3-23-2139/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. august 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2139

Haldusasi

MTÜ Eesti Arvutispordi Liit kaebus Riigi Tugiteenuste

Keskuse 28.06.2023 otsuse nr 11.2-34/23/883 ja 28.08.2023

vaideotsuse nr 11.2-34/23/1087 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Eesti Arvutispordi Liit, seaduslik esindaja

juhatuse liige Aleksei Garanin

Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja

Marliis Elling

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta MTÜ Eesti Arvutispordi Liit kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.09.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Eesti Arvutispordi Liit (kaebaja) esitas 09.06.2021 Riigi Tugiteenuste Keskusele

(vastustaja) taotluse (dtl 60) projektile „Ida-Viru noorte ettevõtlikkuse suurendamine e-spordi

kaudu“ toetuse saamiseks.

2. Vastustaja rahuldas 10.08.2021 otsusega nr 11.2-34/0997 (dtl 81) riigihalduse ministri

15.05.2020 määruse nr 21 „Ida-Viru maakonna ettevõtluse ning inimeste tööalaste oskuste

mitmekesistamiseks toetuse eraldamise tingimused ja kord“ (määrus nr 21) alusel kaebaja

taotluse. Projekti eesmärgiks oli koolitada aasta jooksul 150 inimest, rakendades e-spordi

koolitusprogrammi metoodikat, ja muuta seeläbi Ida-Virumaa regioon nii noortele kui ka IT-

3-23-2139

2(6)

sektori ettevõtetele ligitõmbavamaks. Projekti kogumaksumus oli 43 737,94 eurot, mis oli kogu

ulatuses abikõlblik. Toetuse määr oli kuni 90% projekti abikõlblikest kuludest, projekti toetus

oli maksimaalselt 39 364,14 eurot ja kaebaja omafinantseering minimaalselt 4373,8 eurot.

Projekti abikõlblikkuse periood oli 01.09.2021–30.06.2022. Taotluses toodud projekti tulemus-

ja väljundnäitajad koos sihtväärtustega olid järgmised: projektist kasu saanud inimeste arv –

150; lisandunud uued ettevõtluse mitmekesistamist või inimeste tööturul rakendatavaid oskusi

arendavad teenused või tegevused – 1.

3. Vastustaja muutis 17.11.2021 otsusega nr 11.2-34/1422 (dtl 86) oma 10.08.2021 otsust ja

pikendas kaebaja 15.11.2021 taotluse alusel projekti lõppkuupäeva kuni 31.08.2022.

4. Vastustaja tunnistas 28.06.2023 otsusega nr 11.2-34/23/883 (dtl 7) oma 10.08.2021

otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks ja nõudis kaebajalt ettemakstud toetuse 23 618,48 eurot tagasi.

Põhjendused:

4.1. Vastustaja tuvastas projekti lõpparuande kontrollimisel, et kaebaja on rikkunud kohustust

tagada projekti elluviimine vastavalt taotluses esitatud projekti eelarvele, tegevusplaanile ja

ajakavale ning saavutada väljund- ja tulemusnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

mahus. Vastavalt projekti taotluse tegevuskavale tuli e-spordi koolitusprogrammi raames läbi

viia perioodil 01.10.2021–30.06.2022 7 teemapõhist õppemoodulit (moodul 1 „Sissejuhatus

e-spordi ja mängutööstusse“ 18 ak.h – 3 õppesessiooni, 2 diskussiooni, 1 grupitöö, praktikum

ja eksam; moodul 2 „E-spordi ürituste multimeedia osa“ 16 ak.h – 4 õppesessiooni, praktikum

ja eksam; moodul 3 „Veebilahendused e-spordis“ 17 ak.h – 6 õppesessiooni, 3 diskussiooni,

praktikum ja eksam; moodul 4 „Disain ja loov mõtlemine“ 18 ak.h – 15 õppesessiooni ja

praktikum; moodul 5 „E-spordi ürituste turundus“ 12 ak.h – 6 õppesessiooni, praktikum ja

eksam; moodul 6 „E-spordi ürituste korraldamine“ 18,5 ak.h – 3 õppesessiooni, 2 diskussiooni,

1 grupitöö, praktikum ja eksam; moodul 7 „E-spordi äri“ 24 ak.h – 6 õppesessiooni, 2

diskussiooni ja praktikum) koos maailma ekspertidega ning lõpueksam (oodatava tulemusega,

et

osalejat

on

sooritanud

lõpueksami).

