiseks. Seega on põhjendatud kaebajate tunnustamine rahvusvahelise kaitse

saajana.

1 Digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 51 jj.

2 Dtl 22 jj.

3 Dtl 43 jj.

4 Dtl 47 jj.

2 (13)

5.2. Arvestada tuleb laste parimate huvidega. Lastele võib traumaatiliselt mõjuda näiteks asjaolu

kui nende isa mobiliseeritakse või ta vahistatakse ja määratakse kriminaalkaristus. Lastele tuleb

võimaldada stabiilset ja rahulikku elukeskkonda, mitte aga tekitada hirmu väljasaatmisega, kuna

selline tegevus mõjutab ka laste vaimset tervist negatiivselt.

5.3. Perekond kardab Venemaale tagasipöörduda. Venemaalt lahkuti põhjusel, et ei toetata sõda

ning koolides toimuvaid propagandatunde. Kaebaja I on sõjaväekohustuslane, kes võidakse

mobiliseerida ja saata Ukrainasse sõdima. Eestis viibides käis perekonda kodust otsimas FSB.

2022. aasta oktoobris käisid nende kodus ametnikud, kes andsid kaebajale I adresseeritud kutse

ilmuda sõjaväekomissariaati. Abikaasad on osalenud Tallinnas Venemaa saatkonna eest

toimunud kahel meeleavaldusel, kus nad võisid jääda fotodele. Kaebaja II on teinud ülekande

Ukraina relvajõudude toetamiseks. Samuti on kaebaja I osalenud 23.01.2021 ja 21.04.2021

Navalnõi toetuseks toimunud meeleavaldustel Venemaal. Abikaasad toetavad A. Navalnõid ning

on kommenteerinud tema postitusi. See võib olla piisav ajend huviorbiiti sattumiseks, kusjuures

Navalnõi toetajatest võib igaüks tagakiusu alla langeda.

5.4. PPA ei põhjenda väidet, et kaebajate profiili ja käitumist arvestades ei ole tagakius

Venemaal tõenäoline, ehkki samal ajal väidab PPA otsuses, et on usutav, et kaebajad I ja II on

isikud, kes on Ukraina sõja vastased ning ei nõustu Venemaa võimul oleva režiimiga. Venemaal

toimub sõjavastaste inimeste kinnipidamine ja karistamine. Samuti ei oma tähtsust, et Venemaal

viibides avaldati meelsus pereringis. PPA ei arvesta asjaoluga, et Venemaa kehtiv õigus

võimaldab võimuvastaseid kinnipidada ning karistada ning asjaolu, et täna ei ole see

märkimisväärne ei tähenda, et see ei võiks progresseeruda.

5.5. PPA väide, et Venemaal vastuvõetud sõnavabadust piiravate jms seaduste eesmärgiks on

pigem psühholoogiline heidutus, ei ole tõsiseltvõetav. Samuti on põhjendamata PPA väide, et

kui 2023. aasta märtsis käis perekonda otsimas FSB, et see ei olnud seotud kaebajate I ja II

poliitiliste vaadetega. Vastustaja ei saa teada täpseid põhjusi, miks FSB seal käis ning mis oli

nende eesmärk.

5.6. Põhjendamata on PPA väide, et kaebaja I mobiliseerimist ei saa pidada tõenäoliseks.

Venemaal saadetakse sõtta ka vangid, mistõttu on mõned vanglad vangide puudumise tõttu juba

suletud. On selge, et Venemaa vajab mehi rindele saatmiseks. Jääb arusaamatuks, miks

vastustaja sellega ei arvesta. Põhjendatud ja spekulatiivsed on ka väited, et mobilisatsioonikutse

tuleb anda kutsealusele isiklikult allkirja vastu kätte (muud kutse üleandmise viisid on keelatud)

ning selle vastu eksides ei too kutsele mitteilmumine kaasa õiguslikke tagajärgi. On väheusutav,

et vastustaja omab infot selle kohta kuidas täpselt toimub mobiliseerimine ja millised tagajärjed

on komissariaati mitteilmumisel tegelikult. Kaebaja andmeil on võimail kutse üle anda

elektrooniliselt. Seega ei ole ka põhjendatud ka vastustaja arvamus, et kuivõrd kaebajale ei ole

kutset sõjakomissariaati toimetatud kätte isiklikult, siis ei saa teda võtta vastutusele

sõjakomissariaati mitteilmumise eest. Kaebaja selgitas vastustajale, et sõjakomissariaati

mitteilmumise eest määratakse rahaline trahv. Rahvusvahelise kaitse menetluses pole küll seni

ilmnenud, et kaebaja oleks sõjakomissariaati mitteilmumise eest trahvi saanud, kuid seda ei saa

välistada. Info selle kohta puudub.

5.7. Kaebaja II toetas rahaliselt Ukraina relvajõude ning see võib olla põhjuseks võtta perekond

vastutusele. Ehkki ülekanne tehti Revolut pangakontolt, siis ei tähenda see, et Venemaa

ametivõimud sellest teada ei saa. Venemaale minnes peab avaldama välismaise pangakonto

andmed, kust annetus Ukraina relvajõududele nähtuks. Vastustaja märgitu, et päritoluriigi info

kohaselt peavad Venemaa kodanikud avaldama oma välismaiste pangakontode andmed

3 (13)

maksuteabe saamise eesmärgil ning eelkõige kontrollitakse andmeid just maksude maksmise

kontekstis, ei ole tõsiseltvõetav. On selge, et Venemaa on huvitatud infost isikute (kodanike)

kohta, kes toetavad Ukrainat. Seega on järeldus, et Venemaa kodanikud on kohustatud

ametivõimudele teatama ainult välismaalt saadud tuludest, naiivne.

5.8. Kaebaja II soovis saada Idite Lesom organisatsiooni vabatahtlikuna tööle. Selleks osales ta

vabatahtlike koolitusel. See näitab kaebaja II sõjavastast meelsust ja soovi sõjaväeteenistusest

kõrvalehoidjaid aidata. Vastustaja hinnang, et puudub indikatsioon, mis viitaks, et Venemaa

võimud on kaebaja II koolitusel osalemisest teadlikud või võiksid sellest tulevikus teadlikuks

saada, on spekulatiivne ja põhjendamata.

