Legislator Case Law & Legislation
2-24-6871/5 AI generated

2-24-6871/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-24-6871/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista V. A.-lt Swedbank AS kasuks kostja ja Swedbank AS vahel 06.07.2023 Välja mõista V. A.-lt Swedbank AS kasuks menetluskulud summas 1050 eurot ning

Legislator headnote

AI generated

2-24-6871/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista V. A.-lt Swedbank AS kasuks kostja ja Swedbank AS vahel 06.07.2023 Välja mõista V. A.-lt Swedbank AS kasuks menetluskulud summas 1050 eurot ning

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.08.2024, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-6871

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi V. A. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

19 731,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701, asukoht:

Liivalaia 8, XXX

Hageja volitatud esindaja: Külli Reinfeld, e-posti aadress:

XXX

Kostja: V. A., isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-posti

aadress: XXX

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista V. A.-lt Swedbank AS kasuks kostja ja Swedbank AS vahel 06.07.2023

sõlmitud laenulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 16 651,28 eurot,

intressivõlgnevus 705,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 381,10 eurot ning

edasiulatuv viivis põhinõudelt 16 651,28 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

määras alates 01.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud V. A. kanda.

4. Välja mõista V. A.-lt Swedbank AS kasuks menetluskulud summas 1050 eurot ning

menetluskuludelt 1050 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-6871 Swedbank AS hagis V. A. vastu võlgnevuse

nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud

TsMS § 322 lg 1 alusel 05.06.2024. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 25.06.2024

hagile vastust esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg

1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär (VÕS § 113 lg 1).Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367).

Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 16 651,28 eurot,

intressivõlgnevus 705,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 381,10 eurot ning

edasiulatuv viivis põhinõudelt 16 651,28 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

alates 01.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud, vastutustundlikku laenamise

põhimõtet ei ole rikutud ja kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevuse 16 651,28 eurot, intressivõlgnevuse 705,81 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivisevõlgnevuse 381,10 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt 16 651,28 eurolt

VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).

Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub

kostjalt välja mõista menetluskulu 1050 eurot (riigilõiv).

Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1050 eurot on põhjendatud

menetluskulu.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik