2-22-142788/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Liis Arrak ja Ulvi Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuli 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-142788

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ (endine Osaühing Aktiva

Finants) hagi X vastu raha saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. novembri 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6773,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Aktiva Finance Group OÜ (endine

ärinimi Osaühing Aktiva Finants; registrikood 10746479),

lepinguline esindaja AZ

Kostja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus tsiviilasjas nr 2-22-142788

Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Lahendada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Harju Maakohtu 30. novembri 2023. a otsus ja saata asi samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

4. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-22-142788

2 (9)

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (endine Osaühing Aktiva Finants) (hageja) esitas 7. novembril

2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja, võlgnik) 4302,27 euro

saamiseks. Kohus tegi 10. novembril 2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses tsiviilasjas nr 2-22-142787.

2. Hageja esitas 7. novembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 5784,80 euro saamiseks. Kohus tegi 10. novembril 2022 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu

kiirmenetlus lõpetati ja asi anti Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses

tsiviilasjas nr 2-22-142788.

3. Harju Maakohus liitis 24. aprilli 2023. a määrusega Aktiva Finance Group OÜ (hageja)

14. veebruari 2023. a ja 15. veebruari 2023. a hagiavaldused X (kostja) vastu raha saamiseks

siinsesse menetlusse.

4. 14. veebruaril 2023 esitatud hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 3679,03 eurot, intressi 110,10 eurot, krediitkaardi kindlustuse 4,36 eurot,

sissenõudmiskulud 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 558,71 eurot ja viivise alates

15. veebruarist 2023 kuni lepingu nr 18-113428-RK järgse põhinõude 396,36 euro tasumiseni

lepingujärgses intressimääras 20% aastas ning kuni lepingu nr 19-072710-AL järgse põhinõude

3282,67 euro tasumiseni lepingujärgses intressimääras 13% aastas.

4.1. Hagiavalduse

kohaselt

sõlmis

Swedbank

AS

17. oktoobril

2018

kostjaga

tarbijakrediidilepingu nr 18-113428-RK (vaba tagasimaksega krediitkaardi leping), mille alusel

kostja sai krediiti 396,36 eurot intressimääraga 20% aastas. Kostja ei ole põhivõlga tasunud ja

intressi võlgnevus oli lepingu ülesütlemise aja seisuga 13,42 eurot. Kostja tegi tagasimakseid

kokku 124,54 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet (millega hageja ei nõustu), tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud

268,82 eurot.

4.2. Swedbank AS sõlmis 20. juulil 2019 kostjaga tarbijakrediidilepingu nr 19-072710-AL,

mille alusel kostja sai laenu 4500 eurot intressimääraga 13% aastas. Kostja pidi laenu tagastama

maksegraafiku järgi ajavahemikul 18. september 2019 kuni 18. august 2024. Leping on kostja

rikkumise tõttu üles öeldud. Kostja tegi põhiosa katteks tagasimakseid 1217,33 eurot, mistõttu

põhiosa võlgnevuse jääk on 3282,67 eurot. Intressivõlg oli lepingu ülesütlemise seisuga 110,10

eurot. Kostja tegi tagasimakseid kokku 2473,99 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud

2026,01 eurot.

Juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

ülesütlemine on kehtetu, tugineb hageja alternatiivselt laenumaksete tasumata jätmisest

tulenevale võlgnevusele ja esitab lepingu täitmise nõude. Kostjal on sissenõutavaks muutunud

põhivõlgnevus alates 18. oktoobri 2023. a osamaksest kuni 25. oktoobri 2023. a osamakseni

2-22-142788

3 (9)

23,54 eurot. Hageja nõuab kohtuotsuse jõustumisest põhivõlgnevuselt 23,54 eurot edasiulatuvat

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 esimese lause kohaselt.

4.3. Swedbank AS sõlmis 17. oktoobril 2018 kostjaga krediitkaardi kindlustusleppe nr

NK0000201732, mille kohaselt kostja kohustus iga kuu tasuma 0,55% kalendrikuu viimase

päeva seisuga kasutatud krediidilimiidist. Lepingu ülesütlemise seisuga olid kostjal tasumata

kindlustusmaksed 4,36 eurot.

