3-24-2224/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

K O H T U M Ä Ä R U S

Maksu- ja Tolliameti taotluse kohta saada luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

Kohtuasja number

3-24-2224

Määruse tegemise aeg

Kohtunik

31.7.2024

Ülle Polluks

Kohtuasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus saada luba täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks J.V (XXX) suhtes

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 31.7.2024 esitatud taotlus haldusasjas nr 3-24-2224 ning

anda Maksu- ja Tolliametile luba seada Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

kohtulik hüpoteek:

J.V kaasomandis olevale 3/5 kinnistuosale registriosa nr X asukohaga X, X küla, vald,

maakond summas 17 509,80 eurot.

2. Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest kohut

viivitamatult teavitada.

3. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile ning pärast Maksu- ja Tolliameti teate

saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetada määrus kätte J.V-le .

4. Kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK

1.Maksuhaldur esitas 31.7.2024 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks J.V (XXX) suhtes.

2. Taotluses märgitakse: „MKS § 10 lg 2 p 3 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks nõuda sisse

maksuvõlad. X OÜ (X) on äriregistris registreeritud alates 09.01.2017. X OÜ (kuni 07.06.2024

ärinimi X OÜ) juhatuse liikmeks oli perioodil 09.01.2017-07.06.2024 J.V (XXX) ja alates

07.06.2024 Y (X). X OÜ põhitegevusalaks äriregistri teabesüsteemi järgi on muude masinate ja

seadmete hulgimüük. Maksuhalduri menetluses on X OÜ varjatud maksuvõla sissenõudmine.

Seisuga 29.07.2024 pole X OÜ-le veel maksusummat määratud, kuid alustatud on

kontrollimenetlust 20.06.2024 korraldusega nr 12.2-3/064254-25, mille vältimatuks tulemuseks on

käibemaksu määramine summas 17 509,80 eurot, millele lisandub intress. Määratava maksusumma

puhul on tegu maksusummaga, mille X OÜ on kohustatud kontrollimenetluse lõppedes tasuma ja

mis eksisteerib varjatud kujul alates septembrist 2023. Olukorras, kus maksuotsust pole veel

3-24-2224

väljastatud, on vastutusmenetluse alustamise ja täitmist tagavate toimingute tegemise lubatavust

jaatanud ka kohus.

Nii on näiteks Tallinna Halduskohus teinud haldusasjas 3-17-1422 määruse, milles rahuldas

maksuhalduri taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne maksusumma määramist ja

maksuotsuse väljastamist, märkides muuhulgas p-s 3.1: „Tallinna Ringkonnakohus on 25.06.2014

määruses haldusasjas nr 3-14-50383 (p 8) möönnud, et MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud

tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel, kuid vastavad asjaolud ei pea

tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal.

Viidatud sätetest ei tulene keeldu alustada menetlusega, vaid üksnes piirang teha vastutusotsust (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2013 otsus nr 3-12-876, p 9; 19.04.2012 otsus nr 3-11-1016, p 8;

30.04.2012 otsus nr 3-11-1140, p 8). Viidatud haldusasjas pidas Tallinna Ringkonnakohus

vastutusmenetluse alustamist ning täitmist tagavate toimingute tegemist lubatavaks isegi olukorras,

kus maksuotsusega polnud veel äriühingu maksuvõlga tuvastatudki.” Seega on lubatav täitmist

tagavate toimingute sooritamine enne maksusumma määramist ja seda toetab ka MKS § 136’

sõnastus: Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast

maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri

juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva

seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.

Hetkel kontrollitakse maksude tasumise õigsust, mille kindlaks tulemuseks on maksusumma

määramine ja allpool põhjendab maksuhaldur, milles seisneb maksuhalduri kahtlus, et pärast

maksusumma määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. J.V juhatuse liikmeks oleku ajal kujunenud põhivõlg summas 17 509,80

eurot koosneb perioodil september 2023 – aprill 2024 deklareerimata jäänud käibemaksust.

