2-23-130047/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Liis Arrak ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

31. juuli 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-130047

Kohtuasi

SWENOR Bygg Oü hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. mai 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

SWENOR Bygg Oü apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) SWENOR Bygg Oü (registrikood

12134800), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Kristjan Kers

Kostja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXX)

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda SWENOR Bygg Oü 19. juuni 2024. a apellatsioonkaebuse Harju

Maakohtu 20. mai 2024. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-23-130047 menetlusse

võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud SWENOR Bygg Oü

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule praeguse määruse kättesaamisest

alates 15 päeva jooksul.

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui

määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

2-23-130047

2 (10)

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. SWENOR Bygg Oü (hageja) esitas 28. juulil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja, võlgnik) 50 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule 3.

augustil 2023 makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Maksekäsu kiirmenetlus

lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 1. septembril 2023 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja

50 eurot, sellelt hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 13,32 eurot ja

seadusjärgses määras viivise alates hagi kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude

täieliku rahuldamiseni kostja poolt, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja menetluskulud kostjalt koos võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivisega välja.

2.1. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt avaldas kostja keskkonnas hange.ee hanke ja

valis hageja võitjaks. Selle tulemusel sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille sisuks oli kostjale

neljakandilise aiamaja tüüpi ehitise ehitamine. Kostja kohustus tasuma hagejale töö eest 480

eurot. Hankes oli märgitud soovituslik tööde tegemise aeg 1. november 2019 – 17. november

2019. Kuna kostja ei olnud tehniliste eriteadmistega isik ja kostjale oli kolmandate isikute poolt

varem sellist tüüpi ehitis valmis ehitatud, siis kostja täpsetest soovidest aru saamiseks ja ideede

kooskõlastamiseks käis hageja kostjaga kooskõlastatult tema juures Kosel tutvumas varasema

tööga ja selgitas enda nägemust.

2.2. Pärast varasema tööga tutvumist oli tarvis kooskõlastada töö tegemisega seotud asjaolud ja

töö tegemise täpne aeg. Hageja jäi neis küsimustes pärast 4. detsembri 2019. a e-kirja kostja

vastust ootama. Hageja kirjutas kostjale uuesti 10. jaanuaril 2020, kuid taaskord tulemuseta.

Pärast ligikaudu kolmekuulist vahet kostja viimasest tagasisidest andis hageja kostjale 2.

veebruari 2020. a e-kirjas teada, et kuna ta on kostja vastust pikalt oodanud, siis kolme tööpäeva

jooksul vastuse esitamata jätmisel loeb hageja kostja poolt töövõtulepingu ülesöelduks. Kostja

vastas sama päeva õhtul, et on tööst jätkuvalt huvitatud. 3. veebruaril 2020 andis hageja e-kirjas

teada, et vahepeal tekkinud kohustuste tõttu on tema graafik lähiajal hõivatud. Kostja vastas, et

on nõus töö tegemisega kevadel. Hagejale see sobis ja ta andis sellest kostjale 3. veebruari 2020.

a e-kirjaga teada, paludes, et kostja teataks aegsasti ette ja lepiks hagejaga töö tegemise täpse

aja kokku. Kostja 2020. a kevadel hagejaga ühendust ei võtnud.

2.3. 2020. a juuli lõpus leidis hageja hange.ee keskkonnast kostja uue hanke sama töö

tegemiseks. Sellega sai hagejale ilmsiks, et kostja on töövõtulepingu üles öelnud. Hageja esitas

kostjale töö tegemisega seoses tekkinud kulutuste hüvitamiseks arve. Kostjale esitatud arve

sisaldas hageja kulu, mille ta oli kandnud hange.ee-le tasuna hanke võitmise eest summas 14

eurot (käibemaksuga), ning sõidukulu Võrust Kosele koos kostja juures töö tegemise asjaolude

väljaselgitamiseks läinud ajakuluga summas 36 eurot. Kostja keeldus hageja esitatud arve

tasumisest. Hagiavalduse esitamise hetkel on arvel märgitud tasu tasumata.

Kostja vastuväited hagiavaldusele

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2-23-130047

3 (10)

3.1. Kostja ei nõustunud hagejaga, et pooled sõlmisid lepingu. Hageja ei ole tõendanud

töövõtulepingu sõlmimist ega näidanud ära, kus ja mismoodi töövõtulepingu sõlmimine toimus

ning kus ja mis hetkel vahetati sellekohased tahteavaldused nii, et pooled saaksid aru, et nad on

omavahel õiguslikult seotud. Samuti pole ära näidatud, mis moodi oli kokku lepitud tasu

maksmine ja millal muutus tasunõue sissenõutavaks. Kostja peab kogu protsessi

lepingueelseteks läbirääkimisteks, mis luhtusid. Hange.ee ei vahenda lepingute sõlmimist.