5.9. Isegi kui probleemid propagandatundides osalemisega on juhuslikud, siis ei ole välistatud,

et probleemid leiavad aset just pere laste koolides, mida veelgi enam kinnitab kaebajal III

diagnoositud depressioon. Vastustaja märgib küll, et propagandatundides mitteosalemise soov ei

ole asjaolu, mis kvalifitseerub kaebaja rahvusvahelise kaitse saajaks, kuid samas toob vastustaja

välja päritoluriigi info, et sellistes tundides osalemata jätmisel võivad koolilapse peret

ähvardada sanktsioonid. Kaebaja leiab, et seda saab pidada tagakiusuks välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 4 lg 1 mõttes.

5.10. Arusaamatuks jääb vastustaja märgitu, et kaebajal III diagnoositud depressioon ei ole

asjaolu, mille tõttu kaebaja perekond Venemaale tagasipöörduda ei saaks. Vastustaja peaks aru

saama ja järeldama, et kaebaja III depressioon on Venemaa võimude tegevuse tagajärg ning

Venemaa võimude tegevuse tõttu on tagakiusu ohus kaebaja perekond.

5.11. Lahkumisettekirjutuse tegemine ei ole põhjendatud. Asjaolu, et kaebajatel ei ole Eestis ja

Euroopa Liidus sugulasi ega kinnisvara, kaebajate suhtes ei esine majanduslikke, sotsiaalseid

ega tervislikke põhjusi, mis võiksid mõjutada kaebajatele lahkumisettekirjutuse tegemist, ei oma

tähendust. Kaebajate väljasaatmine Venemaale on vastuolus väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seadus (edaspidi VSS) § 171 põhimõtetega. Kaebajaid võib Venemaal oodata

potentsiaalselt tagakius, mis kvalifitseerub VSS § 171 sätestatu alla. PPA ei ole arvestanud

kaebajate päritoluriiki tagasipöördumisel tagajärgi, mis võivad sellega kaasneda.

5.12. Ka sissesõidukeelu kehtestamine ei ole kaebajatele I ja II põhjendatud. Sissesõidukeelu

aluseks ei saa olla tervislik seisund või majanduslike huvide puudumine Eestis. Kaebajad elavad

perena ja nad ei kujuta ohtu julgeolekule või avalikule korrale.

6. Vastustaja seisukoht

6.1. Kaebajad ei ole tagakiusuohus oma harvade sündmustega piirdunud avalikult väljendatud

poliitilise meelsuse tõttu. Kaebajate enda ütlustest nähtub, et kuigi nad on kriitilised oma

päritoluriigi võimude suhtes, käitusid nad arvamuse väljendamisel viisil, et mitte äratada

kahtlust võimalikus tagakiusajas. Kaebajate tegevus, eelkõige ühel korral annetamine Ukraina

relvajõududele ja paaril korral meeleavaldusel osalemine turvalises riigis niivõrd pikaajalise

menetluse jooksul, ei saa olla antud juhul otsustavaks asjaoluks pagulasstaatuse andmisel.

Pagulasstaatuse andmine on põhjendatud vaid juhul, kui viibimine päritoluriigis on muutunud

väljakannatamatuks. Kuna kaebajate varasema käitumise alusel saab väita, et kuna nad on siiski

hoidnud madalat profiili, siis on eluliselt usutav, et pärast päritoluriiki naasmist ei hakka nad

sihipäraselt riskima võimude vaatevälja sattumisega. PPA ei eelda kaebaja meelsuse vaoshoitust,

kuid kaebajate minevikukäitumine ei anna alust arvata, et nende käitumine tulevikus viiks

selleni, et kaebajate meelsus saab ametivõimudele teatavaks.

4 (13)

6.2. Ukraina relvajõudude toetamine on Venemaal kriminaalkorras karistatav, kuid FSB

huviorbiiti ei satu mitte kõik inimesed. Kuigi tuleb nõustuda, et ka pisiannetuste tõttu on

algatatud kriminaalasju riigireetmise kohta, on tegu siiski üksikute juhtumitega, mille pinnalt ei

saa teha üldistavaid järeldusi, et tagakiusuohus on kõik Ukrainasse ülekandeid teinud isikud,

sealhulgas kaebaja. Venemaa on autoritaarse režiimiga riik, kust on alati võimalik leida näited

tagakiusust ühe või teise sotsiaalse grupi suhtes. Konkreetse isiku pangakontode

detailandmetele juurdepääsu hankimine eeldab isiku puhul selliste asjaolude esinemist, mis

eristavad teda teistest isikutest määral, mis toob kaasa selle isiku huviorbiiti sattumise.

Vastustajale ei nähtu, et kaebaja II puhul esineks selliseid asjaolusid, mis antud kontekstis

selgelt eristaks teda teistest Venemaa kodanikest. Olukorras, kus Venemaa kaotab endiselt väga

palju sõdureid ning Venemaal leiab üha enam aset edukaid droonirünnakuid kriitilisele taristule,

on eluliselt usutav, et eriteenistuste fookuses on reaalset dissidentlikku tegevust viljelevate

elementide väljaselgitamine.

6.3. Seoses kaebaja I mobiliseerimisega jääb PPA otsustes väljendatud seisukohtadele.

Põhilisteks argumentideks, miks kaebaja I mobiliseerimine on vähetõenäoline, on: 1) Venemaal

ei toimu hetkel aktiivset mobilisatsiooni; 2) kaebaja pole saanud mobilisatsioonikorraldust, kuna

kutse sõjaväekomissariaati ilmumiseks ei võrdu mobilisatsioonikäsuga; 3) päritoluriigi info

kohaselt kuulub kaebaja ilmselgelt inimeste hulka, kes saavad sõjaväeteenistusest vabastust

(isik, kes kasvatab vähemalt kolme alla 16-aastast last). Seejuures ei kvalifitseeru kaebaja I

pagulaseks mitte üksnes põhjusel, et ta pole mobilisatsioonikutset saanud, vaid tal ei ole

selliseid poliitilisi vaateid, mis oleks tema identiteedis või teadvuses nii fundamentaalsed, et

kaebaja loobumine mobiliseerimisest läheks EIÕK art 9 lg 1 alla. Kaebaja I väited, miks ta

sõda ei toeta on üldsõnalised. On eluliselt usutav, et kui Venemaa agressioonisõda oleks

kaebajale tema siseveendumustest tulenevalt täiesti vastuvõetamatu, oleks kaebaja võimeline

seda ka argumenteeritult selgitama. Vene agressioon Ukraina vastu algas juba enne 24.02.2022

ja väljendus see Krimmi annekteerimisega. Kaebaja I ei väida, et Krimmi annekteerimine oleks

tekitanud temas mingisugust sisemist konflikti, mida ta oleks tegevustes väljendanud. Kaebaja I

vastuseis sõjaväeteenistusele tugineb pigem enda soovimatusele sõjas osaleda, kuna sellega

kaasneb oht elule, mitte aga väärtustest tuleneva konflikti tõttu.