Nimetatud summa nõuab maksuhaldur vastutusmenetluse tulemusena J.V-lt potentsiaalselt

koos intressiga kogu ulatuses välja. Maksuhaldur alustab käesoleva taotlusega X OÜ endise

juhatuse liikme J.V suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik

tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Sellest tulenevalt võib J.V solidaarselt X

OÜ-ga vastutada äriühingu maksusumma tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses

summas 17 509,80 eurot, millele lisandub intress.

Maksuhaldur on seisukohal, et X OÜ on jätnud kontrollitaval perioodil deklareerimata osaliselt

müügikäivet ja sellelt käibemaksu summas 17 560 eurot. Lisaks võib olla jäänud deklareerimata

soetuselt sisendkäibemaks 50,20 eurot, mille võimalik ettevõtlusega seos ja mahaarvamise õigus

selgub maksumenetluse käigus (vt taotluse p 2.1): KMS § 24 lg 1 kohaselt peab isik alates

maksukohustuslasena registreerimise päevast arvates täitma maksukohustuslase kohustusi,

sealhulgas lisama võõrandatava kauba maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele

kuuluva käibemaksusumma KMS § 29 sätestatud korras ning tasuma käibemaksu KMS § 38

sätestatud korras. Kuna X OÜ jättis perioodil september 2023, veebruar ja aprill 2024 X OÜ-le

väljastatud arvete müügikäibe ja sellelt käibemaksu vastava perioodi KMD-l deklareerimata, siis on

X OÜ rikkunud KMS § 24 lg 1 sätestatud nõudeid.

X OÜ ei ole kontrolli kestel olnud maksuhaldurile kättesaadav ja korralduses nõutud kontrollitava

perioodi dokumente ja teavet meile ei ole esitanud. X OÜ pangakontodelt deklareerimata arvete eest

raha laekumist ei nähtu, kuid pole välistatud, et sularahas laekus. X OÜ (endise nimega X OÜ) on

meile enne kontrolli algust 06.06.2024 telefoni teel kinnitanud tehinguid X OÜ-ga, lubades need

tehingud deklareerida hiljemalt 07.06.2024, kuid seda ei tehtud. Samuti ei edastanud äriühing

palutud X OÜ-ga tehingute dokumente. Märgime, et telefonis vestles meiega ka J.V , kelle ütlusel

jäeti X OÜ poolt need müügitehingud deklareerimata maksuvõla suurenemise vältimiseks. X J.V

info kohaselt toimus X OÜ laojääkide müük ning äriühing müüakse maha ostjale, kes on võlgadest

teadlik. X OÜ on tehingupartneriga X e OÜ seotud isik. X OÜ osanik X J.V on tehingupartneri X

OÜ osanik ja X OÜ juhatuse liikme J.V vend. X OÜ tegevus seondub X OÜ-ga, kuna tegeldakse

3-24-2224

PUR vahuga soojustamisega. Tehingupoolte seotus teeb võimalikuks tavatud kokkulepped poolte

vahel või alusetute dokumentide vormistamise. Seega jättis X OÜ oma juhatuse kaudu meie

hinnangul teadlikult tähtajaks deklaratsioonides müügikäibed X OÜ-le deklareerimata. Seotust

arvestades võib olla ka olukord, kus arve väljastamine X OÜ poolt on eelnevalt omavahel

kokkulepitud X OÜ-le läbi näilike tehingute arvete maksueelise andmise eesmärgil, et X OÜ saaks

vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Märgime siinjuures, et kui ka oleks tegemist näilike

tehingutega, mille kohta X OÜ-le arved võidi vormistada, siis ei mõjuta see müüja, s.o X OÜ

käibemaksukohustust, kuna näiliku tehingu korral tekib väidetava müüja maksukohustus KMS § 38

lg 1 teisest lausest. Sättest tulenevalt käibemaksu tasumise kohustus tekib ka maksukohustuslasel,

kes on märkinud väljastatud arvele või muule müügidokumendile käibemaksu seaduses sätestatud

nõudeid eirates. Erinevalt sisendkäibemaksu arvestamise õiguse tekkimisest ei ole käibemaksu

tasumise kohustuse tekkimisel oluline, kas tehing, mille alusel käive tekkis, reaalselt toimus.