Tahteavalduse esitamine hange.ee keskkonnas ei võrdu lepingu sõlmimisega. Olulised

tingimused olid kokku leppimata.

3.2. Asi venis mõlemapoolselt ja aegus. Kostja eeldas, et mõlema poole vaatest on teema maas.

Kummalgi ei olnud selget arusaama, millal töö tehakse. Soovituslikust töö tähtajast oli üle

läinud mitu kuud. Hageja ei pidanud soovitud kuupäevadest kinni. Ta tuli enda initsiatiivil

kohapeale vaatama palju hiljem hanke võitjaks kuulutamisest. Ebaselge on, miks ta ei tulnud

varjet ehitama. Oli iseenesest mõistetav, et varje tuleb tellija juures ehitada. Arutelu tekkis ka

ehitusmaterjalide osas. Kui hageja oleks tulnud soovitatud aja jooksul kohale, oleks ka materjal

kohale tulnud. Hageja ka ei öelnud täpset aega, millal ta tuleb tööd tegema. Väidetavalt oli tal

kogu aeg kiire ja saanuks teha tööd vaid nädalavahetustel.

3.3. Leping ei saanud olla sõlmitud, kuna polnud teada, kellega see sõlmitakse. Pakkuja

andmeid ehk nime, registrikoodi ja kontaktandmeid näeb alles siis, kui võitja välja valitakse.

Osapooled ei saa hange.ee keskkonnas üksteisega otse suhelda, vaid kogu vestlus on avalik.

Selleks, et kostja hanke korraldajana saaks alustada hanke võitjaga läbirääkimisi, peab ta välja

valima, et saada teineteise kontaktandmed. Hankes ei olnud kirjas, et võitja valimisega tekib

kohustus maksta talle tasu, liiatigi kui tööd ei ole tehtud. Hagejal ei tekkinud hanke võitjaks

saamisega otseseid kulusid ega ka kohustusi kostja tõttu, tal oli võimalus tööd mitte vastu võtta.

Ka kostja kandis hanke korraldamisega kulutusi, kuid need (sarnaselt hageja nõutava summaga)

on kostja ja hange.ee keskkonna omavaheline küsimus.

3.4. Kostja hinnangul puudub hagejal õiguslik alus talt mis tahes summat nõuda. Kostjale jääb

arusaamatuks, mis kulusid hageja temalt nõuab ja miks ta tarbijana peab neid tasuma. Kostja ei

ole ühtegi teenust ega toodet saanud.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

4. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis hageja

menetluskulude suuruse kindlaks määramata ja kostja menetluskulude rahalise suuruse nende

puudumise tõttu kindlaks määramata.

4.1. Maakohus viitas VÕS § 635 lg-le 1 ja § 637 lg-tele 3 ja 4, samuti VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-

tele 1 ja 2, § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6, § 108 lg-le 1 ja § 113 lg-le 1.

4.2. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja soovis pakkumust internetikeskkonnas hange.ee

neljakandilise aiamaja tüüpi ehitise ehitamiseks. Esitatud hagiavaldusest ja dokumentidest

nähtub, et hankes oli märgitud soovituslik tööde tegemise aeg 1. november 2019 – 17.

november 2019 ning kostja valis parimaks pakkujaks hageja. Pooled vaidlevad selle üle, kas

nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping ja kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale kulud

(sõidukulu, hange.ee keskkonnas hageja poolt makstud tasu).

4.3. Poolte õigussuhte kvalifitseerimiseks tuleb esmalt välja selgitada, millised olid poolte

tahteavaldused ja kas need olid piisavad selleks, et poolte vahel saaks lugeda sõlmituks lepingu

VÕS § 9 tähenduses. Hange.ee üldtingimuste p 2.2 kohaselt „…kõik hange.ee keskkonnas

esitatavad tahteavaldused teevad ja lepingud sõlmivad kasutajad omavahel ning vastutavad

nende nõuetekohase täitmise eest“. Sellest punktist on arusaadav, et lepingu sõlmimine tehakse