6.4. Nii Venemaa kui ka Ukraina kodanikud ületavad igapäevaselt Eesti-Venemaa riigipiiri ning

kui piiril toimuvate vestluste tulemusel toimuks vahistamised jms, siis oleks asjakohastele

organisatsioonidele sellised juhtumid teada. Venemaa lubab enda kodanikel Venemaale naasta.

Ka puudub info, et kedagi piiriületusel ankeedi täitmise vastuste tõttu karistatud oleks.

Kaebajatel pole olnud püsivat ja tugevat poliitilist meelsust, mille väljendamine oleks neile

vältimatu ja fundamentaalselt oluline, mistõttu ei saa pelgalt piiriületust ja selle käigus riiki

naasmise põhjuste uurimist pidada kaebajate puhul tagakiusu tõenäoliselt kaasa toovaks.

6.5. Kaebajatel III, IV, V ei esine isiklikke asjaolusid, mille tõttu saaks nad kvalifitseeruda

rahvusvahelise kaitse saajaks. Asjaolud lähtuvad vanematest. Kaebajad III–V on integreerunud

Vene ühiskonda, nad räägivad vene keelt ning ka Venemaal õppides ei esinenud neil probleeme,

mis omaksid mingit tähtsust taotluste lahendamisel. Kaebajal III esinev diagnoositud

depressioon ei ole kaitse andmise aluseks. Vanemad on enda lastele peamiseks ja esmaseks

kaitsegarandiks, kelle kohustus on tagada lapsele igakülgne heaolu. Olukorras, kus lapsel

ilmnevad depressioonile viitavad tunnused, on vanemate kohustuseks tegeleda lapse vaimse

tervisega.

6.6. Kuna kaebuses pole iseseisvaid argumente lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu osas

välja toodud, siis jääb vastustaja vaidlustatavates otsustes esitatud põhjenduste juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

5 (13)

7. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

13.12.2011 direktiivi 2011/95/EL5 artikli 10 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest (rass, usk, rahvus,

sotsiaalsesse gruppi kuulumine, poliitilised veendumused) ning tagakiusamise (või selle vastu

puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma

VRKS § 22 lg-s 1 loetletud pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud. Tagakiusamisena on

käsitatav muu hulgas VRKS § 19 lg-s 2 (vt direktiivi 2011/95/EL artikkel 9 lg 2) loetletud

asjaolude esinemine. Selleks, et tegu või tegude kogumit oleks alust pidada tagakiusamiseks,

peab see oma olemuse, kordumise või ulatuse tõttu olema piisavalt tõsine, et kujutada endast

põhiliste inimõiguste (nt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld

kohaldada karistust tagasiulatuvalt) rasket rikkumist (VRKS § 19 lg 1; direktiivi 2011/95/EL

artikkel 9 lg 1). Tagakiusamise tuvastamisel ei tule siiski rangelt eristada, millist õigust või

õiguse elementi rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada

võidavate meetmete ja karistuste raskus. Igasugune õiguste riive või rikkumine, mis ei ole

piisava raskusastmega ega mõjuta isikut märkimisväärselt, ei kujuta endast veel tagakiusamist

VRKS § 4 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, punktid 13 ja 15).

8. Kuna kohus nõustub PPA otsuse I6, otsuse II7, otsuse III8 ja otsuse IV9 põhjendustega, siis ei

pea kohus vajalikuks PPA seisukohti kohtuotsuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Kohus analüüsib

kaebustes esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama vaidlustatud otsuste

põhjendusi, kuna otsustes tehtud järeldused on seotud tõenditega, otsused on hästi

struktureeritud ja loetavad ning otsuste järeldused tuvastatud asjaoludega seostatavad. Kaebajad

ei ole esitanud päritoluriigi infot, mis kumutaks otsustes PPA väidete aluseks olnud ajakohase

päritoluriigi info. Kuigi kohus ei vaidlusta, et võrreldes Venemaaga võib laste elu Eestis olla

parem, kuid see ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks (Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-

20-1115, punkt 27). Varjupaigaõiguse eesmärk ei ole tagada sisserändeõigust kõigile

autoritaarsetest riikidest pärit isikutele (vt Riigikohtu 12.12.2023 otsus nr 3-22-2509, punkt 18)

ning asendada viisat ja elamisluba nende andmisest keeldumise järgselt. Samuti ei ole kohtu

hinnangul Venemaa koolides toimuvad propagandatunnid ning soov nendes mitte osaleda

rahvusvahelise kaitse andmise aluseks, kui VRKS § 4 lg-s 1 või 3 nimetatud eeldused ei ole

täidetud. Asjaolu, et kaebajad ei soovi Venemaal elada ei ole rahvusvahelise kaitse andmise

aluseks.

Mobilisatsioonioht

9. Kaebaja I väidab, et ta võib sattuda päritoluriigis tagakiusu alla, kuna ta ei soovi

mobiliseerituna Ukrainasse sõdima minna. VRKS § 19 lg 2 punkt 5 kohaselt käsitatakse

tagakiusamisena mh süüdimõistmist või karistamist sõjaväekohustuse täitmisest keeldumise eest

olukorras, mis toob kaasa kuritegude või VRKS §-s 22 sätestatud tegude toimepanemise (vt

Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, punkt 26 ning Euroopa Kohtu otsused C-280/21,

punkt 35, C-238/19 ja C-472/13). Samuti on tagakiusamisena käsitatav diskrimineeriv või

ebaproportsionaalne süüdimõistmine või karistuse kehtestamine (VRKS § 19 lg 2 punkt 3).

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.2011 direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate

riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning

nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava

kaitse sisule (uuesti sõnastatud).

6 Kaebaja I rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus ja lahkumisettekirjutus koos sissesõidukeelu

kohaldamisega (dtl 51–72).