Kaebaja

lisas

taotlusele

koolitusprogrammdokumendi „Esports Educational Program“ (dtl 88) mahuga 141,5 ak.h ja

kaasatud ekspertide nimekirja koos nende elulugudega. Tulemus- ja väljundnäitajateks olid, et

projektist kasu saanud inimeste arv on sihtväärtusega 150 ja lisandunud uued ettevõtluse

mitmekesistamist või inimeste tööturul rakendatavaid oskusi arendavad teenused või tegevused

sihtväärtusega 1. Kaebaja selgitas projektis, et 150 on inimeste arv, kes on saanud programmi

eduka lõpetamise kohta tõendava tunnistuse (st osaleja on läbinud üle 60% programmist ja

sooritanud eksami) ning lisandunud teenus on praktiline e-spordi koolitusprogramm, mille

raames õpivad noored vajalikke oskusi, rakendavad neid kohe reaalsetes projektides ja loovad

selle kogemuse alusel uusi idufirmasid. Projekti perioodi pikendati turundusspetsialisti

ettenägematu tööst loobumise tõttu ja tehniliste tööde tähtaja edasilükkamise tõttu tehnilise

firma poolt. Kaebaja taotles 12.10.2022 ehk ca 1,5 kuud pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu

projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni 31.12.2022. Pikendamise vajadust

põhjendati organisatsiooni nooruse, läbi viidud ürituste rohkuse ja rahalise võimekuse

puudumisega, liikmete kogenematuse ja kompetentsuse puudumisega. Kaebaja märkis, et 50%

projektist on edukalt ellu viidud ning ülejäänud õpingud ja praktikad planeeritud. Kaebaja

esitatud aruandlusest, sh 13.10.2022 esitatud lõpparuandest (täiendatud 21.11.2022 ja

06.01.2023), dokumentidest ja selgitustes selgub, et projekti abikõlblikkuse perioodil:

 moodulit 1 ei ole ellu viidud;

 mooduli 2 tegevused toimusid 16 ak.h asemel 13 õppetunni ulatuses;

 moodulit 3 ei ole ellu viidud;

 mooduli 4 tegevused toimusid 18 ak.h asemel 8 õppetunni ulatuses;

 mooduli 5 tegevused toimusid 12 ak.h asemel 10 õppetunni ulatuses;

3-23-2139

3(6)

 moodulit 6 ei ole ellu viidud;

 mooduli 7 tegevused toimusid 24 ak.h asemel 5 õppetunni ulatuses;

 tegevust „E-spordi koolitusprogrammi lõpueksami läbiviimine“ ei ole ellu viidud;

 muutunud on mentorite/ekspertide koosseis võrreldes taotluses tooduga, sh kaasatute

ekspertide kogemus ei ole võrdväärne taotluses esitatuga.

Seega ei ole projekti raames e-spordi koolitusprogrammi tervenisti läbi viidud, sh ei ole

korraldatud lõpueksamit (projekti kohaselt on lõpueksamiks e-spordi ürituse korraldamine,

mille raames peavad toimuma veebipõhised kvalifikatsioonimängud ja finaal kohapeal,

vähemalt 3 õppeseminari turniiri raames, intervjuud osalejatega), mistõttu on jäänud täitmata

ka väljundnäitaja (täitmise osakaal 0%). Lõpparuande juurde esitatud koondtabeli põhjal on

vähemalt ühel koolitusprogrammi koolitusel/õppetegevusel osalenud 38 inimest. Ükski osaleja

aga ei ole projekti abikõlblikkuse perioodil läbinud 60% koolitusprogrammist ega sooritanud

lõpueksamit. See tähendab, et projekti tegevuste elluviimise tulemusel on seatud tulemusnäitaja

jäänud kogu ulatuses saavutamata (täitmise osakaal 0%).

