2-23-136926/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Margo Klaar ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

02.08.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-136926

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X vastu võlgnevuse

nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 19.02.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X 24.04.2024 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Aktsiaselts PlusPlus Capital,

lepinguline esindaja CK

Kostja (apellant): X

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast kostja X 24.04.2024 apellatsioonkaebust Harju

Maakohtu 19.02.2024 otsuse peale.

2. Jätta kostja 31.07.2024 riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

3. Tagastada apellatsioonkaebus kostjale käesoleva määruse jõustumisel.

4. Apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud jätta poolte endi kanda ja

rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus rahuldas hagi 19.02.2024 otsusega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja)

hagi X (kostja) vastu, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 349,48 €, sissenõudmiskulu

25 €, viivise 35,98 € ja alates 21.10.2023 viivise põhivõlalt 0,05% päevas. Menetluskulud jättis

2 (2)

maakohus kostja kanda ja määras hagejale hüvitatavaks summaks 520 €, millelt kohustas

kostjat tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates otsuse jõustumisest.

2. Kostja esitas 24.04.2024 apellatsioonkaebuse, millelt ei tasunud riigilõivu.

3. Ringkonnakohtu algatusel ja vahendusel pidasid pooled kompromissi läbirääkimisi enne

kostja kaebuse menetlusse võtmise otsustamist, aga ei saavutanud kokkulepet.

4. Ringkonnakohus jättis 11.07.2024 määrusega kaebuse käiguta ja andis kostjale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu 140 € tasumiseks. Kostja taotlusel pikendas kohus

tähtaega kuni 31.07.2024.

5. Kostja kaebuse puuduseid ei kõrvaldanud, vaid esitas 31.07.2024 riigi õigusabi taotluse.

Kostja ei palunud enda vastamist riigilõivu tasumise kohustamist ega ka taotlenud võimalust

tasuda lõiv osamaksetega. Ühtlasi ei kõrvaldanud muid 11.07.2024 määruses osundatud

puudusi. Ringkonnakohus ei tuvastanud riigilõivu tasumist Maksu- ja Tolliameti hallatavas

infosüsteemis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus keeldub kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle

esitajale. Kostja riigi õigusabi taotlus jääb läbi vaatamata ja pooled kannavad ise oma kulud

apellatsioonimenetluses. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja

tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).

7. TsMS § 637 lg 1 p 3 ja § 340¹ lg 2 ls 1 alusel tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keelduda, sest kostja ei tasunud ettenähtud ulatuses riigilõivu ega kõrvaldanud seda

puudust kohtu määratud tähtaja jooksul. Kuigi kostja esitas pikendatud tähtaja jooksul riigi

õigusabi taotluse, siis ei taotlenud ta riigipoolset menetlusabi muude menetluskulude

kandmisel, sh riigilõivu tasumisel. Hagimenetluses juhindub kohus poolte taotlustest (TsMS

§ 5 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine, selle ositi tasumise võimaldamine või

riigi õigusabi andmine on TsMS § 180 lg 1 p-de 1–3 ja RÕS § 4 lg 1 järgi erinevad menetlusabi

liigid, mille taotlemise saab otsustada ainult taotleja ise.

8. Riigilõivu tasumata jätmine on selline menetlustakistus, mis ei võimalda käsitleda kaebust

sisuliselt. Seetõttu pole põhjust lahendada kostja riigi õigusabi taotlust ega käsitleda muid

11.07.2024 määruses osundatud puudusi.

9. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleks menetlusse võtmata jäänud

apellatsioonkaebuse menetluse kulud üldjuhul jätta apellandi kanda. Ringkonnakohus keeldub

kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda hagejale vastamiseks, aga hagejal võisid tekkida

kulud kohtu algatusel peetud läbirääkimistel. Need kulud tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta

poolte endi kanda. Kokkuvõttes ei ole hagejal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks

hüvitada. Riigilõivu pole tasutud, mistõttu selle tagastamise küsimust ei teki. Neil kaalutlustel

jäävad apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata.

10. TsMS § 696 lg 1 ls 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab

kaevata TsMS § 638 lg 9 ja § 340¹ lg 2 ls 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)