7 Kaebajate II–V rahvusvahelise kaitse taotluste tagasilükkamise otsus (dtl 22–42).

8 Kaebajale II tehtud lahkumisettekirjutus koos sissesõidukeelu kohaldamisega (dtl 43–46).

9 Kaebajatele III–V tehtud lahkumisettekirjutus (dtl 47–50).

6 (13)

Tagakiusu jaatamiseks peaks olema isikule saadetud mobilisatsioonikäsk või -kutse. Hinnata

tuleks, kas ja millised on isiku keeldumise võimalused ning kas tal on võimalik neid kasutada,

samuti milliseid teenistusülesandeid isik peaks täitma (Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-

1115, punkt 26). Rahvusvahelise kaitse saamise välistab see, kui sõjaväekohustusest

pääsemiseks on olemas seaduslik alus (Euroopa Kohtu otsus C-280/21, punkt 35; C-238/19,

punktid 27–32). Euroopa Kohus selgitas otsuses C-472/13 direktiivi asjakohaste sätete kohta

järgmist: a) sätetega on hõlmatud kõik sõjaväelased, sh logistiline ja abipersonal; b) sättes

peetakse silmas olukordi, kus läbitav sõjaväeteenistus iseenesest eeldab konkreetses konfliktis

sõjakuritegude toimepanemist, sh olukorrad, kus pagulasseisundi taotleja osaleb vaid kaudselt

nende kuritegude toimepanemises, kuna oma teenistusülesandeid täites pakub ta mõistliku

usutavusega vältimatut abi nende kuritegude ettevalmistamisel või täideviimisel; c) silmas ei

peeta eranditult neid olukordi, kus on tõendatud, et sõjakuriteod on juba toime pandud või

võivad kuuluda Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni alla, vaid ka neid, kus

pagulasseisundi taotleja suudab tõendada, et niisuguste kuritegude toimepanemine on väga

tõenäoline; d) faktide hindamine peab tuginema tõendite kogumile, mis kõiki kõnealuseid

asjaolusid arvesse võttes saab tõendada, et see teenistusolukord võib usutavalt viia väidetavate

sõjakuritegude toimepanemiseni; e) hindamisel tuleb arvesse võtta, et sõjaline sekkumine

põhineb ÜRO mandaadil või rahvusvahelise üldsuse konsensusel, ning et sõjalisi operatsioone

läbiviivas riigis või riikides on sõjakuriteod karistatavad; f) teenistusest keeldumine peab olema

ainus vahend, mille abil pagulasseisundi taotleja saab vältida väidetavates sõjakuritegudes

osalemist, ning järelikult asjaolu, et ta hoidus kasutamast menetlust, mis andnuks talle

sõjaväeteenistusest keelduja staatuse, välistab igasuguse kaitse andmise direktiivi alusel, välja

arvatud siis, kui nimetatud taotleja tõendab, et ühtki seda laadi menetlust ei olnud tema

konkreetses olukorras võimalik kasutada. Euroopa Kohus märkis asjades C-238/19 ja C-472/13,

et pelgalt süüdimõistmine või karistamine ei ole piisav, vaid see peab olema seotud ühega viiest

tagakiusu alusest ning karistus peab olema ebaproportsionaalne või diskrimineeriv.

10. Kohtu hinnangul on eespool toodud kriteeriume arvestades hüpoteetiline kaebajate I ja II

kartus, et kaebaja I peab osalema sõjategevuses Ukrainas ja panema seal toime VRKS §-s 22

nimetatud tegusid, sh rahu- või inimsusvastaseid või sõjakuritegusid. Seejuures nõustub kohus

PPA vastuses toodud järeldusega, et abikaasade vastuseis kaebaja I sõjaväeteenistusele tugineb

pigem soovimatusele sõjas osaleda, kuna sellega kaasneb oht elule, mitte aga väärtustest

tuleneva konflikti tõttu. Seda kinnitab kohtu hinnangul kasvõi asjaolu, et Krimmi ja teiste

suveräänse Ukraina riigi piirkondade annekteerimist 2014. aastal kaebajates I ja II sisemist

konflikti ei tekitanud. Samuti on kaebaja I osalenud Venemaa opositsioonipoliitikute toetuseks

toimunud meeleavaldustel, mitte aga sõjavastastel meeleavaldustel, ehkki Venemaa saatkonna

juures on sõjavastased meeleavaldused pärast 24.02.2022 tavapärased.

11. Vaidlust ei ole, et kaebaja I on läbinud Venemaal sõjaväeteenistuse ning talle saadeti kutse

mobilisatsiooni korras sõjaväekomissariaati ilmumiseks10. Mobilisatsioonikäsku kaebajale I

saadetud ei ole. Arvestades Venemaa sõjategevust Ukrainas ning Venemaa kodanike arvukaid

rahvusvahelise kaitse taotlusi Eestis, siis on kohtupraktikas korduvalt analüüsitud, kas hirm

võimaliku mobiliseerimise ees võib olla aluseks isiku tunnustamiseks pagulasena. Kohtud on

läbivalt olnud seisukohal, et nii see ei ole. Ka praegusel juhul ei ole kaebajad toonud välja

selliseid asjaolusid, mis annaks aluse olemasolevast kohtupraktikast irdumiseks. PPA analüüsis

nii otsuses I kui ka otsuses II laiapõhjaliselt ja kaebajaga I seotud isiklikke asjaolusid arvesse

võttes Venemaa päritoluriigi infot seoses Ukrainasse sõdima saatmiseks isikute värbamisega

ning tegi sellest põhjendatult järelduse, et kaebaja I mobiliseerimine on ebatõenäoline ning

kaebajate hirmud alusetud11. Kohus järgib neid PPA seisukohti.

10 PPA lisad 9-9.2

7 (13)

12. Kohus ei nõustu kaebajaga, et PPA ei ole vaidlustatud otsustes põhjendanud, miks kaebaja I

mobiliseerimine on vähetõenäoline. Tänaseks on Venemaal mobilisatsioon lõppenud ning uut

välja kuulutatud ei ole. Venemaa võimud on keskendunud vabatahtlike värbamisele. Arvestades

Venemaa elanikkonna (eriti seniste mobiliseeritute lähedaste) kasvava rahulolematusega

pikaajalise sõjaga12, siis ei saa välistada, et mobilisatsiooni kui sellist ei pruugi üldse tulla13.