4.4. Swedbank AS ütles lepingud üles 7. jaanuaril 2022 ja loovutas neist tulenevad nõuded

hagejale.

5. 15. veebruaril 2023 esitatud hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 4729 eurot, intressi 198,76 eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 917,37 eurot ja viivise alates 16. veebruarist 2023 kuni lepingu nr 19-109000-

CL järgse põhinõude 4729 euro tasumiseni intressimääraga võrdses määras 17% aastas ning

kuni lepingu nr 19-127776-VL järgse põhinõude 4729 euro tasumiseni intressimääraga võrdses

määras 17,90% aastas.

5.1. Hagiavalduse

kohaselt

sõlmis

Swedbank

AS

25. oktoobril

2019

kostjaga

tarbijakrediidilepingu nr 19-109000-CL, mille alusel kostja sai krediidilimiiti 2550 eurot.

Lepingu alusel kohustus kostja tagastama krediiti iga kuu 16. kuupäeval. Lepingu ülesütlemise

seisuga 7. jaanuaril 2022 on kostja võtnud kasutusele krediiti 1963,87 eurot. Pooled leppisid

lepingujärgse intressi määraks kokku 17% aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal

tasumata intress 84,71 eurot. Kostja tegi tagasimakseid kokku 1396 eurot.

Juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

ülesütlemine on kehtetu, tugineb hageja alternatiivselt laenumaksete tasumata jätmisest

tulenevale võlgnevusele ja esitab lepingu täitmise nõude. Kostja kohustus tagasimakseid

tegema alates 16. novembrist 2020. 25. oktoobri 2020 seisuga on sissenõutavaks muutunud

põhiosa summas 1859,55 eurot (35 kuud), kostja on tasunud põhiosa katteks 1396 eurot, seega

on kostja sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevus 463,55 eurot. Hageja palub välja mõista

ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse. Hageja nõuab kohtuotsuse jõustumisest

põhivõlgnevuselt 463,55 eurot edasiulatuvat viivist VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt.

5.2. Swedbank AS sõlmis 19. detsembril 2019 kostjaga tarbijakrediidilepingu nr 19-127776-

VL, mille alusel kostja sai laenu 3450 eurot, mille kostja pidi tagastama maksegraafiku alusel

ajavahemikul 17. jaanuar 2020 kuni 17. detsember 2024. Leping on kostja rikkumise tõttu üles

öeldud. Kostja tegi põhiosa katteks makseid 684,87 eurot. Pooled leppisid lepingujärgse intressi

määraks kokku 17,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus ajavahemiku 17. oktoober 2021

kuni 17. detsember 2021 eest 114,05 eurot (38,40 + 38,75 + 36,90). Kostja on teinud

tagasimakseid 1753,21 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, nõuab hageja kostjalt lepingu alusel saadud 1696,79

euro tagastamist.

Juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

ülesütlemine on kehtetu, tugineb hageja alternatiivselt laenumaksete tasumata jätmisest

tulenevale võlgnevusele ja esitab lepingu täitmise nõude.

5.3. Swedbank AS ütles lepingud üles 7. jaanuaril 2022 ja loovutas neist tulenevad nõuded

hagejale.

2-22-142788

4 (9)

Kostja vastuväited

6. Kostja hagile vastust ei esitanud.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

7. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kindlaks,

et kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

7.1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

-

Swedbank AS ja kostja sõlmisid 17. oktoobril 2018 lepingu nr 18-113428-RK, millega

anti kostjale kasutamiseks krediidilimiit 400 eurot, intressiga 20% aastas,

krediidikulukuse määraga 22,35% aastas. Leping on krediidileping VÕS § 401 lg 1

mõttes. Kostja võttis täpsustamata ajal kasutusse 396,36 eurot ja on teinud täpsustamata

aegadel hagejale lepingu alusel makseid 124,54 eurot;

-

Swedbank AS ja kostja sõlmisid 17. oktoobril 2018 lepingu nr NK0000201732, millega

leppisid kokku kindlustussummas kostja töötuse või töövõimetuse korral ja

kindlustusmakse suuruses, milleks on 0,55% korrutis kalendrikuu viimase päeva

seisuga kasutatud krediidilimiidiga. Leping on kindlustusleping VÕS § 422 lg 1 mõttes;