2-23-130047

4 (10)

eraldi toiminguna. Sellisel juhul ei teki olukorda, kus kostja (hange.ee keskkonnas hanke

korraldaja) ja hageja (hange.ee keskkonnas hanke võitja) vahel tekib hanke lõppedes

lepinguline suhe. Seega ei olnud leping sõlmitud enampakkumise korras (VÕS § 10). VÕS § 9

lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti

muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled

on saavutanud kokkuleppe. Maakohus leidis, et edukaks pakkujaks tunnistamine ei olnud

nõustumus lepingu sõlmimiseks. Eesmärk oli leida isik, kellega alustatakse lepingueelseid

läbirääkimisi, et sõlmida töövõtuleping hiljem, kui läbi oli räägitud ka muudes küsimustes –

täitmise tähtaeg, materjalide ja kaupade ostmine, s.o töö detailides. Hageja on ise välja toonud

ja ka poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja täpsetest soovidest aru saamiseks ja ideede

kooskõlastamiseks käis hageja kostjaga kooskõlastatult tema juures Kosel tutvumas varasema

tööga ja selgitas enda nägemust. Seega ei olnud pooled ka hageja hinnangul saavutanud

hange.ee keskkonnas kokkulepet VÕS § 9 mõttes. Olukorras, kus lepingut ei ole sõlmitud, ei

saa ka lepingust taganeda ega seda üles öelda. Järelikult ei saa hageja tugineda oma nõudes

VÕS § 655 lg-le 1 ja nõuda nimetatud sätte alusel tasu.

4.4. Kuna poolte suhtlus toimus lepingueelsete läbirääkimiste käigus, tuleb kohtul hinnata, kas

hageja saab nõuda kostjalt oma kulude hüvitamist.

4.4.1. Maakohus viitas VÕS § 14 lg-tele 1, 2 ja 3 ning § 101 lg 1 p-le 3 ja §-le 115. Hageja

saaks nõuda kostjalt usalduskahju VÕS § 14 alusel, tuginedes VÕS § 101 lg-le 3 ja §-le 115.

Eelkõige saaks hageja nõuda mõistlikku kulu, mis tal tekkis hankes osalemisel ja

lepingueelsetel läbirääkimistel. Kahju võib ka usalduskahju puhul seisneda nii sõidukulude

hüvitamises kui ka hange.ee keskkonnas makstud tasus, kui selgub, et kostja pidas

lepingueelseid läbirääkimisi pahas usus.

4.4.2. Vaidlus puudub selles, et hankekeskkonnas oli kostja soovitud tööde tegemise ajaks 1.

november 2019 – 17. november 2019 ning nimetatud kuupäevadel töid ei tehtud. Kohtule

esitatud kirjavahetusest nähtub, et pooled on suhelnud omavahel tihedalt novembri lõpus ja

detsembri alguses, kuid pärast seda on läbirääkimised mõningal määral vaibunud ja töö

tegemise detailides ei ole kokkuleppele jõutud (2020. a jaanuar – veebruar). Järgnevalt on

pooled jõudnud arusaamisele, et tööd tuleb edasi lükata (hageja 2. veebruari 2020. a kiri: „mul

on muud asjad väga järsku tulnud vahele ja praegu ei oska ennustada, millal aega oleks“; kostja

3. veebruari 2020. a e-kiri: „VB siis kevadel tuleb teema jälle aktuaalseks?“; hageja 3. veebruari

2020. a e-kiri: „Ei ole probleemi, andke ainult natuke varem teada, sest see aasta on juba kole

palju tööd ees“). Edasine suhtlus poolte vahel puudus, kuni hageja välja toodu kohaselt leidis

ta 2020. a juuli lõpus hange.ee veebilehelt kostja uue hanke sama töö tegemiseks, mille põhjal

hageja järeldas, et kostja ei soovi temalt enam tööd.

4.4.3. Maakohtu hinnangul on kostja veenvalt tõendanud (kostja ütlustega 24. jaanuari 2024. a

ärakuulamisel), et kostja 2020. a suvine hange oli teisele ehitisele kui see, millele hageja

pakkumuse tegi. Seega ei saa esitatud tõendite põhjal järeldada, et kostja oleks teadlikult või

pahauskselt venitanud läbirääkimistega või läbirääkimised katkestanud uue hanke

korraldamisega. Vastupidiselt nähtub, et hageja ja kostja ei saavutanud läbirääkimistel

kokkulepet ehitustöö detailide osas (s.o millal, millise varjendi ehitada ja kus tööd teha).