Venemaa on pigem otsustanud minna üle lepingulisele teenistusele – üritatakse värvata isikuid,

kes sõlmivad tegevteenistuse lepingu, lähtudes oma põhimõtetest ja ka majanduslikest huvidest.

Ka meedias kajastatakse, et pigem püüab Venemaa 2024. aastal värvata lepinguga sõjaväelasi14.

Seega otsib Venemaa aktiivselt muid viise, kuidas Ukrainas sõdivate isikute hulka suurendada,

mistõttu ei pea kohus ka päritoluriigi infole tuginedes tõenäoliseks, et Venemaale naastes

mobiliseeritakse kaebaja I vastu tema tahtmist ning saadetakse Ukrainasse sõdima. Sel põhjusel

ei ole tõenäoline, et kaebajale saadetaks Venemaale naastes mobilisatsioonikäsk.

13. Kaebaja mobiliseerimine ei ole tõenäoline ka 2022. aasta oktoobris saadetud kutse alusel.

PPA selgitas otsuses päritoluriigi infole viidates, millisel juhul loetakse mobilisatsioonikutse

isikule kättetoimetatuks ning vaidlust ei saa olla, et kaebajate elukohas elanud sugulaste kätte

kutse andmine nendele nõuetele ei vasta. Sel põhjusel ei ole kohtu hinnangul ka eluliselt usutav,

et kaebajat I võidakse 2022. aasta oktoobris edastatud kutse alusel mobiliseerida.

14. Rahvusvahelise kaitse menetlus baseerub teataval tõenäosusel, kuna kaebajad ei lahkunud

Venemaalt reaalse tagakiusu tõttu. Venemaalt lahkuti põhjusel, et kaebajad I ja II ei soovinud, et

nende lapsed kasvaks üles Venemaal ning Eestisse tuldi sooviga leida tööd15. Seega ei olegi

PPA-l võimalik kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlusi läbi vaadates tegelikele tõenditele

tugineda, vaid PPA peab hindama kaebajate subjektiivset hirmu. Seda saab PPA teha

päritoluriigi info alusel. Kuna rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on konfidentsiaalne ning

selle raames ei suhelda päritoluriigiga, siis ei saagi PPA-l olla nt konkreetseid tõendeid, kuidas

ühel või teisel juhul nt sõjaväekomissariaadis käitutakse. Selle teadmise saabki PPA

organisatsioonidelt, kes päritoluriigi infot koguvad. Praegusel juhul on PPA päritoluriigi info

alusel selgitanud, kuidas kutseid kättetoimetatakse ning millise kättetoimetamise järgselt on

kutsel õiguslikud tagajärjed. Nende järelduste ümberlükkamiseks ei piisa pelgalt lausest, et

kaebajate hinnangul on PPA järeldused põhjendamatud või spekulatiivsed. Sellisel juhul tuleb

kaebajatel esitada kohtule ja PPA-le tõendid, mis kogutud päritoluriigi info ümber lükkaks.

15. Ehkki kaebajad teevad kaebuses viite, et Venemaal saadetakse sõtta ka vangid, siis ei saa

olla vaidlust, et kaebaja I ei ole vang, keda Venemaa ametivõimud võiksid tahtevastaselt rindele

saata. Samuti ei pea kohus tõenäoliseks, et kaebajat I võidaks välismaal viibimise ajal nõuetele

mittevastavalt kättetoimetatud kutse eiramise eest karistada viisil, et see võiks tuua kaasa rindele

saatmise. Seda möönab ka kaebaja ise, tuues nii kaebuses kui ka vestluses PPA-ga välja, et

sõjakomissariaati mitteilmumise eest määratakse rahaline trahv. Kohtule ega ka PPA-le ei ole

kaebajad esitanud tõendeid selle kohta, et 2022. aasta novembris sama aasta oktoobri kutsele

ilmumata jätmise tõttu oleks soovitud kaebajat I trahvida või muul viisil karistada. Kaebajatel

elavad Venemaal sugulased ning isikud, kes on saanud neile edasi anda teate, et FSB käis neid

11 Vt otsus I punkt 6.3 alapunkt „Mobiliseerimine Venemaa relvajõududesse“ (dtl 57–10) ja PPA järeldused punktis

„Hinnang taotleja tagakiusukartusele seoses mobiliseerimisega Venemaa relvajõududesse“ (dtl 60–62) ning otsus I

punkt 10.5 (dtl 25–34)

12 Nt „Mobiliseeritud Vene sõdurite abikaasade rahulolematus Putiniga kasvab“ – ERR, 22.01.2024 –

https://www.err.ee/1609229172/

13 Vt ka

https://coi.euaa.europa.eu/administra-tion/easo/PLib/2023_10_EUAA_COI_Query_Response_Q47_Russian_Feder

ation_Military_service.pdf

14 https://www.pravda.com.ua/eng/news/2024/04/10/7450578/

15 Dtl 221, küsimuste 6 ja 7 vastused

8 (13)

otsimas. Seega on tõenäoline, et kui kaebajat I oleks soovitud sõjaväekomissariaati ilmumata

jätmise eest trahvida, siis oleks see kaebajatele ka teada. Lisaks märgib kohus, et isegi kui

kaebajale I määratakse kutse eiramise eest trahv, siis ei ületaks see pagulasseisundi andmiseks

vajalikku tagakiusamise künnist.

16. Kaebajad toovad kaebuses välja ka selle, et mobilisatsioonikuse saab üle anda ka

elektrooniliselt, kuid kohtule jääb arusaamatuks selle väite seos kaebajaga I. Kaebajad ei väida,

et talle oleks mobilisatsioonikutse elektrooniliselt kättetoimetatud ning ta eiras seda.

17. PPA on päritoluriigi infole viidates selgitanud, et kolme alla 16-aastast last kasvatavat

vanemat ei mobiliseerita. Ehkki kaebajad tõid enda täiendavates seisukohtades PPA väitele

vastukaaluks välja, et neil on tuttav, kes vaatamata sellele mobiliseeriti, siis nõustub kohus PPA-

ga, et kaebajate toodud näide, kus kolme last kasvatav lapsevanem mobiliseeriti, pärineb ajast,

kui mobilisatsioon välja kuulutati ning kui esines palju probleeme, mis tänaseks on ületatud.