4.2. Kaebaja põhjendas õppekavas toimunud muudatusi projektijuhi vahetusega ning mentorite

ja osalejate passiivsusega suvekoolivaheajal. Tööplaani efektiivistamiseks muudeti

koolitusprogrammis moodulite korraldamise järjekorda. Esialgu oli plaanis kasutada

ingliskeelseid mentoreid ja korraldada jooksvalt tõlkimist vene keelt kõnelevatele noortele, kes

olid projekti sihtgrupp. Koolitusprogrammi testimisel saadi aru, et koolituste kvaliteet halveneb

seeläbi, otsustati muuta mentorite koosseisu ja leida venekeelsed mentorid. Kuna esialgse

mentorite nimekirja koostanud töötaja jätkamine projektis ei olnud võimalik, siis loobuti ka

esialgsetest mentoritest.

4.3. Kaebaja pidanuks taotlema abikõlblikkuse perioodi pikendamist enne abikõlblikkuse

perioodi lõppu (määruse nr 21 § 7 lg 4, 10.08.2021 otsuse p 9.8). Kaebaja taotles abikõlblikkuse

perioodi pikendamist 1,5 kuud pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Seepärast ei ole

abikõlblikkuse perioodi võimalik pikendada.

4.4. Kaebaja oli kohustatud kasutama toetust ja projekti ellu viima kooskõlas toetuse taotlusega

ning määruses nr 21 ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega (määruse nr 21 § 17

p 2, 10.08.2021 otsuse p 9). Kaebaja oli kohustatud järgima projekti taotluse eelarvet,

tegevusplaani ja ajakava ning tagama projekti iga toetatava tegevuse väljundnäitaja ja

tulemusnäitaja koos sihttasemega (10.08.2021 otsuse p-d 9.1 ja 9.2, määruse nr 21 § 4 lg-d 1-3).

Kaebaja ei viinud projekti tervikuna ellu ja ükski osaleja ei läbinud programmi edukalt, mistõttu

jäi saavutamata taotluse rahuldamise otsuses kehtestatud väljund- ja tulemusnäitajad. Mõlema

näitaja täitmise osakaal on projekti abikõlblikkuse lõppkuupäeva seisuga 0%, seega ei ole

täidetud määruse nr 21 § 4 lg 2 p-s 2 ja lg 3 p-s 1 sätestatud miinimumnõuded. Projekti tegevuste

elluviimine vastavalt heakskiidetud taotluse andmetele ja näitajate saavutamine on üheks

toetuse saamise eelduseks, kuna toetust antakse tegevuste ja kulude katteks vaid juhul, kui

nende koosmõjus saavutatakse projektis seatud näitajad. Kuna näitajate saavutamine on meetme

määruse ja taotluse rahuldamise otsusega selgelt määratletud toetuse saaja kohustusena, siis on

selle kohustuse (kui toetuse saamise eeltingimuse) täitmata jätmisel või osalisel täitmisel

negatiivne mõju kulude abikõlblikkusele. Kui kaebaja nägi, et projekti ei olnud mingil põhjusel

võimalik abikõlblikkuse perioodil ellu viia, oli tal võimalik taotleda projekti lõpetamist ja toetus

tagastada. Kuna kaebaja ei ole saavutanud projektis oodatavaid tulemusi ja väljundnäitajaid ega

ole kasutanud toetust sihipäraselt, siis on vastustajal õigus toetus tagasi nõuda ja toetuse otsus

tühistada (määruse nr 21 § 20 p 4, § 21 lg 1 p-d 3, 4 ja 7).

5. Kaebaja esitas 28.06.2023 otsuse peale 28.07.2023 vaide.

3-23-2139

4(6)

6. Vastustaja jättis 28.08.2023 vaideotsusega nr 11.2-34/23/1087 (dtl 15) vaide

rahuldamata. Vastustaja jäi varem välja toodud põhjenduste juurde, lisades täiendavalt:

6.1. Ühegi toetatava projekti juures ei ole esmatähtis üksnes kulude tegemine ja tegevuste

elluviimine, vaid oluline on nende tegevuste kaudu jõuda lõpptulemuseni ehk käesoleval juhul

õppemoodulite läbiviimine, mille tulemusel vähemalt 150 inimest läbib vähemalt 60%

koolitusprogrammist ja sooritab lõpueksami. Toetuse andmise aluseks olevad tegevused ja

mõõdetavad tulemused on kaebaja ise esitanud taotluse taotluses.