Seetõttu ei ole kostja pidanud lepingueelseid läbirääkimisi pahauskselt ning ei vastuta hageja

ees. Hageja kannab riski selle eest, et ta ei leppinud kostjaga kokku sõidukulude vm hüvitamises

enne kulude tekkimist. Hageja on professionaalne ehitusettevõtja ja kostja on tarbija. Eelnevat

arvestades ei pidanud maakohus põhjendatuks ka hageja kahjunõudeid.

4.5. Kuna hagi jäi täies ulatuses rahuldamata, jättis maakohus poolte menetluskulud TsMS §

162 lg 1 alusel hageja kanda. Seetõttu ei määranud kohus kindlaks hageja menetluskulude

2-23-130047

5 (10)

suurust. Kuna kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja ja asja materjalidest ei nähtunud, et

kostjal oleks olnud menetluses esindaja või tekkinud menetluses muid kulusid, jättis kohus

kostja menetluskulude rahalise suuruse nende puudumise tõttu kindlaks määramata.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus jättis hagi rahuldamata, ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta

menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtule uueks

arutamiseks.

5.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu lahend üllatuslik. Kohus on tuvastanud poolte

vahel õigussuhte puudumise asjaolude põhjal, mida ei ole menetluses arutatud. Kohus on

andnud hange.ee kasutustingimuste p-le 2.2 vale tähenduse. Kohus ei ole menetluse käigus

juhtinud poolte tähelepanu kasutajalepingu sisule ega seda pooltega arutanud, samuti andnud

hagejale mõista, kuidas kohus seda punkti tõlgendab.

5.2. Maakohus on rajanud otsuse mh kostja ärakuulamisel antud ütlustele. Kohus ei ole pooltele

selgitanud, et kavatseb kasutada ärakuulamisel antud ütlusi tõendina. Seda tehes on kohus

rajanud lahendi asjaoludele, mida pooled pole menetluses arutanud ja millele hagejal pole

võimaldatud esitada vastuväiteid.

5.3. Maakohus on rikkunud ärakuulamise reegleid. Kohus korraldas 24. jaanuaril 2024

ärakuulamise omal algatusel, ehkki TsMS § 405 lg 2 kohaselt kuulatakse menetlusosaline üle

tema enda taotlusel. Kostja ei esitanud taotlust enda ärakuulamiseks. Lisaks, hagejale

arusaadavalt, mh istungi kutse põhjal oli tegemist kohtuistungiga.

5.4. Maakohus rikkus selgitamiskohustust. Kohus ei selgitanud menetluses pooltele, millises

osas ta kavatseb lihtmenetluses menetlusreeglitest erisusi teha. Muu hulgas ei teavitatud

hagejat, et 24. jaanuaril 2024 toimunud ärakuulamisel antud ütlusi kasutatakse asjaolude

tuvastamisel. Hagejale ei antud võimalust ütluste kohta seisukohti avaldada.

5.5. Maakohus on rikkunud TsMS § 444 lg-d 2 ja 4, kuna kohus ei ole otsuses selgitanud, miks

hageja esitatud asjaolusid ei ole loetud tuvastatuks ja miks hageja esitatud tõendeid ei ole

lahendi tegemisel arvestatud.

5.6. Maakohus on tõendeid vääralt hinnanud ja asjaolude tuvastamisel eksinud, mis on toonud

kaasa ebaõige otsuse. Maakohtu otsus ei ole piisavalt põhjendatud ning ei vasta seaduslikkuse

ja põhjendatuse nõuetele.

5.7. Maakohus on hange.ee kasutustingimuste p-le 2.2 tuginedes ekslikult leidnud, et lepingu

sõlmimine tehakse eraldi toiminguna. Maakohtu hinnang kohtu viidatud osale sellest punktist

ei haaku kogu ülejäänud punkti tähenduse ja kontekstiga. Viidatud punkti tervikuna lugedes on

selle mõte see, et hange.ee ei osuta vahendusteenust. Kohtu osundatud lauseosaga kinnitavad

pooled arusaama, et hange.ee ei vahenda ühtegi tahteavaldust, vaid keskkonna kasutajad teevad

seda omavahel. Mõistlik isik mõistab seda punkti nii, et sellega kinnitab tema kui

internetikeskkonna kasutaja, et hange.ee ei ole enampakkumistel lepingu pooleks vahendajana

(VÕS § 29 lg 4).

