2-11-25814/118 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

01. august 2024. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Bxxxxxxx Mxxxxx kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-11-25814

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: Bxxxxxxx Mxxxxxx(ik xxxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxx

xxxxxxxx

vald,

xxxxxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxxxx@mail.ee)

Usaldusisik:

Txxxx

Vxxxxxxxx(ik

xxxxxxxxxxx;

asukoht

xxxxxxxxxxx,

Tartu,

51003;

e-post

txxxx@paragrahv.ee)

Võlausaldajad:

1. SEVENOIL EST OÜ (rg- kood 11076302; e-post

info@premium7.ee)

2. Varsta

OÜ

(rg-kood

10610455;

e-post

varsta@varsta.ee)

3. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (rg-

kood 70000349; e-post kohtumenetlus@emta.ee)

4. OÜ FORESTONIA (rg-kood 10757336; e-post

peeter@metsad.com)

5. Moneyberry OÜ (rg-kood 12135797; e-post

info@emafirma.ee)

6. OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus (rg-kood

10472042; e-post advokaadid@advokaadid.ee)

7. Kohtutäitur

Reet

Rosenthal

(e-post

reet.rosenthal@taitur.just.ee)

8. Nauvitsman OÜ (rg-kood 11107899; e-post

info@nauvitsman.ee)

9. PMC Hydraulics AS (rg-kood 10112958; e-post

info@pmchydraulics.ee)

10. Rehe Ehitus OÜ (rg-kood 11135476; e-post

reheehitus@gmail.com)

11. FULCBON OSAÜHING (rg-kood 10674596; e-

post fulcbon@gmail.com)

2/5

12. Swedbank AS (rg-kood 10060701; e-post

kohus@swedbank.ee),

lepingulised

esindajad

Maria Kraav, Einike Veevel

13. Swedbank

Liising

Aktsiaselts

(rg-kood

10434248;

e-post

kohus@swedbank.ee),

lepingulised esindajad Maria Kraav, Einike

Veevel

Kohtuistungi toimumise aeg

31.07.2024

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Bxxxxxxx Mxxxxxxx(ikxxxxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamisest.

2. Lõpetada Bxxxxxxx Mxxxxxx kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada Tõnis Veltmann usaldusisiku kohustustest Bxxxxxxa Mxxxxxx

kohustustest vabastamise menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade Bxxxxxxx Mxxxxxx

kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 30.09.2011 määrusega kuulutas kohus välja Bxxxxxxx Mxxxxxx pankroti

ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi. Tartu Maakohtu 15.02.2017 kohtumäärusega

(jõustus 03.03.2017) lõpetati BxxxxxxxxMxxxxxx pankrotimenetlus lõpparuande

kinnitamisega ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest

vabastamise menetluses nimetati usaldusisikuks Tõnis Veltmann. Kohtumääruse kohaselt

pidi usaldusisik esitama aruandeid igal aastal 1.septembril ja 1.märtsil ning tegema

võlausaldajate väljamakseid igal aasta 10.veebruaril.

2. Kohus pikendas 25.05.2022 määrusega kohustustest vabastamise menetlust kuni

01.05.2024. Võlgniku ja usaldusisiku aruanded tuli esitada edaspidi 1.novembriks ja

1.maiks ning väljamaksed võlausaldajatele teha hiljemalt 15.aprilliks.

3. Kohtule on esitatud aruanded järgnevalt: 31.08.2017, 01.03.2018, 31.08.2018, 15.03.2019,

05.09.2019, 01.04.2020, 29.09.2020, 18.03.2021, 14.09.2021, 19.03.2022, 17.11.2022,

17.04.2023, 21.11.2023 ja 23.05.2024.

Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt oli võlgnik kohustustest vabastamise menetluse algul

hõivatud tööga (perioodil 05.09.2016 - 26.05.2017 xxxxxxxxx põhikooli abikokana ja

01.08.2017 - 2018 jaanuar lapsehoolduspuhkuse asendajanaxxxxxxxxxx lasteaias

Lepatriinu koka ametikohal). Seejärel 3 aastat ja 7 kuud töötu kuni 30.08.2021, mil asus

osalise tööajaga tööle Baltic Restaurants Estonia AS`i abikoka ametikohale. Võlgniku

töötasu on olnud mittearestitav ning vabatahtlikult on võlausaldajate nõudeid rahuldatud

443,25 euro ulatuses, mis moodustas vaid 0,23% nõuetest. Pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustas kohus menetlust mitte

lõpetada ning võlgniku soovil menetlust pikendati kuni 01.05.2024. Võlgnik avaldas

17.05.2022 toimunud istungil, et soovib leida kas lisatööd või uue tasuvama töökoha, et

suurendada oma sissetulekuid. Samuti oli võlgnik asunud tegema võlausaldajate nõuete

3/5

katteks vabatahtlikke eraldisi, mis näitasid võlgniku soovi ja tahet rahuldada võlausaldajate

nõudeid. Viimase kahe aasta jooksul tegi võlgnik võlausaldajate nõuete katteks

väljamakseid kogusummas 402,01 eurot. Lisatööd või uut tasuvamat töökohta võlgnik

leidnud ei olnud.

4. Kohus küsis 31.05.2024 kirjaga võlausaldajate seisukohta kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas. Kolmeteistkümnest võlausaldajast

esitas oma seisukoha neli võlausaldajat.

4.1. Moneyberry OÜ esitas seisukoha 31.05.2024, mille kohaselt ei ole nad vastu menetluse

lõpetamisele ja kohustustest vabastamisele.

4.2. Maksu-ja Tolliamet esitas seisukoha 06.06.2024, mille kohaselt jäi Bxxxxxxx

Mxxxxxx pankrotimenetluses Eesti Vabariigil Maksu-ja Tolliameti kaudu rahuldamata

nõue summas 89 755,19 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse ajal on Eesti

Vabariigi nõude katteks laekunud 403,89 eurot ning 1033,47 euro võrra on

maksuhalduri nõue vähenenud võlgniku enammakstud tulumaksu arvelt. 06.06.2024

seisuga on Maksu- ja Tolliameti nõude jäägiks 58 348,81 eurot. Maksu- ja Tolliametil

ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas ning

jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

4.3. Swedbank AS ja Swedbank Liising Aktsiaselts esitasid ühise seisukoha 06.06.2024,

mille kohaselt jätavad võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise

kohtu otsustada. Siiski soovivad nad toonitada, et võlgniku kohustustest vabastamine

oleks antud juhul oluliselt võlausaldajate huve riivav kuna kohus on ise 24.05.2022

määruses jaatanud, et võlgnik on rikkunud PankrS §173 lg-s 1 sätestatud kohustust ehk

ei ole menetluse jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda ka

otsinud. Võlausaldajad nendivad, et menetluse viimaste aastate jooksul võlgnik töötas

ning tegi saadud tulust ka väljamakseid, kuid menetluse alguses rikutud kohustuse tõttu

on seitsme aasta jooksul tehtud võlausaldajatele Swedbank AS väljamakseid üksnes

summas 8,35 eurot ja võlausaldajale Swedbank Liising Aktsiaselts 54,11 eurot ehk

vastavalt 1 856,96 euro ja 12 026,88 euro suurusest nõudest on rahuldatud üksnes 0,4%.

Võlausaldajad leiavad, et antud juhul ei ole võlgniku kohustuste rikkumise tõttu

kohustustest vabastamise menetlus oma eesmärki täitnud.

5. Kohus kuulas võlgniku ära 31.07.2024 istungil. Võlgnik avaldas, et on teinud nii nagu

suutnud on. Võlgnik tunnistas, et oli 3 aastat 7 kuud töötu ning kasvatas lapsi. Hetkel

põhitööd koolis ei ole ja võlgnik on suvel hooajalisel tööl, müües xxxxxxxxx loomapargis

jäätist.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

2. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

algatamisest

võlgniku

taotlusel

tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

3. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei

või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

4/5

Kohus pikendas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 01.05.2024.