-

Swedbank AS ja kostja sõlmisid 20. juulil 2019 lepingu nr 19-072710-AL, millega anti

kostjale laenu 4500 eurot ning kostja pidi tasuma raha kasutamise eest lepingutasu 100

eurot ja intressi 13% aastas, krediidikulukuse määraga 15,13% aastas. Leping on

krediidileping VÕS § 401 lg 1 mõttes;

-

Swedbank AS ja kostja sõlmisid 25. oktoobril 2019 lepingu nr 19-109000-CL, millega

Swedbank AS andis kostjale 48 kuuks laenu 2550 eurot ning kostja kohustus tasuma

raha kasutamise eest teenustasu, mh intressi 17% aastas ja lepingutasu 38,25 eurot,

krediidikulukuse määraga 17%. Leping on krediidileping VÕS § 401 lg 1 mõttes. Kostja

tegi täpsustamata aegadel lepingu alusel tagasimakseid 1396 euro ulatuses;

-

Swedbank AS ja kostja sõlmisid 19. detsembril 2019 lepingu nr 19-127776-VL, millega

anti kostja kasutusse 3450 eurot ning kostja pidi tasuma raha kasutamise eest teenustasu,

mh intressi 17,90% aastas ja lepingu tasu 51,57 eurot, krediidikulukuse määraga

20,59%. Leping on krediidileping VÕS § 401 lg 1 mõttes. Kostja tegi täpsustamata

aegadel lepingu alusel tagasimakseid 1753,21 euro ulatuses.

7.2. Kuna Swedbank AS sõlmis krediidilepingud oma majandustegevusega seonduvalt

füüsilise isikuga, kelle osas puudub alus seostada tehinguid iseseisva majandus- või

kutsetegevusega, on tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 mõttes.

7.3. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

kohustatud omandama teabe tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks ja seda ka hindama. VÕS

§ 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise tõendamise koormis lasub hagejal (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg

1, VÕS § 4034 lg 13). Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja

vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta

(Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus asjas nr C-679/18, p-d 20–23). Riigikohus on 24.

2-22-142788

5 (9)

novembri 2023. a määruses tsiviilasja nr 2-21-13098 p-s 18 leidnud, et krediidiandja peab

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5).

Eelnevast tuleneb, et laenuandja veendumuse kujunemine tarbija krediidivõimelisuses peab

tuginema konkreetsetele faktilistele asjaoludele ja olema jälgitav. Hageja peab oma väiteid

tõendama, mida kohus selgitas ka 4. oktoobri 2023. a menetlusdokumendis.

7.4. Hageja selgitas 10. märtsi 2023. a ja 16. märtsi 2023. a menetlusdokumentides, et

laenuandja hindas laenuvõtja krediidivõimelisust kostja Swedbank kontole laekuva sissetuleku

alusel ja kontrollis maksehäireregistris kehtivaid maksehäireid. Lepingute nr 18-113428-RK ja

nr 19-072710-AL sõlmimisel hinnati kliendi maksevõimelisust kostja Swedbank kontole

laekuva sissetuleku alusel. Lepingu nr 19-072710-AL väljastamisel töötas klient ettevõttes AS

Framm, keskmine kuue kuu sissetulek oli 981,55 eurot. Lepingu nr 18-113428-RK

väljastamisel töötas isik ettevõttes AS TALOT ning keskmine kuue kuu sissetulek oli 1000

eurot. Lepingute nr 19-109000-CL ja nr 19-127776-VL sõlmimisel hinnati kliendi

krediidivõimelisust kostja Swedbank kontole laekuva sissetuleku alusel (töötasu ettevõttes AS

Framm). Krediidihindamisel kontrollis endine võlausaldaja maksehäireregistris kehtivaid

maksehäireid – väljastamise ajal neid ei olnud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada

kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Arvestades

laenusummat, osamakse suurust ja lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud

kohustuste täitmine kostjale jõukohane.