5.8. Hageja viitas VÕS § 16 lg-le 3, § 52 lg-le 1 ja § 10 lg-tele 1 ja 4. Nagu on näha hange.ee

keskkonna väljavõttest, on kostja selgelt ja ühemõtteliselt valinud võitjaks hageja ja sellega

VÕS § 10 lg 1 esimese lause tähenduses andnud nõustumuse hageja pakkumusele. Hageja

võitjaks valimisel loeti hageja ja kostja vahel sõlmituks töövõtuleping VÕS § 635 lg 1

2-23-130047

6 (10)

tähenduses. Kohus on tõendeid ebaõigesti hinnates leidnud, et hanke lõppedes ei tekkinud

hanke korraldaja (kostja) ja võitja (hageja) vahel lepingulist suhet. Ebaõige on kohtu järeldus,

et pooled pidasid pärast hanke lõppemist lepingueelseid läbirääkimisi. Kohus on ignoreerinud

asjaolu, et hanke läbiviimisel andsid mõlemad pooled tahteavaldused lepingu sõlmimiseks.

Pakkumus ja nõustumus on väljendatud otseselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 2

mõttes.

5.9. Maakohus ei ole võtnud selget õiguslikku seisukohta selle kohta, millele poolte

tahteavaldused olid suunatud, kui mitte töövõtulepingu sõlmimisele. Kohtu seisukohast ei ole

arusaadav, mis oli sel juhul kostja hanke eesmärk. Hange.ee ei ole kuulutusportaal. Hanke võitja

peab maksma hanke võitmise korral tasu. Ei ole eluliselt mõeldav ega mõistlik, et hanke võitja

oleks valmis maksma tasu üksnes kellegagi lepingueelsetesse läbirääkimistesse astumise eest.

Kui kohus leidis, et hanke käigus antud tahteavaldused olid mõeldud lepingu läbirääkimistesse

astumiseks ja hilisemaks lepingu sõlmimiseks, ei ole kohus hinnanud, kas tegemist võis olla

eellepinguga VÕS § 33 mõttes.

5.10. Maakohus on valesti leidnud, et asjaolud ei võimalda järeldada, et kostja on lepingu üles

öelnud. Asjas esitatud poolte kirjavahetusest järeldub, et kostja pidi hagejaga ühendust võtma,

et hagejaga edasi lükkunud töö tegemise aeg kooskõlastada. Kohus ei ole seda asjaolu arvesse

võtnud. Kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et ta tegi 2020. a suvel uue hanke. Mõistliku inimese

arusaamast lähtuvalt on selge, et kostja avaldas seeläbi kaudse tahteavaldusega tahet juba

sõlmitud töövõtulepingu ülesütlemiseks. Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks pärast kostja

ülesütlemisavalduse tegemist ja hageja teadasaamisest sellest tahteavaldusest.

5.11. Kohus on ekslikult asunud kostja ärakuulamisel antud ütluste põhjal seisukohale, et kostja

2020. a suve hange oli teisele ehitisele kui see, millele hageja pakkumuse tegi. Kohus ei ole

põhjendanud, milles seisnes kostja paljasõnaliste ütluste veenvus. Kostjal oli võimalik esitada

tõendeid oma kuulutuse erisuste kohta, kuid ta ei teinud seda. Kostja ütlused on vastuolus asjas

esitatud tõenditega.

5.12. Kostja on 29. juuli 2020. a vastuses möönnud, et on lepingu üles öelnud („…arvate, et

ootan aasta?“). Kostja on kinnitanud, et ei kavatse oodata aastat (olenemata sellest, et sobivast

ajast teadaandmine jäi kostja kohustuseks), millega kostja möönab, et on asunud uut töövõtjat

otsima. Kostja ei andnud hagejale 2020. a kevadel teada, millal on võimalik tulla tööd tegema,

nagu pooled olid kirjavahetuses kokku leppinud. Ka sellest on võimalik teha kaudne järeldus,

et kostja oli töövõtulepingu üles öelnud.

5.13. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu. Pooled olid leppinud kokku töövõtulepingu

põhitingimustes VÕS § 9 lg 1 mõttes, sh töötasus (480 eurot), töö sisus (neljakandilise aiamaja

tüüpi ehitise ehitamine) ja töö tegemiseks vajalike materjalide hankijas (hanke kohaselt pidi

materjalid muretsema kostja). Hankes olid pooled kokku leppinud ka töö tegemise ajas (1.

november 2019 – 17. november 2019), kuid poolte kokkuleppel lükati tööde tegemise aeg

pärast lepingu sõlmimist edasi. Arvestades töö ja loodava asja iseloomu (teisaldatav väike

ehitis), ei olnud töö tegemise koht oluliseks tingimuseks, kuivõrd kokkulepitud töö oli võimalik

teha ja hiljem üle anda erinevates kohtades. Seega sai hankes kokku lepitud kõigis

töövõtulepingu olulistes tingimustes.