Käesolevaks ajaks on see aeg möödunud.

4. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

5. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes

nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-2-

1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et

otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma

kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi

võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja

4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (RKTKm

3-2-1-19-16, p 12).

6. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. Bxxxxxxx Mxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

7. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

7.1. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik töötas xxxxxxxxx Põhikoolis abikokana perioodil 05.09.2016.a. –

26.05.2017.a. 01.08.2017.a. kuni jaanuar 2018 töötas võlgnik xxxxxxxx lasteaed

Lepatriinu kokana. Pärast seda oli võlgnik töötu kuni 30.08.2021.a, mil asus tööle

Baltic Restaurants Estonia AS’i abikoka ametikohale. Seega oli võlgnik menetluse ajal

töötu 3 aastat ja 7 kuud. Võlgnik on oma selgitustes väitnud, et tegeles aktiivselt töö

otsimisega, kuid antud majanduslikus olukorras oli tasuva töö leidmine äärmiselt raske.

Usaldusisiku esitatud aruannetest ei nähtu, milliseid jõupingutusi oli võlgnik teinud

töökoha leidmiseks. Võlgnik ei olnud end registreerinud Töötukassas ega esitanud

usaldusisikule ja kohtule tõendeid aktiivse töö otsimise kohta. Samuti pole võlgnikul

tuvastatud vähenenud töövõimet, mis oleks raskendanud või takistanud töö leidmist.

Usaldusisiku esitatud aruannete kohaselt on võlgnik kasvatanud oma kolme alaealist

last, kellest kaks on tänaseks täisealiseks saanud. Võlgniku alaealised lapsed olid

menetluse alguses viis, viisteist ja seitseteist aastat vanad.

Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust.

7.2. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Usaldusisikul pole kordagi olnud raskusi võlgnikuga suhtlemisel ning võlgnik on

esitanud kõik vajalikud andmed aruande koostamiseks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole

rikkunud andmete esitamise kohustust.

7.3. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgnik on rahuldanud võlausaldaja nõudeid kokku 845,26 euro ulatuses, s.o 0,45%

kogunõuetest. Arvestades võlgniku sissetulekuid, on võlgnik teinud vabatahtlikke

eraldusi. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud võlausaldajatele raha eraldamise

kohustust.

5/5

7.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

7.5. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub

kohus

võlgnikku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet kohtuistungil. Kohtul

puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

8. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte

kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104

kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud

juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku

süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104

lg 2).Kohtu hinnangul on võlgnik süüliselt rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult

tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on

menetluse kestel olnud töötu kolm aastat ja seitse kuud. Võlgnik ei ole esitanud kohtule

ühtegi tõendit, ega muul usutaval viisil põhistanud, miks ei ole võlgnik asunud sissetulekut

teenima, millest võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik ei olnud end isegi Töötukassas

registreerinud.

Kohtu

hinnangul

puudusid

võlgnikul

objektiivsed

põhjused

mittetöötamiseks. Ärakuulamisel võlgnik ei esitanud arvestatavaid põhjendusi enda

passiivse käitumise kohta. Kohus nendib, et ehkki võlgnik on alates 30.08.2021 olnud tööga

hõivatud, ei ole ta panus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (0,45%) olnud arvestatav.

Võlgnik ei ole näidanud üles oma tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et

võlgnik on rikkunud PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

9. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei

või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

Võlgniku suhtes on menetlust juba pikendatud.

10. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused,

mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Bxxxxxxx Mxxxxx

tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

11. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Bxxxxxxx Mxxxxxx pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Bxxxxxxx Mxxxxxx

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

12. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab Bxxxxxxx Mxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Tõnis

Veltmann vabastada usaldusisiku kohustustest Bxxxxxxx Mxxxxxx kohustustest

vabastamise menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze kohtunik