Kohus märgib, et arvestades päritoluriigi infot on eluliselt usutav, et kaebajal I on võimalik

taotleda asendusmeetmete kohaldamist või vaidlustada enda mobiliseerimine põhjusel, et see on

vastuolus Venemaa seadustega. Seejuures saab teda aidata ka abikaasa, kes on väidetavalt

läbinud „Idite Lesom“ koolituse16, et asuda tööle vabatahtlikuna.

18. Seega võttes aluseks PPA otsuse I ning päritoluriigi info, siis on üksnes hüpoteetiline, et

Venemaale tagasi pöördumisel peab kaebaja I osalema sõjategevuses Ukraina vastu. Kuigi

kohus ei välista, et kaebajat I võidakse Venemaa piiril põhjalikumalt küsitleda, sh uurida tema

Venemaalt eemal viibimise põhjuseid ja vaateid sõjategevusele Ukrainas, siis pelgalt

küsitlemist, kinnipidamist ja asjade läbivaatamist ei saa aga käsitada tagakiusamisena (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 otsus nr 3-23-365, punkt 26).

Poliitilised vaated

19. Kaebajad väidavad, et nad võivad saada Venemaal tagakiusatud poliitiliste vaadete tõttu,

kuna abikaasad ei poolda Ukraina sõda ning olemasolevat režiimi. Tagakiusamisena on

käsitatav diskrimineeriv või ebaproportsionaalne süüdimõistmine või karistuse kehtestamine

(VRKS § 19 lg 2 punkt 3).

20. Vaidlust ei ole, et kui jätta välja kaebaja I osalemine Venemaal kahel Navalnõi toetuseks

toimunud meeleavaldusel, kus teda kinni ei peetud, ning kaebaja III joonistatud Ukraina lipu

asetamist aknale, siis ei ole kaebajad oma meelsust Venemaal elades avaldanud. Ka Eestis

elades ei ole kaebajad enda meelsuse aktiivsed avaldajad. Kohus ei sea kahtluse alla, et

kaebajatel on Venemaa olemasoleva režiimi vastased vaated, kuid asjaoludest ei nähtu, et neile

oleks omane sõjavastase meelsuse avalik väljendamine ning nad võiks seda Venemaale naastes

jätkata. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid, et nad kritiseeriks sõjategevust ning Venemaa

poliitilist režiimi süstemaatiliselt või avalikult. Seega ei pea kohus usutavaks, et kaebajate

meelsus oleks ka Venemaa ametivõimudele teada. Poliitilise meelsuse puhul on aga eelduseks

see, et rahvusvahelise kaitse taotleja peab näitama, et ta kardab tagakiusu oma meelsuse pärast

ning, et tema vaated on saanud ametivõimudele teatavaks või on ametivõimud neid taotlejale

omistanud. Praegusel juhul aga ei ole tegemist sellise olukorraga.

21. Kaebajad ei ole esitanud tõsiseltvõetavaid väiteid, et nad võisid olla Venemaa saatkonna ees

toimunud meeleavaldusel äratuntavad või et nendest tehtud pildid võivad olla lisatud ajalehtede

veebilehtedele vms. Kohus märgib, et selliste tõendite esitamise kohustus on kaebajatel endil.

PPA ei pea uurima arvukaid väljaandeid, et kaebajad meeleavaldustelt otsida. Ehkki vaidlust ei

16 PPA otsus II, lk 12

9 (13)

ole, et abikaasad kahel meeleavaldusel osalesid, siis ei ole tegemist kuidagi süsteemse

tegevusega. Nii kaebaja I kui ka kaebaja II kirjeldasid vestluses, et meeleavaldusel oli palju

rahvast ja nad osalesid meeleavaldusel umbes tunni. Erinevaid meeleavaldusi Venemaa

Ukrainavastase tegevuse osas toimub Tallinnas pidevalt ning kohus ei pea usutavaks, et kui

meelsuse avaldamine oleks kaebajatele omane, siis vaatamata sellele on nad jõudnud ainult

kahele meeleavaldusele. Nt Venemaa Saatkonna eest toimus 2023. aastal enam kui 40 avalikku

koosolekut eesmärgiga avaldada meelt sõja vastu. Kohtul ei õnnestunud PPA andmebaasist

leida, et 23.01.2021 oleks Venemaa saatkonna ees meeleavaldus toimunud17, kuid 29.04.2023

toimus meeleavaldus sisuga eesmärgiga „ Miiting Vene poliitvangide Aleksei Navalnõi ja

Vladimir Karamurza toetuseks.“.

22. Kohus ei pea ka eluliselt usutavaks, et kaebajad oleks Venemaa ametivõimude poolt kahel

meeleavaldusel osalemise järgselt tuvastatud. Kuigi Venemaa saatkonna ees on kaamerad, mille

abil võib olla võimalik tuvastada ka Venemaa kodanikke, siis ei saa sellest järeldada, et nende

kaudu on võimalik kõiki osalejaid tuvastada. Ent isegi kui kaebajad oleks tuvastatud, siis ei saa

sellest järeldada, et see võiks tuua kaebajatele kaasa probleeme Venemaale naastes. Kaebajad ei

ole toonud välja, et nad oleks olnud meeleavalduste juhtfiguurid, eristunud teistest

meeleavaldajatest plakatite näol vms. Sel põhjusel ei saa pidada ka alusetuks PPA järeldust,

Venemaa ametivõimudel ei ole suutlikkust iga kodanikku tuvastada, et neid siis hilisemalt

vastutusele võtta. Nagu kohus märkis, siis toimub meeleavaldusi pidevalt ning arvestades seda,

et kaebajad osalesid üksnes 2-meeleavaldusel, siis ei saa nende poliitilise meelsuse väljendamist

pidada just ülemäära aktiivseks.

23. Seoses kaebaja II tehtud rahalise annetusega Ukrainale märgib kohus esmalt, et ei pea

ülekande tegemist siiraks. Kaebaja II tegi ülekande 20.01.2023 ehk päeval mil kaebaja I esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse ja päev enne enda taotluse esitamist. Seega ei saa välistada, et

kaebaja II tegevus rahaülekande tegemisel oli kantud pelgalt soovist luua endale täiendav alus

rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Lisaks tuleb arvestada seda, et info Ukrainale annetuste

tegemise kohta ei ole avalikult kättesaadav ning ühte enam kui aasta tagust ülekannet Revolut

konto kaudu ei saa pidada tagakiusu aluseks olevaks asjaoluks. Kaebaja II profiil ei ole selline,

kelle juurest Venemaa võimud sihilikult teaksid otsida kompromiteerivaid materjale.