5.14. Menetluses ei ole esitatud ühtegi asjaolu, tõendit ega väidet selle kohta, et hageja oleks

kokkulepitud töötasu ulatuses midagi kokku hoidnud. Kohus ei ole seda asjaolu otsuses ka

analüüsinud. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 655 lg 1 alusel kokkulepitud töötasu 480 eurot

kogu ulatuses. Hageja on nõudnud töötasu vaid 50 euro ehk reaalselt kantud kulutuste ulatuses.

Arvestades, et hageja nõude tegelik ulatus ületab esitatud nõuet ligi üheksa korda, ei oma

tähtsust, milles hageja tasunõue 50 eurot täpselt seisneb. Sellegipoolest on hageja menetluses

2-23-130047

7 (10)

selgitanud, et kostjale esitatud arve sisaldas hageja kulu, mille ta oli kandnud hange.ee-le kostja

korraldatud hanke võitmise eest summas 14 eurot, ning sõidukulu Võrust Kosele (kütusekulu u

25 eurot) koos kostja juures töö tegemise asjaolude väljaselgitamise ajakuluga (pool päeva).

Hange.ee-le tasutut ei ole hagejal võimalik tagasi nõuda.

5.15. Kuna apellatsioonkaebuse tulemusena tuleb teha uus otsus, millega hagi täielikult

rahuldada, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Apellatsioonkaebuse

alusel hagi rahuldamise korral peab kohus ka hageja menetluskulud kindlaks määrama, mille

maakohus jättis tegemata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel TsMS § 637 lg 2¹ koosmõjus § 405 lg-ga 1 alusel menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7. Ringkonnakohus märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas

palub hageja mõista kostjalt välja 50 eurot, millele lisandub seadusjärgses määras viivis. Seega

ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmääri, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS

§ 405 lg 1 mõttes.

8. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse TsMS § 637 lg 21 kohaselt

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (vt ka Riigikohtu 27. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

159-16, p 13). Praegusel juhul ei ole maakohus vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 otsuses märkinud,

et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6

järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole

edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka

Riigikohus. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas esineb muid TsMS § 637 lg-s 21

sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Seejuures on Riigikohus leidnud,

et ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab olema arusaadav, et kaebuse menetlemisest

on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba

edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel,

menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu

lahendit (vt nt Riigikohtu 21. veebruari 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-100795, p 11; 10.

aprilli 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).

9. Olles tutvunud maakohtu otsusega, hageja apellatsioonkaebusega ning asja materjalidega, on

ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ei ole TsMS § 637 lg

21 järgi alust.

2-23-130047

8 (10)

10. Maakohus ei eksinud selgelt materiaalõiguse kohaldamisel, ei rikkunud selgelt

menetlusõiguse normi ega hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti, leides, et pooled ei teinud

hange.ee keskkonna kaudu tahteavaldusi siduva lepingu sõlmimiseks.

10.1. VÕS § 9 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Õiguskirjanduses on selgitatud, et

kokkuleppeni jõudmist tõendab kokkuleppe sisu, st kokkulepe kohustustes ja õigustes, mida

võib sõlmitava lepingu siduvuseks lugeda piisavaks. See, millised kokkulepped on piisavad, et

lugeda leping sõlmituks, sõltub konkreetsetest asjaoludest (Varul, P. jt. Võlaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne. Juura 2016 (VÕS I komm). § 9 komm, p 4.1).

10.2. Erinevalt maakohtust nõustub kolleegium hagejaga, et hange.ee keskkonnas toimuvaid

hankeid saab lugeda enampakkumisteks VÕS § 10 lg-te 1 ja 4 tähenduses, s.o sellisteks, kus

enampakkumise läbiviijale on jäetud parima pakkumise otsustamise õigus. Samas ei tähenda

see,

et

parima

pakkuja

väljavalimisega

kaasneks

tingimata

lepingu

sõlmimine.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et enampakkumise tulemuseks võib olla ka ainult parima

pakkumise väljaselgitamine, millele järgneb lepingu sõlmimine (VÕS I komm. § 10, p 14.1).

Maakohtu tuvastatu kohaselt oli siinsel juhul tegemist just sellise enampakkumisega.