7.5. Hageja välja toodud asjaoludele tuginedes oli maakohus seisukohal, et laenude andmise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Üldsõnaliselt

registritele, laenuandja eeskirjadele ja kostja kinnitustele viitamisel, ilma kostja sissetulekute ja

väljaminekute arvulistele näitajatele tuginemata, ei ole võimalik objektiivselt hinnata tarbija

tegelikku majanduslikku seisundit. Hageja esitatud asjaoludest kostja krediidivõimelisuse kohta

ei selgu, milliseid konkreetseid andmeid analüüsides on laenuandja jõudnud veendumusele

kostja krediidivõimelisuse osas. Hageja viitab, et laenuandja on kontrollinud töötasu suurust,

kuid tarbija varalisi kohustusi (sh kuidas on krediidivõimelisuse kontrollimisel arvesse võetud

varasemaid laenukohustusi, tarbija püsikulutusi jmt) analüüsitud ei ole. Hageja ei ole esitanud

tõendeid, millest võiks selguda kostja krediidivõimelisuse tegelik hindamine krediidilepingute

sõlmimisel. Seetõttu ei saanud laenuandjal tekkida veendumust tarbija krediidivõimelisuses.

Kuna hageja ei ole toonud esile konkreetseid faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid objektiivselt

hinnata kostja majanduslikku seisundit, ega selgitanud veenvalt, millise analüüsi tulemusena

on otsustatud kostja laenuvõimelisus konkreetsete krediidilepingute osas, asus maakohus

2-22-142788

6 (9)

seisukohale, et VÕS § 4034 lg-tes 1 ja 6 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole

järgitud.

7.6. Arvestades, et kohus tuvastas laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise,

pidi krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7, millele kohus on

4. oktoobri 2023. a menetlusdokumendis tähelepanu juhtinud. Hageja on küll 26. oktoobri 2023.

a seisukohas esitanud alternatiivsed nõuded vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tuvastamata jäämisel ja selgitanud, millises summas on kostja teinud krediidilepingute puhul

tagasimakseid, kuid ei ole esitanud kohtule VÕS § 4034 lg 7 kohast tagasimaksete

ümberarvestust. Kuna hageja ei ole esitanud maksete ümberarvestust ega selgitanud, millistel

kuupäevadel kostja tehtud makseid on arvestatud tagasimaksete katteks, ei ole kohtul võimalik

tuvastada, kas ja millal on ümberarvestatud maksed muutunud sissenõutavaks. TsMS § 5 lg 1

alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kuna

nõude maksmapanekul on hagi rahuldamise üheks peamiseks eelduseks nõude sissenõutavaks

muutumise asjaolude esiletoomine (praegusel juhul vastavalt tagasimaksete ümberarvutusele),

mida hageja ei ole teinud, siis tuleb jätta krediidilepingutest nr 18-113428-RK, nr 19-072710-

AL, nr 19-109000-CL ja nr 19-127776-VL tulenev põhinõue rahuldamata. Sama kehtib ka

hageja lõplikes seisukohtades esitatud lepingu täitmise nõude kohta.

7.7. Kindlustuslepingust nr NK0000201732 tuleneva nõude osas on hageja selgitanud, et kostja

kohustus igakuiselt tasuma 0,55% kalendrikuu viimase päeva seisuga kasutatud

krediidilimiidist ja et lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 7. jaanuaril 2022 oli kostjal tasumata

kindlustusmakseid summas 4,36 eurot. Esitatud andmed ei võimalda nõude kujunemist jälgida,

mistõttu ei ole nõude suuruse tuvastamine võimalik. Hageja ei ole selgitanud, millal nõue

muutus sissenõutavaks ja millisel alusel on leping üles öeldud. Seetõttu jättis kohus

kindlustuslepingust nr NK0000201732 tuleneva nõude rahuldamata.

7.8. Kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab hagi olla õiguslikult

põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94

sätestatud intressi ulatuses. Kuna kohus asus seisukohale, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud, ja pole tuvastanud hageja põhinõuete sissenõutavust, ei saa olla

põhjendatud ka hageja intressi, viivise ja sissenõudmiskulude nõuded.

7.9. Eelnevast tulenevalt jättis maakohus hagi täies ulatuses rahuldamata.

7.10. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja ei olnud

siinses asjas ühtegi seisukohta esitanud, sai kohus eeldada, et kostjal ei ole asjaga seonduvaid

menetluskulusid tekkinud.