Päritoluriigiinfo kohaselt võidakse Venemaal küll võtta isik vastutusele Ukraina rahalise

toetamise eest, kuid samal ajal ei viita päritoluriigi informatsioon sellele, et sellest oleks välja

kujunenud süstemaatiline praktika, mida rakendatakse kõigi inimeste suhtes, kes on mingil moel

rahaliselt Ukrainat toetanud. Ent isegi kui eeldada, et kaebaja II tegevus ühekordsel Ukraina

toetamisel saab Venemaa ametivõimudele teatavaks, siis ei pea kohus kaebaja II profiili

arvestades tõenäoliseks, et teda karistatakse Ukraina toetamise eest viisil, mis ületab VRKS § 4

lg-s 1 sätestatud tagakiusamise künnise. Seega ei ole kaebajate tagakiusuhirm seoses kaebaja II

tehtud annetusega objektiivsete asjaoludega põhjendatud – seda hoolimata asjaolust, et

süüteokoosseisude sisustamisel on palju ebaselgust ja sõjavastase tegevuse eest pole karistatud

üksnes kõrge poliitilise profiiliga opositsionääre, vaid mõnikord ka n-ö tavalisi inimesi ja üsna

tühiste tegude eest.

24. Venemaale naastes tagakiusu alla sattumist ei pea kohus usutavaks ka sel alusel, et kaebaja

II osales organisatsiooni „Idite Lesom“ koolitusel. Ehkki PPA ei saagi tõsikindlalt tulevikku ette

näha, kuid paljuski sõltub Venemaa ametivõimudeni jõudev info siiski ka kaebajatest endast.

Rahvusvahelise kaitse menetlus on konfidentsiaalne ning on kaebajate enda otsustada, kas ja

milliseid andmeid ta soovib selle kohta Venemaa ametivõimudele avaldada. Kohtu hinnangul ei

ole alust arvata, et Idite Lesom jagaks Venemaa ametivõimudega enda koolitusel osalenute

17 21.01.2023 toimus meeleavaldus „Miiting Aleksei Navalnõi ja kõigi Venemaa poliitvangide toetuseks“ ning

26.01.2023 „Pikett – „Meeleavaldus sõja vastu“.

10 (13)

isikuandmeid ning vaidlust ei saa olla, et isegi kui kaebaja II koolitusel osales, siis ei asunud ta

vabatahtlikuna organisatsiooni heaks tööle. Samuti ei nähtu kaebaja II pangakontolt, et ta oleks

organisatsiooni „Idite Lesom“ toetaja.

25. Mis puudutab aga väiteid seoses sellega, et FSB käis kaebajaid Venemaal otsimas, siis ei saa

olla vaidlust, et ühtegi kutset või muud dokumenti sellele käigule ei järgnenud. Ehkki kaebajad

heidavad PPA-le kaebuses ette, et PPA järeldused, mille kohaselt ei olnud külaskäik eelduslikult

seotud meelsuse avaldamisega, ei ole põhjendatud, kuna PPA ei tea, miks FSB kaebajaid I ja II

näha soovisid, siis märgib kohus, et ka kaebajad ei tea seda. Niisamuti nagu on PPA järeldused

hinnangulised nii on seda ka kaebajate järeldused. Seejuures nähtub kaebajate vastustest, et ega

lõpuni ei saa olla veendunud ka selles, et 2023. aasta märtsis käisid neid otsimas FSB töötajad18.

26. Seega kaebajate profiili arvestades ei ole kokkuvõttes piisavalt suur tõenäosus, et neid

võidakse päritoluriiki tagasi pöördumisel karistada riigivõimu kritiseerimise eest viisil, mis

ületab VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud tagakiusamise künnise. Kaebajate profiilid ei ole sellised, et

tõenäoliselt soovitaks nende kaudu saata sõnumit teistele Venemaa kodanikele, kes kritiseerivad

V. Putinit ja Venemaa alustatud sõda Ukrainas, pooldavad Ukrainat või on aidanud Ukrainat.

Nagu öeldud, oli kaebajate poliitiline tegevus Venemaal ning on täna ka Eestis vaoshoitud. Asja

materjalidest ei nähtu, et kaebajad oleks Venemaa riigivõimuga opositsioonis oleva tegevuse

eestvedajad ja liidrid või oma kogukonna mõjukad liikmed. Pelgalt Venemaa riigivõimust

erinevate poliitiliste vaadete omamine, aga ka selliste vaadete avaldamise tõttu kinnipidamine,

küsitlemine (sh Venemaa piiril) või rahaline karistus ei oleks käsitatav tagakiusamisena VRKS §

4 lg 1 tähenduses.

Täiendava kaitse vajaduse tuvastamata jätmine

27. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebajad ei vaja ka täiendavat kaitset ning kohus ei pea

vajalikuks selles osas PPA otsuseid korrata. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse

saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse

andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või

väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas

surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (punkt 1), tema piinamise või tema suhtes

ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise (punkt 2)

või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal

vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (punkt 3). Täiendava

kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab

tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt

Euroopa Kohtu otsus C-353/16, punktid 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi

peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).

28. Abikaasad tuginevad täiendava kaitse puhul samadele asjaoludele, mis pagulase staatuse

puhul. Kohtule ei nähtu eespool toodud põhjendusi arvestades, et kaebajaid ähvardaks

Venemaale tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu. Seega leidis PPA õigesti,

et kaebajad ei kvalifitseeru ka täiendava kaitse saajaks.

Laste rahvusvahelise kaitse taotluste tagasilükkamine

29. Kuna kohus nõustub PPA-ga, et abikaasadel ei ole õigust rahvusvahelisele kaitsele, ei saa

nendega seotud asjaolud olla aluseks lastele rahvusvahelise kaitse andmisel. Ehkki kohus

18 Dtl 316, küsimused 13–15

11 (13)

nõustub kaebajatega, et nii PPA kui ka kohtud on kohustatud arvestama lapse õigusi ja huve

(VRKS § 17 lg 1, vt ka lapse õiguste konventsiooni artikkel 3, lastekaitseseaduse § 5 punkt 3 ja

§ 21), siis ei tähenda see seda, et rahvusvahelise kaitse asjades oleks lastega pered kuidagi

eriliselt koheldavad. Kohus ei vaidlusta, et võrreldes Venemaaga võib laste elu Eestis olla

parem, kuid see ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks (Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-

20-1115, punkt 27).