10.3. Ringkonnakohtu arvates ei hinnanud maakohus asjas esitatud tõendeid, sh hange.ee

kasutajalepingu tingimusi selgelt ebaõigesti, kui leidis, et hange.ee keskkonnas ei teki hanke

korraldaja ja hanke võitja vahel pakkumuse edukaks tunnistamisega lepingulist suhet, vaid

eesmärk on leida isik, kellega alustada lepingueelseid läbirääkimisi ja sõlmida töövõtuleping

pärast töö tegemise tingimustes läbi rääkimist. Lisaks maakohtu viidatud p-le 2.2 nähtub see ka

kasutajalepingu tingimuste p-st 3.2.3, mille kohaselt on OÜ-l Hange.ee teenused kohustus teha

hanke võitjale ligipääs hanke korraldaja andmetele (nimi, e-posti aadress). Kostja on

menetluses välja toonud, et ka hanke korraldaja ei näe pakkujate andmeid (sh nime,

registrikoodi ja kontaktandmeid) enne seda, kui ta võitja välja valib (vt kostja 12. märtsi 2024.

a seisukoht, p 4). Eelnevast nähtub, et keskkonna eesmärk (ja selle haldajate ärimudel) on viia

potentsiaalsed lepingupooled omavahel kokku, mitte vahendada lepingute sõlmimist.

Ehkki hageja märgib põhjendatult, et maakohus ei olnud hange.ee kasutajalepingu p 2.2 sisu

menetluses pooltega arutanud, olid pooled oma maakohtus esitatud seisukohtades hange.ee

kasutajalepingu tingimustele, sh p-le 2.2 viidanud (vt nt hageja 10. jaanuari 2024. a seisukoht,

p-d 19 ja 20; 16. veebruari 2024. a seisukoht, p 6). Seega ei saanud vaidlustatud otsuses sellele

kasutustingimuste punktile tuginemine olla hagejale üllatuslik. Hagejal oli võimalik oma

vastuväited maakohtu tõlgendusele esitada apellatsioonkaebuses ning need ei lükka

kolleegiumi hinnangul ümber maakohtu lõppjärelduse õigsust. Seega ei mõjutanud

kasutajalepingu menetluses pooltega arutamata jätmine maakohtu lahendit.

10.4. Siinsel juhul ei olnud asjas vaidlust selle üle, et kostja korraldatud hankes oli märgitud

üksnes töö tegemise soovituslik ajavahemik ja pooltel polnud kokkulepet töö tegemise täpses

ajas; tehtava töö sisuks oli neljakandiline aiamaja tüüpi ehitis, mille täpsetes omadustes

kokkulepet ei olnud. Maakohus viitas põhjendatult, et hageja väited kostja juures varasema

tööga tutvumas ja enda nägemuse selgitamas käimise kohta ning asjas esitatud poolte

kirjavahetus näitavad seda, et ka hageja ise sai aru, et töö täpses sisus tuleb kostjaga veel kokku

leppida. Seega ei olnud pooled hange.ee keskkonnas parima pakkuja väljaselgitamise ajaks

saavutanud kokkulepet lepingu sõlmimiseks olulistes tingimustes, mis võimaldaks lugeda

lepingu sõlmituks. Kuna töövõtulepingu olulised tingimused ei olnud kokku lepitud, ei saanud

hange.ee keskkonnas hageja hanke võitjaks kuulutamisega lugeda poolte vahel sõlmituks ka

eellepingut VÕS § 33 tähenduses.

2-23-130047

9 (10)

11. Olukorras, kus maakohus ei tuvastanud, et poolte vahel oleks sõlmitud töövõtuleping VÕS

§ 635 lg 1 tähenduses, järeldas maakohus õigesti, et kostja ei ole töövõtulepingut üles öelnud

ja hageja ei saa nõuda kostjalt VÕS § 655 lg 1 alusel tasu.

12. Maakohus hindas põhjendatult ka seda, kas hagejal võib olla kostja vastu kahju hüvitamise

nõue VÕS §-de 14 ja 115 alusel.

12.1. Enampakkumisele, mille tulemusel ei loeta lepingut sõlmituks ja tekib ainult õigus nõuda

lepingu sõlmimist, kohaldatakse läbirääkimiste kohta sätestatut (VÕS § 14). Kui

enampakkumise korraldaja keeldub lepingu sõlmimisest, tekib enampakkumises osalejal

sõltuvalt enampakkumise tingimustest ja pakkumise sisust kas õigus nõuda lepingu sõlmimist

või kahju hüvitamist, mis tekkis seoses usaldusega lepingu sõlmimise võimaluse tekkimise

vastu (VÕS § 14 lg 1) (vt VÕS I komm. § 10, p 14.1). Kolleegium nõustub maakohtuga, et

VÕS §-de 14 ja 115 alusel võinuks hagejal olla õigus nõuda mõistlike kulude hüvitamist, mis

tal tekkisid hankes osalemise ja lepingueelsete läbirääkimiste tõttu (nn usalduskahju), sh

sõidukulusid ja hange.ee keskkonnas makstud tasu. Selleks aga tulnuks tuvastada, et kostja

pidas läbirääkimisi lepingu sõlmimise tahteta või katkestas need pahauskselt VÕS § 14 lg 3

teise lause mõttes.

