2-24-6871/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista V. A.-lt Swedbank AS kasuks kostja ja Swedbank AS vahel 06.07.2023 Välja mõista V. A.-lt Swedbank AS kasuks menetluskulud summas 1050 eurot ning
Legislator headnote
AI generated2-24-6871/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista V. A.-lt Swedbank AS kasuks kostja ja Swedbank AS vahel 06.07.2023 Välja mõista V. A.-lt Swedbank AS kasuks menetluskulud summas 1050 eurot ning
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
T a g a s e l j a o t s u s
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.08.2024, Rakvere
Tsiviilasja number
2-24-6871
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi V. A. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
19 731,48 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701, asukoht:
Liivalaia 8, XXX
Hageja volitatud esindaja: Külli Reinfeld, e-posti aadress:
XXX
Kostja: V. A., isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-posti
aadress: XXX
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista V. A.-lt Swedbank AS kasuks kostja ja Swedbank AS vahel 06.07.2023
sõlmitud laenulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 16 651,28 eurot,
intressivõlgnevus 705,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 381,10 eurot ning
edasiulatuv viivis põhinõudelt 16 651,28 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud
määras alates 01.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
3. Jätta menetluskulud V. A. kanda.
4. Välja mõista V. A.-lt Swedbank AS kasuks menetluskulud summas 1050 eurot ning
menetluskuludelt 1050 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras
kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale
kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui
tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest
alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva
jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest
teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning
kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem
kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr
EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.
Menetlusabi taotlemise kord
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult
või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtuotsuse põhjendused
Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-6871 Swedbank AS hagis V. A. vastu võlgnevuse
nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud
TsMS § 322 lg 1 alusel 05.06.2024. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 25.06.2024
hagile vastust esitanud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi
tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,
kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt
tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma
majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või
laenu. (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg
1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist
ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega
viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse
sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s
94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud
kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud
intressimäär (VÕS § 113 lg 1).Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et
taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist
kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude
täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni
otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367).
Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 16 651,28 eurot,
intressivõlgnevus 705,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 381,10 eurot ning
edasiulatuv viivis põhinõudelt 16 651,28 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras
alates 01.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud, vastutustundlikku laenamise
põhimõtet ei ole rikutud ja kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja
kasuks välja põhivõlgnevuse 16 651,28 eurot, intressivõlgnevuse 705,81 eurot, sissenõutavaks
muutunud viivisevõlgnevuse 381,10 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt 16 651,28 eurolt
VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,
kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).
Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub
kostjalt välja mõista menetluskulu 1050 eurot (riigilõiv).
Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1050 eurot on põhjendatud
menetluskulu.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud
taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale
edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline
suurus kindlaks määrati.
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Pullerits
Kohtunik