Eeltoodust lähtuvalt oleme seisukohal, et X OÜ poolt X OÜ-le väljastatud arvete alusel müügikäive

kuulub igal juhul deklareerimisele ja käibemaks tasumisele. Seega X OÜ-l oli kohustus

deklareerida käive arve nr 23046 alusel

summas 18 500 eurot ja sellelt käibemaks 3700 eurot (18 500 * 20%) september 2023 KMD-l, arve

nr 240001 alusel summas 40 000 eurot ja sellelt käibemaks 8800 eurot (40 000 * 22%) veebruar

2024 KMD-l ja arve nr 240025 alusel summas 23 000 eurot ja sellelt käibemaks 5060 eurot (23 000

* 22%) aprill 2024 KMD-l, kuivõrd arved on väljastatud, tehingu toimumist on müüja

maksuhaldurile kinnitanud ja ostja deklareerib sisendkäibemaksuna arvetel märgitud käibemaksu.

Eelnevat arvestades oleme seisukohal, et X OÜ J.V juhtimisel jättis deklareerimata kontrollitaval

perioodil müügikäibe kokku summas 81 500 eurot ja sellelt käibemaksu kokku 17 560 eurot.

Tehingupartnerite KMD INF A-l deklareeritud andmete põhjal on X OÜ-l kajastamata KMD-l 2023

septembri ja oktoobri soetused kokku sisendkäibemaksuga 50,20 eurot(vt taotluse p 2.2) jj.

Maksuhaldur on seisukohal, et vastutusmenetluse lõpus J.V-lt tõenäoliselt sissenõutava

maksusumma moodustab X OÜ perioodidel september 2023,

veebruar ja aprill 2024 KMD-del deklareerimata jäänud käibemaks summas 17 560 eurot (punkt

2.1), mis väheneb tõenäoliselt maha arvatava sisendkäibemaksu 50,20 eurot võrra (punkt 2.2).

Maksuhalduri hinnangul kindel X OÜ-le määratav maksusumma on vähemalt 17 509,80 (17 560-

50,20) eurot, millele lisandub intress. Täpne maksusumma kujuneb välja maksumenetluse

käigus, kuid maksuhalduri hinnangul on J.V-lt sisse nõutav maksusumma vähemalt 17 509,80

eurot, millele lisandub intress MKS § 117 lg-s 1 sätestatud määras.

X OÜ-l registriandmete kohaselt puudub registervara (sõidukid, väikelaevad, kinnistud,

väärtpaberid) jj. Maksuhaldur on veendunud, et X OÜ kontrollimenetlus lõpeb maksu määramisega

ja sundtäitmine äriühingu vara ja rahaliste vahendite arvelt ei õnnestu. Maksuhalduri hinnangul on

käesoleval juhul õigustatud vastutusmenetluse alustamine ja täitmist tagavad toimingud lubatavad.

Sellises olukorras vastutusmenetluse algatamist, kus äriühingu suhtes ei ole veel võla sissenõudmist

alustatud, on pidanud võimalikuks käesoleva taotluse p-s 1 välja toodud kohtupraktika, mida

maksuhaldur käesoleval juhul ei korda.

X OÜ-le tõenäoliselt määratav maksusumma on 17 509,80 eurot, millele lisandub intress. Määratav

maksusumma on kujunenud J.V X OÜ juhatuse liikmeks oleku ajal, sest J.V oli äriühingu juhatuse

liikmeks perioodil 09.01.2017- 07.06.2024 p-s 2 kirjeldatud maksusumma kujunes perioodil

09.2023-04.2024. J.V oli maksusumma kujunemise perioodil ainus X OÜ juhatuse liige.

Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-23-12 leidnud, et olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav

seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised

asjaolud valdavalt kokkulangevad. Sellisel juhul on juhatuse liikmel äriühingu üle täielik kontroll ja

ta mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste

nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise. Maksuhaldur on seisukohal, et J.V omas X

OÜ juhatuse liikmena otsest mõju X OÜ majandustegevuse ning raamatupidamise korraldamisel.

J.V omas e-MTA-s perioodil 25.07.2020–08.06.2024 juriidilise isiku esindaja paketti. Seega oli

3-24-2224

J.V-l võimalik olla kursis ja tagada (korraldada), et X OÜ esitab tõele vastavaid

maksudeklaratsioone, või esitada need ise, kuid ta ei teinud seda. Osaühingu raamatupidamise

korraldamine on äriseadustiku § 183 järgi juhatuse kohustus ehk antud juhul J.V kohustus.

Maksuhaldur on seisukohal arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust on,

et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne

rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib J.V tegevuse

tõttu haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks (vt taotluse p.5).

Käesoleval juhul ei ole X OÜ-le veel maksuotsust väljastatud, kuid maksuhaldur on veendunud, et äriühingu

suhtes pooleliolev maksumenetlus lõppeb äriühingule maksusumma määramisega. Selles asjas algab

maksukohustuste aegumistähtaeg 20. oktoobrist 2023, kuna vanim deklareeritud tasumata

maksukohustus pärineb septembrist 2023. Seega, isegi kui kohaldada MKS § 98 lg-s 1 sätestatud

aegumistähtaega 3 aastat, aegub maksusumma määramine 2026. aasta oktoobris. Arvestades

eeltoodut ning rakendades isegi 3-aastast aegumistähtaega, siis MKS §-s 98 lg 1 sätestatud

maksusumma määramise tähtaeg käesoleval juhul möödunud ei ole.

J.V-le kuulub:

- 3/5 kaasomand kinnistu registriosa numbriga X asukohaga X,

küla, vald, maakond, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala

1776 m2, millel ehitisregistri andmetel ehitusalune pind on 194,2 m2 ja millel asub

209,7 m2 suurune 2 korruseline üksikelamu23. Kinnistule on seatud hüpoteek AS SEB

Pank Pank kasuks summas 337 000 eurot (alates 16.09.2022) ja summas 45 550

eurot (alates 17.07.2024).

Maksuhaldur hindab antud kinnistu väärtuseks 320 765,44 eurot ja J.V-le kuuluva 3/5 kaasomandi

osa väärtuseks 192 459,26 eurot (vt taotluse p.8). Silmas pidades võimalikku vastutusotsusega

nõutava summa suurust, lähtudes taotluses toodust ja juhindudes HKMS § 264 lg-st 1, MKS § 1361

lg-st 1, § 130 lg 1 p-st 2, taotleb maksuhaldur anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti

Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks summas 17 509,80 eurot J.V 3/5 kaasomanduses

olevale kinnistule registriosa nr-ga X.

Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur J.V vastu suunatud täitetoimingud, kui J.V

on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Vastutusotsusega võib maksuhaldur

esitada nõude J.V vastu tasuda X OÜ võlgnevus, mis on vähemalt summas 17 509,80 eurot.

Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmiskulud, mille suurus oleneb

tagatise liigist (MKS § 121). Kohtutäituri seaduse § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda

menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise

tasu on antud nõuet arvestades KTS § 34 kohaselt kuni 30 eurot. Kuna maksuhalduri võimaliku

nõude suurus on tõenäoliselt 17 509,80 eurot, siis on KTS § 35 lg 1 kohaselt kohtutäituri põhitasu

1350 eurot. Kohtutäituril on keerukamate ja aeganõudvamate toimingute puhul õigus nõuda lisatasu

(KTS § 43 lg 1). Näiteks enampakkumise

korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, kui seda on teinud kohtutäitur, on kohtutäituril

õigus nõuda lisatasu kuni 5% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Arvestades

kinnistu väärtust on kohtutäituri lisatasu suurus 3000 eurot. Lisatasu nõuda ei ole õigust

enampakkumise nurjumise korral, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt

ostusumma tasumata jätmise tõttu. Sel juhul on kohtutäituril õigus saada lisatasuna 5% suurune

summa ostja tasutud tagatisrahast (KTS § 45 lg 1). Praegusel juhul hindab maksuhaldur piisavaks

asendustagatise väärtuseks 21 889,80 eurot (17 509,80 + 1350 + 3000 + 30). Kui J.V soovib

tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 21 889,80 eurot.

3. Maksuhaldur taotleb HKMS § 264 lg-st 1, MKS § 136’ lg-st 1 ja § 130 lg 1 p-st

2 alusel:

- rahuldada taotlus ning anda luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku

hüpoteegi seadmiseks J.V kaasomandis olevale 3/5 kinnistuosale registriosa nr X asukohaga X,

küla, vald, maakond summas 17 509,80 eurot;

3-24-2224

- taotluse rahuldamata jätmise korral mitte avaldada käesoleva asjaga seotud materjale isikule, kelle

suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamist taotletakse;

- taotluse rahuldamise korral viivitada kohtumääruse edastamisega J.V-le kuni täitetoiming on

sooritatud.

Kohtu seisukohad ja põhjendused

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud

juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab

taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses

ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate

tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase

seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud

juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist

otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, seega otsustab

kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

5. MKS § 1361 lg 1 kohaselt kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.

6. Käesolevas asjas on taotlenud maksuhaldur halduskohtult halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 264 lg 1, MKS § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p 2 alusel saada luba Eesti Vabariigi kasuks

kohtuliku hüpoteegi seadmiseks J.V kaasomandis olevale 3/5 kinnistuosale registriosa nr

asukohaga X, küla, vald, maakond summas 17 509,80 eurot

7. MKS § 130 lg 1 sätestab, et kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri

haldusaktis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist.

Maksuhalduril on MKS § 130 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse

kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist

asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt.

8. MKS § 1361 lg 1 sõnastusest võib järeldada, et maksuhalduril on õigus taotleda halduskohtult

luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, kui maksukontrolli menetluse käigus on tekkinud

kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Seega peab olemas olema

menetlus, kus selline kahtlus saab tekkida.

Praeguse juhtumi asjaoludest nähtuvalt on loa taotlemise üheks eelduseks kavatsus teha isiku suhtes

vastutusotsus. Vastutusotsuse näol on MKS § 96 lg 1 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis

tehakse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja

või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Maksuhaldur on algatanud käesoleva taotlusega

isiku suhtes menetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Kui seaduslik esindaja,

tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi,

vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Rahalised

kohustused täidetakse esindatava vara arvel.

9. Kirjeldatu alusel on vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks vastutuskohustus. Kohus nõustub

maksuhalduriga, et arvestades käesolevas taotluses toodud asjaolusid, leiab maksuhaldur, et on

vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine J.V-le kuuluva

vara suhtes enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna selleks mitte loa andmine võib

3-24-2224

otseselt mõjutada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tõenäosust riigimaksude võlgnevus

reaalselt sisse nõuda. Käesoleva taotlusega taotleb maksuhaldur luba täitetoimingute sooritamiseks

isiku kaasomandis olevale 3/5 kinnistuosale registriosa nr X asukohaga X , küla, vald, maakond

summas 17 509,80 eurot.