12.2. Maakohus tuvastas poolte kirjavahetuse ja muude asjas esitatud tõendite (sh kostja

korraldatud hanke tingimused ja kostja 24. jaanuari 2024. a ärakuulamisel avaldatu) põhjal, et

kostja ei olnud läbirääkimisi katkestanud (sh uue hanke korraldamisega) ega nendega

pahauskselt viivitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus sellele järeldusele

jõudmisel tõendeid selgelt ebaõigesti hinnanud. Hageja ei ole esitanud menetluses tõendeid,

mis kinnitaks tema väidet, et kostja korraldas 2020. a suvel uue hanke sama töö tegemiseks,

mille osas ta pidas 2019. a lõpus hagejaga lepingueelseid läbirääkimisi. Seda ei saa järeldada

kostja 29. juuli 2020. a e-kirjast hagejale, mille kostja oli saatnud hagejale pärast seda, kui sai

hagejalt arve hankes osalemisega seotud kulude hüvitamiseks. Olukorras, kus hageja arusaama

kohaselt pidi kostja temaga 2020. a kevadel ühendust võtma, et töö tegemise aeg kooskõlastada,

kuid seda ei teinud, oli hagejal endal võimalik kostjaga kontakteeruda ja nõuda läbirääkimiste

jätkamist ning lepingu sõlmimist. Hageja pole väitnud, et ta oleks seda teinud.

12.3. Põhjendatud ei ole hageja etteheide, et maakohus ei oleks tohtinud kostja 24. jaanuari

2024. a ärakuulamisel avaldatut tõendina käsitada. TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib maakohus

lihtsustatud korras menetletava hagi menetlemisel mh kalduda kõrvale tõendite esitamise ja

kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, mh menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. See, et

maakohus ei selgitanud menetluses pooltele, millises ulatuses kohus kavatseb lihtmenetluses

üldistest menetlusreeglitest erisusi teha, ega teavitanud hagejat, et kostja ärakuulamisel antud

seletusi võidakse kasutada asjaolude tuvastamisel, on käsitatav menetlusõiguse normi

rikkumisena (vt Riigikohtu 6. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-10, p 11), kuid see

ei mõjutanud asjas tehtud lahendit. Hageja ei ole avaldanud ka apellatsioonkaebuses selliseid

seisukohti kostja 24. jaanuaril 2024 antud seletuste kohta ega esitanud apellatsioonkaebusega

tõendeid, mis võiks anda alust hinnata kostja seletusi maakohtust erinevalt. See, et maakohus

võimaldas kostjal anda kohtuistungil seletusi ka ilma kostja taotluseta olla ära kuulatud, ei ole

menetlusõiguse normi rikkumine. Menetlusosalise VÕS § 405 lg-s 2 sätestatud õigus olla enda

taotlusel ära kuulatud ei tähenda, et kohus ei võiks ka muul juhul korraldada asjas kohtuistungit

ja võimaldada menetlusosalistel anda seal seletusi.

12.4. Eelnevat arvestades leidis maakohus põhjendatult, et hagejal ei ole kostja vastu rahalist

nõuet ka VÕS §-de 14 ja 115 alusel.

2-23-130047

10 (10)

13. Hageja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu järeldust, et pooled ei olnud kokku

leppinud, et kostja hüvitab hagejale sõidu vm kulud.

14. Maakohus ei ole rikkunud vaidlustatud otsuse tegemisel oluliselt ka muid menetlusõiguse

norme, sh kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse

sellekohaste väidetega ei nõustu. Hageja ei ole ka esile toonud, millised konkreetsed hageja

esitatud tõendid maakohus on arvestamata jätnud ja kuidas see mõjutas asjas tehtud lahendit.

15. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul ei esine TsMS § 637 lg-s 21

nimetatud aluseid, mis õigustaks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist.

16. Praeguse määruse jõustumisel on hagejal õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi

tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 100 eurot.

17. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal

ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab

teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

18. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9

kohaselt on praegune määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)