Apellatsioonkaebus

8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi

menetluse jätkamiseks tagasi Harju Maakohtule. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub

hageja jätta kostja kanda.

8.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme

ja rikkunud menetlusõiguse norme, sh TsMS § 436 lg-d 1, 2, 3 ja 4 ning § 442 lg-t 8.

Kohtuotsuse põhjendamine tähendab mh seda, et nõude lahendamisel tuleb tuvastada kõik

asjaolud, mille alusel nõuet lahendatakse. Maakohus ei ole menetluses kõiki olulisi asjaolusid

välja selgitanud ja tuvastanud.

2-22-142788

7 (9)

8.2. Hageja on 10. märtsi 2023. a menetlusdokumendis taotlenud vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmise osas kohtult TsMS § 236 lg 2 alusel tõendite kogumist Swedbank AS-lt, sh

kostja pangakonto väljavõtte väljanõudmist. Kohus on jätnud taotluse lahendamata, rikkudes

sellega oluliselt menetlusõiguse normi. See on viinud hagi rahuldamata jätmiseni, kuna asja

lahendamiseks olulisi tõendeid pole kogutud ja asjaolusid välja selgitatud. Eelneva tõttu on

maakohus jõudnud väärale järeldusele. Lisaks oli maakohtu otsus menetlusosalistele üllatuslik.

8.3. Swedbank AS ei saa pangakonto väljavõtet jm tõendeid hagejale esitada pangasaladusest

tulenevalt. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg 1 kohaselt pangasaladusena käsitatakse

kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise

krediidiasutuse kliendi kohta. KAS § 88 lg 5 p 1 kohaselt kirjalikus või elektroonilises vormis

või täitemenetluse seadustiku §-s 631 sätestatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu esitatud

järelepärimise vastusena peab krediidiasutus avaldama pangasaladuse: kohtule kohtumenetlust

reguleerivates seadustes ettenähtud juhtudel ja korras. Seega saab Swedbank AS avaldada

pangasaladust vaid kohtu nõudmisel. Swedbank AS on hagejale korduvalt vastanud ja

korranud, et teave ja andmed, sh pangakonto väljavõte, mis on pangale teatavaks saanud, on

käsitatav pangasaladusena ja seda on võimalik väljastada vaid kohtu nõudmisel KAS § 88 lg 5

alusel.

8.4. Hageja on 10. märtsi 2023. a seisukohas maakohtule selgitanud, et kostja konto väljavõtted

esitab endine võlausaldaja kohtu nõudmisel otse kohtule. Antud tõendid on asja lahendamisel

olulised, kuna neist lähtuvalt selgub, kas hagi rahuldatakse täies ulatuses, osaliselt või jäetakse

rahuldamata. Siinsel juhul on tekkinud olukord, kus tõendid vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise kontrollimiseks on olemas, kuid hagejal pole võimalik neid esitada. Asjas

oluliste tõendite vastu võtmata või kogumata jätmisega rikutakse menetlusosalise õigust olla

kohtus ära kuulatud. Kuna maakohus on menetlusnorme rikkudes jätnud hageja taotluse

lahendamata, on asjas tähtsust omavad tõendid kogumata ja olulised asjaolud jäänud

tuvastamata, mis on viinud väära lahendini.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse.

Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 1 ning lg 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata

samale maakohtule asja uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

10. Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja TsMS § 646 alusel üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus asja lahendades menetlusõiguse norme viisil,

mis toob vältimatult kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses ja asja saatmise

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

11. Maakohus jättis krediidilepingutest nr 18-113428-RK, nr 19-072710-AL, nr 19-109000-CL

ja nr 19-127776-VL tulenevad nõuded rahuldamata, kuna kohtu hinnangul ei olnud hageja

tõendanud VÕS § 4034 lg-tes 1 ja 6 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

Täpsemalt leidis kohus, et kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav, kuna see ei tuginenud

kostja sissetulekute ja väljaminekute arvulistele näitajatele; hageja esitatud asjaoludest ei

selgunud, milliseid konkreetseid andmeid analüüsides oli laenuandja jõudnud veendumusele

kostja krediidivõimelisuse osas; hageja esitatust ei nähtunud tarbija varaliste kohustuste

analüüsimine, sh kuidas on krediidivõimelisuse kontrollimisel arvesse võetud varasemaid

laenukohustusi, tarbija püsikulutusi jms. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja peamiselt