6.2. Vastustaja on Covidi piirangute ja Ukraina sõja mõjudega arvestanud ning nende tõttu

pikendanud projekti abikõlblikkuse perioodi kuni 31.08.2022. Kaebaja pidi juba taotluse

esitamisel arvestama Covidist tulenevate piirangute ja võimalike riskidega. Covidi piirangud on

aja jooksul järjest leevenenud. Kaebaja on ise taotluses hinnanud Covidist põhjustatud

võimalike riske ja neid ennatlikult maandanud võimalusega läbida programm veebipõhiselt.

Kaebaja on analüüsinud projekti riskianalüüsis mentorite loobumist projektis osalemisest ja

pidanud võimalikuks asendada loobunud mentor kohe teise mentoriga Robotexist või Kajaani

Ülikoolist. Seega on kaebaja vaides toodud seisukohad paljasõnalised ja eksitavad.

6.3. Kaebaja on taotluse esitamisel tutvunud ja nõustunud toetuse kasutamise ja tagasinõudmise

tingimustega, sh pidi ta olema teadlik, et on kohustatud saavutama määruse nr 21 § 4 lg 2 p-des 2

ja 3 sätestatud tulemused. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega,

k.a finantskorrektsioonide aluste, ulatuse ja korraga ning kohustusega maksta toetus tagasi, kui

toetust on saadud mitteabikõlbliku kulu katteks või muul finantskorrektsiooni aluse esinemisel.

Finantskorrektsioon ei ole karistus, vaid abikõlblike kulude ümberhindamine. Õigus toetusele

tekib siis, kui toetuse saamise kriteeriume täidetakse. Kui seda ei ole tehtud, jäetakse toetus

välja maksmata või nõutakse see tagasi.

7. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 28.06.2023 otsuse ja

28.08.2023 vaideotsuse tühistamiseks. Põhjendused:

7.1. Kaebaja ei ole rikkunud kohustust tagada projekti elluviimine vastavalt taotluses esitatud

projekti eelarvele, tegevusplaanile ja ajakavale ning saavutada väljund- ja tulemusnäitajad

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud mahus. Nimetatud tegevused olid edukad. Kaebaja tegi

kulusid projekti elluviimiseks kokku 15 630,53 euro ulatuses. Tegemist on tõendatavate

kuludega. Kaebaja korraldas 19.-31.07.2021 Cyberfesti, mis oli otseselt seotud projektiga ja

mõjutas projekti positiivselt. Cyberfest oli 2-nädalane ürituste sari Ida-Virumaal, mille raames

korraldati e-spordile ja haridusteemale pühendatud töötubasid ning loenguid. Cyberfestil osales

üle 800 osaleja Ida-Virumaalt ja seda vaadati sotsiaalmeedia kanalites üle 163 657 korra. Kogu

õppeprogramm, millele kaebaja toetust taotles, pandi kokku ja realiseeriti selle projekti raames.

Kaebaja korraldas Cyberfesti raames heategevusürituse, mille käigus käidi Narva lastekodudes

elavatele noortele e-sporti ja küberturvalisust õpetamas. Projekti jooksul tehti palju reaalseid

samme projekti eesmärkide saavutamiseks. Nende hulgas oli digitaalne platvorm Edu EASL,

mille kaudu läbis koolitusi üle 800 inimese.

7.2. Projekti elluviimine oli vahepeal pärsitud seoses Covidiga ja Ukraina sõja mõjudega. Sel

perioodil oli võimatu leida sobivaid eksperte koolituste korraldamiseks.

7.3. Kaebaja on noor organisatsioon, mis asutati 2021. a alguses eesmärgiga toetada Eesti noori

läbi e-spordi ja -mängude. Kaebaja korraldas perioodil 2021-2022 12 üritust, sh

e-spordivõistlusi, maailmameistrivõistluste kvalifikatsioone, Eesti suurima e-spordimängude

festivali Cyberfest, erinevaid integratsiooniprojekte ja e-spordil põhineva koolitusprogrammi

Ida-Virumaal „Edu EASL“. Kavandati esimese rahvusvahelise e-spordi ja mängude konverentsi

„Tallinn Gaming Summit“ ja 2023. a alguses Eesti e-spordi kooliliiga läbiviimist. Kõik need