10 Kohtu ülesanne on kontrollida taotluse eeldusi. MKS § 96 lg 1 ja § 41 lg 1 alusel rakendatava

vastutuse materiaalsed eeldused on järgmised: 1) isiku suhtes on jõustunud lahend, millega ta on

süüdi mõistetud karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest; 2) äriühingu

maksuvõlg on tekkinud kuriteo toimepanemise tagajärjel; 3) isiku tegevuse ja maksuvõla tekke

vahel on põhjuslik seos. Järelikult on olemas menetlus, kus maksuhalduril saab loa taotlemise

põhjuseks olev kahtlus tekkida. Kohtupraktika kohaselt on maksukuriteo toimepanija vastu

võimalik esitada nõue MKS § 41 lg 1 alusel üksnes maksumenetluses vastutusotsuse tegemisega,

mitte hagi esitamisega tsiviil- või kriminaalasjas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari

2008. a otsus asjas nr 3-1-1-60-07, p 38; 2. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-73-09, p-d 9-11).

Riigikohus on selgitanud ka seda, et vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loa taotluse

esitamisega (14. mai 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-7-13, p 12). Halduskohus teeb viite ka Tallinna

Ringkonnakohtu 25.06.2014 määrusele haldusasjas nr 3-14-50383 (p 8), kus leitud, et MKS § 96 lg-

tes 5 ja 6 sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel, kuid

vastavad asjaolud ei pea tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud

maksumenetluse alustamise ajal. Viidatud sätetest ei tulene keeldu alustada menetlusega, vaid

üksnes piirang teha vastutusotsust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2013 otsus nr 3-12-876, p 9;

19.04.2012 otsus nr 3-11-1016, p 8; 30.04.2012 otsus nr 3-11-1140, p 8). Viidatud haldusasjas pidas

Tallinna Ringkonnakohus vastutusmenetluse alustamist ning täitmist tagavate toimingute tegemist

lubatavaks isegi olukorras, kus maksuotsusega polnud veel äriühingu maksuvõlga tuvastatudki.”

11. Kohus märgib, et antud asjas on eelnimetatud eeldused täidetud (vt taotluse p 1-11). MKS § 96

lg-st 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule,

kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 8

lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava

MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku

täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 kohaselt, kui

seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8

nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt

maksukohustuslasega. Kohus ei korda maksuhalduri taotluse põhjendusi käesoleva määruse p. 1-11,

kuna nõustub nendega.

12. Kohus märgib, et maksuhalduril on asja kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast

rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või üldse võimatuks. Kohtu arvates on põhjendatud isiku

kaasomandis olevale kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmine, kuna vastasel juhul võib olla

edaspidi võimatu isikule tehtava vastutusotsuse täitmine.

13. Kohtu ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esiletoodud asjaoludel on maksukohustuse

määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest

tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määrus

haldusasjas nr 3-3-1-4-13, p 23). Riigikohtu halduskolleegium pidas vajalikuks siiski märkida, et

põhjendatud kahtluse tekkimisel ei saa määravaks osutuda ainuüksi maksuotsusega määratava

võimaliku rahalise nõude suurus. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolud on käesolevas asjas piisavad,

tekitamaks maksuhalduril põhjendatud kahtluse selles, et kontrolli tulemusena antava haldusakti

(vastutusotsuse) sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks kui ei anta

luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.

3-24-2224

14. Riigikohtu üldkogu rõhutas 27.11.2012. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, et loa andmine

täitetoiminguks MKS § 1361 alusel on kaalutlusotsus. Lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetuse

hindamisele tuleb kohtul arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust

hüpoteegi summa osas, vältida tuleb ületagamist. Kohus märgib, et käesolevas asjas on

maksuhaldur kohtuliku hüpoteegi loa taotlemisel arvesse võtnud võimaliku maksukohustuse

suurust ja kinnistu võimalikku maksumust ning täitekulud.

15. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur isiku vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt

kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui isik

ise on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks.

16. Kohus rahuldab maksuhalduri taotluse J.V suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.

Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest kohut viivitamatult

teavitada.

(allkirjastatud digitaalselt)