2-22-142788

8 (9)

sellele, et maakohus on jätnud menetlusõiguse normi rikkudes lahendamata hageja taotluse

koguda TsMS § 236 lg 2 alusel Swedbank AS-lt tõendeid, sh kostja pangakonto väljavõte,

millega on rikutud hageja õigust olla ära kuulatud. Hageja leiab, et eelneva tõttu on asjas jäänud

olulised asjaolud tuvastamata, mille tulemusena on maakohus teinud vale lahendi.

12. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus hageja tõendite kogumise taotlused 4. oktoobri

2023. a määrusega küll lahendanud, kuid jätnud need rahuldamata. Ringkonnakohus on

seisukohal, et taotluste rahuldamata jätmine oli ennatlik ja rajanes ekslikele põhjendustele.

12.1. Oma 10. märtsi 2023. a ja 16. märtsi 2023. a seisukohtades oli hageja avaldanud, et

laenuandja on hinnanud finantsinspektsiooni juhendi p-s 9.16 märgitud tingimusi, sh kas klient

on võimeline tagastama laenu oma sissetulekute arvelt (võttes arvesse kliendi sissetulekute

suurust) ning kas krediidiasutusele laenuandmise otsuse kaalumise perioodil teadaolevate

asjaolude põhjal võib oletada, et kliendi maksevõime on ettenähtavas tulevikus jätkusuutlik,

kliendi võime laenu teenindada eksisteerib vaatamata tema olemasolevatele finantskohustustele

(vt seisukohtade p 2.7.4). Hageja väitel hinnati lepingute sõlmimisel kliendi krediidivõimelisust

kostja Swedbank kontole laekuva sissetuleku alusel, kusjuures lepingute nr 19-109000-CL ja

nr 19-127776-VL sõlmimise ajal sai kostja töötasu AS-lt Framm ning lepingute nr 18-113428-

RK ja nr 19-072710-AL sõlmimise ajal töötas ta vastavalt AS-s TALOT kuue kuu keskmise

sissetulekuga 1000 eurot ja AS-s Framm kuue kuu keskmise sissetulekuga 981,55 eurot (vt 10.

märtsi 2023. a seisukoha p 2.7.6; 16. märtsi 2023. a seisukoha p 2.7.5). Hageja tõi välja, et

kostja konto väljavõtte esitab endine võlausaldaja (Swedbank AS) kohtu nõudmisel ning taotles

kohtu kaudu tõendite kogumist kooskõlas TsMS § 236 lg-ga 2 (vt samas).

12.2. TsMS § 236 lg 2 kohaselt, kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise

esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus

menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks. Sama

paragrahvi 3. lõikest tuleneb, et tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline

põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või

tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist

võimaldavad andmed.

12.3. Maakohus jättis 4. oktoobri 2023. a määrusega hageja taotlused tõendite kogumiseks

rahuldamata, põhjendades seda sellega, et hageja ei olnud täpsustanud, millist konkreetset

tõendit ta soovib koguda, ega selgitanud, miks ta ei saa küsida nõuetega seotud tõendeid nõude

loovutajalt. Maakohus leidis, et nõude ja sellega seotud tõendite üleandmine on nõude loovutaja

ja vastuvõtja vaheline tehing ning hagejal tuleks esitada nõue dokumentide väljaandmiseks selle

õigussuhte raames. Oma 25. oktoobri 2023. a menetlusdokumendis selgitas hageja, et endine

võlausaldaja ei saa väljastada hagejale kostja pangakonto väljavõtet pangasaladuse

regulatsioonist tulenevalt.

12.4. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotluste rahuldamata jätmine oli ennatlik. Kui maakohtu

hinnangul olid taotlustes puudused, s.o hageja polnud nõutavaid dokumente piisavalt täpselt

määratlenud ning selgitanud, miks ta ei saa neid dokumente ise hankida, oleks maakohus

pidanud jätma taotlused TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta ja määrama hagejale tähtaja taotlustes

esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Siinsel juhul oli tegemist kõrvaldatavate puudustega, mida

kinnitab ka hageja 25. oktoobri 2023. a menetlusdokumendis esitatud selgitus selle kohta, miks

hageja ei saa tõendeid ise kohtule esitada.