3-23-2139

5(6)

projektid viidi ellu noortegrupi poolt. Organisatsiooni meeskond koosneb peamiselt

motiveeritud noortest, kel napib vahel kogemusi, rahalist võimekust ja kompetentsi. Vastustaja

poolt toetatud projekt õpetas kaebaja meeskonnale mitmeid asju alates eelarve õigest

planeerimisest kuni mentorite töö efektiivse korraldamiseni. Kaebaja kaasas projekti

partneritena Startup Estonia, Tartu Ülikooli Narva Kolledži ja Ida-Virumaa koolid. Projekt on

aidanud tuua lubatud kasu Ida-Virumaa kogukonnale. Tähtsust omab ka see, et projekti

sihtgrupiks olid venekeelsed noored. Ei olnud võimalik leida vene keelt kõnelevaid e-spordi

eksperte koolituste läbiviimiseks. Paljud neist olid Ukrainast ja Venemaalt ning kokkulepped

tehti enne 24.02.2022, kui algas Ukraina sõda. E-sport on noor ja vähearenenud valdkond

Eestis. Koolid ja teised haridusasutused ei saanud kohe pakkumisest aru ning väga palju aega

kulus nende veenmiseks, et nad programmis osaleksid. Enamik online tundide videoid on

kaebaja andmebaasis järelevaadatavad. Samuti on korraldatud üritusi võimalik leida kaebaja

Facebooki lehelt. Võrreldes teiste vastustaja poolt samas voorus toetatud projektidega, oli

kaebaja projekti eelarve palju väiksem, kuid õppeprogramm sama mahukas ja ambitsioonikas

kui Tartu Ülikoolil ja teistel õppeasutusel.

7.4. Arvestades kaebaja noort tiimi, e-spordi valdkonna arengut Eestis ja globaalseid kriise, tegi

kaebaja omalt poolt kõik võimaliku, et saavutada püstitatud projekti eesmärke – toetada noori

Ida-Virumaa regioonis ja õpetada neile uusi oskusi läbi e-spordi. Projekti raames püstitatud

eesmärgid said vähemalt osaliselt projekti perioodi jooksul täidetud.

8. Vastustaja palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jäi varem välja toodud

põhjenduste juurde, lisades täiendavalt:

8.1. Vastustaja ei kahtle, et kaebaja poolt 19.-31.07.2021 korraldatud Cyberfestil oli positiivne

mõju, kuid see ei jäänud projekti abikõlblikkuse perioodi (01.09.2021–31.08.2022) sisse, seega

ei saa sellega seotud kulusid arvesse võtta. Samuti on kaebaja korraldanud heategevusürituse

Narva lastekodudes. Kuid nimetatud tegevused ei ole seotud projekti eesmärkide ja ettenähtud

tulemustega.

8.2. Paljasõnaline on kaebaja väide, et digitaalse platvormi Edu EASL kaudu läbis koolituse

800 inimest. Kaebaja esitatud aruandlus ei kinnita projekti eesmärkide saavutamist. Kaebaja

esitatud lõpparuandest ei nähtu, et lubatud tegevused jäid Ukraina sõja tõttu toimumata.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamata ja jääb rahuldamata. Kohus nõustub vaidlusaluses

otsuses ja vaideotsuses toodud põhjendustega, järgib neid ega pea vajalikuks neid täies mahus

korrata (HKMS § 165 lg 2).

10. Vastustaja on piisavalt põhjalikult selgitanud, miks oli finantskorrektsiooni kohaldamine

praegusel juhul õigustatud. Kaebaja ei ole vastustaja seisukohti suutnud ümber lükata ega

esitanud ühtegi tõendit, mis tema väiteid kinnitaks. Vastustaja ega kohus ei sea kahtluse alla

seda, et kaebaja on panustanud Ida-Virumaa noorte infotehnoloogilisse harimisse ning

korraldanud mitmeid koolitusi ja üritusi. Toetust ei antud aga kaebajale tema ükskõik millise

tegevuse toetamiseks, vaid konkreetse projekti elluviimiseks. Seepärast on viited teiste ürituste

korraldamisele ja koolituste läbiviimisele asjakohatud ning vastustaja ei saanud ega pidanud

nende asjaoludega finantskorrektsiooni tegemisel arvestama.

11. Kaebaja on toetuse andmise aluseks olnud projekti ise koostanud ning määratlenud selle

elluviimise käigus saavutada tulnud eesmärgid. Need eesmärgid pidid vastama määruse nr 21

§ 4 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tulemus- ja väljundnäitajatele. See tähendab, et määruse andja oli

3-23-2139

6(6)

toetuse saamise tingimustena ette näinud konkreetsete tulemuste saavutamise (määruse nr 21

§ 5 lg 1). Toetuse andmise eelduseks ei olnud projekti elluviimise menetlus kui protsess, vaid

selle tulemus ehk eesmärkide saavutamine. Seetõttu ei piisa toetuse saamiseks vaid projekti

osalisest elluviimisest ja mõningate koolituste korraldamisest. Kaebaja on ka ise möönnud, et

ei ole seatud eesmärke täies mahus saavutanud. Vastustaja tõi kaebaja esitatud aruandlusele

tuginedes välja, et kaebaja ei ole saavutanud ühtegi seatud tulemus- ega väljundnäitajat, mis oli

toetuse andmise eelduseks. Projekti järgi korraldada tulnud koolituse moodulid olid kas osaliselt

või täielikult ellu viimata ning ükski koolitusel osalenu ei sooritanud projektis ette nähtud

eksamit ega saanud tunnistust.

12. Kaebaja selgitas, et kavandas korraldamata jäänud moodulid hiljem ellu viia, kuid jättis

tähelepanuta, et projekti abikõlblikkuse periood oli juba lõppenud. See tähendab, et pärast seda

tehtavad toimingud ja kulud ei oleks enam abikõlblikud ning toetust ei saaks nende katmiseks

kasutada. Tegemist oleks toetuse mittesihipärase kasutamisega. Kaebajal oli kohustus viia

projekt ellu abikõlblikkuse perioodil (määruse nr 21 § 6 lg 10). Kui kaebaja ei jõudnud seda

teha, oli tal võimalus taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist, kuid seda tulnuks teha enne

abikõlblikkuse perioodi lõppu (määruse nr 21 § 7 lg 4 p 2). Sellele on tähelepanu juhitud ka

toetuse määramise otsuses. Kaebaja taotles pikendamist pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu,

mistõttu selgitas vastustaja põhjendatult, et projekti abikõlblikkuse perioodi ei saanud enam

pikendada.

13. Kuna toetust anti kogu projekti elluviimiseks, siis ei ole projekti osaline elluviimine toetuse

andmist õigustavaks asjaoluks ja see tuli tagasi nõuda. Asjakohased ei ole kaebaja põhjendused

selle kohta, millised raskused projekti elluviimisel esinesid. Need saanuks õigustada

abikõlblikkuse perioodi pikendamist, mitte toetuse tagasinõudmist. Tegemist ei ole asjaoludega,

mis õigustaks määruse nr 21 § 21 lg 2 alusel toetuse tagasi nõudmata jätmist. Puudusi ei ole

enam võimalik kõrvaldada, sest projekti abikõlblikkuse periood on lõppenud ja projekti ei ole

selle perioodi jooksul ellu viidud, sh toetuse taotluses välja toodud eesmärke saavutatud.

Seejuures ei ole mitte kõik kaebaja viidatud projekti elluviimist takistanud asjaolud kaebajast

sõltumatud. Kaebaja risk on see, kui ta ei suuda endale toetuse taotlemise tingimusi ja selle

kasutamisega seotud kohustusi selgeks teha. Samuti oli kaebajal kohustus kaasata projekti

elluviimisse isikud, kes oleksid selleks piisavalt pädevad. Enda tegemata jätmised ja

ebapädevus ei õigusta abikõlblikkuse perioodi pikendamist (määruse nr 21 § 7 lg 4 p 1).

14. Kuna kaebaja ei ole projekti eesmärke saavutanud, siis oli toetuse tagasinõudmine

õiguspärane (määruse nr 21 § 20 p 4, § 21 lg 1 p 3).

15. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalused otsused on õiguspärased ja nende

tühistamiseks puudub alus. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.

16. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud tema kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole

esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109).

/allkirjastatud digitaalselt/