30. Seoses perekonna rahvusvahelise kaitse taotlustega peab kohus vajalikuks täiendavalt

märkida, et ajalooliselt on ka Eesti ja eestlased elanud Venemaa okupatsioonirežiimi all, kus

sõna- ja arvamusvabadus oli sarnaselt täna Venemaal elavatele venelastele piiratud. Samuti tuli

kokku puutuda propagandaga. Kaebajate I ja II väited, et koolides toimuvate

propagandatundides mitteosalemisega võiks kaasneda perekonnale tagakius, on paljasõnalised

ning spekulatiivsed ning seda kinnitab ka kaebuses esitatud väide, mille kohaselt: „ei ole

välistatud, et probleemid leiavad aset just kaebaja pere laste koolides.“.

31. PPA vestles kaebajaga III ning kohtule nähtub, et abikaasa võimendavad kaebajaga III

seotud võimalikke probleeme või loovad neid kunstlikult. PPA viis kaebajaga III läbi vestluse

ning kaebaja III selgitustest ei nähtu, et koolis oleks toimunud propagandatunnid või tunnid,

milles osalemine oleks olnud vastuvõetamatu. Ent isegi kui sellised tunnid toimusid, siis ei

olnud need kaebajale III vastuvõetamatud. Ka propagandaga on võimalik peresiseselt tegelda

ning mitte jättes last sellega üksi. Ei ole saladus, et enne täiemahulise agressioonisõja alustamist

24.02.2022 on Venemaa koolides püütud esitada oma narratiivi ja ideoloogiat, mistõttu on

Venemaa ühiskonnas lapsevanemal alati olnud toimunu lahtimõtestamisel eriline roll. Seega on

kaebajate väiteid propagandatundidest ülepaisutatud ning ühtegi tõendit, et laste koolides on

propagandatunnid, milles osalemine on kohustuslik ning mitteosalemise eest on ette nähtud

karistused, toimuvad.

32. Ka kaebaja III tervislik seisund ei ole rahvusvahelise kaitse või täiendava kaitse andmise

aluseks. PPA toob enda 29.07.2024 vastuses põhjendatult välja, et kaebajad ei ole suutnud ära

näidata, et kaebaja III tervisliku seisundi ja Venemaa agressioonisõjal oleks põhjuslik seos.

Esimest korda diagnoositi kaebajal III depressioon 2021. aastal ning poliitilisi teemasid räägiti

pereringis pärast seda, kui Venemaa oli 2022. aastal alustanud täiemahulist agressioonisõda

iseseisva Ukraina riigi vastu. Kohus ei välista, et Venemaale naastes võib pärast sedavõrd pikka

eemalolekut olla kohanemine raske, kuid see ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks.

Samuti ei nähtu kohtule, et kaebaja III depressioon võiks olla kuidagi Venemaa võimude

tagajärg.

Lahkumisettekirjutused ja kaebajatele I ning II sissesõidukeelu kohaldamine

33. Perekonnale tehtud ettekirjutused lahkuda Venemaale vabatahtliku täitmistähtajaga 30

päeva olid nende tegemise ajal õiguspärased (VSS § 7 lg 1, § 72 lg-d 1, 11 ja 4). PPA arvestas

kaebajate vanust, sidemeid Eesti ja päritoluriigiga ning muid asjakohaseid kaalutlusi. Kaebajad

ei ole kohtumenetluses esitanud asjaolusid, mis lükkaks ümber PPA otsustes I, III ja IV toodud

järeldused, et kaebajatele lahkumisettekirjutuse tegemine ja nende väljasaatmine Venemaale ei

riku VSS § 171 sätestatud keeldu. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis ei ole tõenäoline, et

kaebajaid ähvardaks Venemaale tagasipöördumise korral tagakiusamine või tõsine oht.

Puuduvad tõendid, et kaebajatel on selliseid terviseprobleeme, mis takistaks Venemaale

tagasipöördumist. Kaebaja III saab seni ajani ravi Venemaalt.

34. Kaebajatele I ja II on õiguspäraselt kohaldatud ka sissesõidukeeldu kolmeks aastaks alates

lahkumiskohustuse täitmisest. Kui välismaalase puhul ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid,

12 (13)

mis tingiksid tema suhtes sissesõidukeelu kohaldamata jätmise (VSS § 74 lg 4) või

sissesõidukeelu kohaldamise lühemaks ajaks (VSS § 74 lg 3), siis on seadusandja hinnanud

proportsionaalseks kohaldada lahkumisettekirjutuses välismaalasele sissesõidukeeldu kolmeks

aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates (VSS § 74 lg 1). Vastustajal tuleb siiski

igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeldu kohaldada ja milline sissesõidukeelu pikkus on

asjaolusid arvestades proportsionaalne (nt Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, punkt 16;

27.06.2019 otsus nr 3-17-1927, punkt 13; 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, punkt 34).

35. Kaebajad ei toonud haldusmenetluses välja selliseid asjaolusid, mille alusel oleks PPA

pidanud sissesõidukeeldu vähendama. Ka kaebusest ei nähtu selliseid asjaolusid. Et kaebajate I

ja II hinnangul ei lähtu nendest ohtu Eesti julgeolekule ei ole sissesõidukeelu kehtestamata

jätmise aluseks. Kaebajate väite, et Venemaale tagasipöördumise korral ähvardab neid

tagakiusamine, lükkab ümber eelnevalt tuvastatud asjaolu, et kaebajad ei kvalifitseeru

rahvusvahelise kaitsele ning nende hirm tagakiusamise ees ei ole põhjendatud.

36. Kaebus jääb kõigis nõuetes rahuldamata.

Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

37. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebajate enda kantud menetluskulud nende enda kanda

ning neid ei hüvitata. Eraldi kohtumäärusega kindlaks määratav riigi õigusabi tasu ja selle

raames kantud põhjendatud kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Vastustaja võimalikud

kulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

38. Ehkki kohus on menetluse kinniseks kuulutanud, siis kohtupraktika ühtlustamise ja

kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust kahjustamata avalikustada käesoleva

kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse kaebajate nimed, sünniajad

tähemärgiga ning avaldamata jäetakse otsuse punkt 1 (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus

käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda,

jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

13 (13)