12.5. Maakohtu seisukohaga, et hagejal tuleks esitada nõude loovutaja vastu dokumentide

väljaandmise nõue hageja ja nõude loovutaja vahelisest tehingust tuleneva õigussuhte raames,

2-22-142788

9 (9)

ringkonnakohus ei nõustu. Kostja pangakonto väljavõtete näol ei ole tegemist nõuet tõendava

dokumendiga VÕS § 168 lg 1 tähenduses. Õiguskirjanduse kohaselt tuleb nõude loovutajal

uuele võlausaldajale üle anda eelkõige dokumendid, milles on kajastatud nõude tekkimine või

selle sisu (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016. § 168, p 3.1). Siinsel

juhul vajab hageja kostja pangakonto väljavõtet selleks, et tõendada laenuandja seadusest

tuleneva kohustuse täitmist. Igal juhul ei välistaks VÕS § 168 lg 1 alusel nõude esitamise

võimalikkus hageja TsMS § 236 lg-st 2 tulenevat õigust taotleda siinses tsiviilasjas oluliste

tõendite kogumist kohtult. Hageja on välja toonud, et Swedbank AS ei ole nõustunud talle

kostja pangakonto väljavõtet edastama, mistõttu hageja ei saa seda tõendit menetluses ise

esitada. Seega on TsMS § 236 lg 2 kohaldamise peamine eeldus täidetud. Ka

menetlusökonoomia põhimõttega ei oleks kooskõlas see, kui hageja peaks tõendite kogumise

asemel hakkama esitama algse laenuandja vastu hagi dokumentide üleandmiseks, taotledes

selle lahendamise ajaks siinse menetluse peatamist.

13. Jättes hageja tõendite kogumise taotlused eelkirjeldatud viisil ennatlikult rahuldamata, jättis

maakohus hageja ilma võimalusest tõendada oma väiteid vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise ja kostja krediidivõimelisuse kohta. Sellega rikkus maakohus õigusliku ärakuulamise

põhimõtet (TsMS § 656 lg 1 p 1). Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 656 lg 1 p 1 eesmärk on

tagada, et kummalegi poolele antakse menetluses võimalus esitada oma seisukohti, mis hõlmab

võimalust esitada asjaolusid ja tõendeid (vt 19. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-17,

p 12). Arvestades põhjendusi, miks maakohus hagi krediidilepingust tulenevates nõuetes

rahuldamata jättis (vt praeguse otsuse p 11), võisid maakohtu rikkumised tõendite kogumise

taotluste lahendamisel mõjutada asjas tehtud otsust, mistõttu oli tegemist oluliste

menetlusõiguse normi rikkumistega ka TsMS § 656 lg 2 teise lause mõttes. Kuna asjas on

eelmenetluse ülesanded nõuetekohaselt täitmata (TsMS § 392 lg 1 p 4) ja maakohus ei ole

vaidlustatud otsuses kontrollinud muid hagi rahuldamise eelduseid peale vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise (ja selle rikkumise korral VÕS § 4034 lg 7 kohaselt uute

tagasimaksete määramise), ei saaks ringkonnakohus praegusel juhul maakohtu rikkumisi ise

kõrvaldada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus uue tõendite

kogumise taotluse esitamiseks.

14. Juhindudes muu hulgas TsMS § 656 lg-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ka

kindlustuslepingust nr NK0000201732 tuleneva nõude lahendamise osas. Lisaks märgib

kolleegium, et kui maakohus leidis, et hageja esitatud andmed ei võimalda kindlustuslepingu

alusel esitatud nõude (4,36 eurot) kujunemist jälgida, sh pole hageja selgitanud nõude

sissenõutavaks muutumise aega ja lepingu ülesütlemise alust, tulnuks kohtul seda hagejale

esmalt selgitada.

15. Kuna maakohtu otsus tühistatakse asja sisulise lahendamise osas, tuleb see tühistada ka

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

16. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus

vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavast määruses või mõistliku aja jooksul pärast nimetatud lahendi jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)