2-21-15396/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuli 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-15396

Kohtuasi

X

avaldus

C

vastu

alaealise

lapse

Y

osas

suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. märtsi 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina

Mare Hiob

Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler

Puudutatud isik Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa

Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Harju Maakohtu 12. märtsi 2024. a määruse resolutsiooni märkega, et

määrus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest.

2. Jätta Harju Maakohtu 12. märtsi 2024. a määrus muus osas muutmata.

3. Jätta C määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda,

v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda.

5. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus:

5.1. Määrata kindlaks X ja Y vaheline suhtluskord alljärgnevalt:

5.1.1. X ja Y kohtuvad kord üle nädala Tallinna Perekeskuse peretoas nelja kuu

jooksul superviseeritud kohtumistel. Kohtumine on eelnevalt vaja

kooskõlastada Tallinna linnavalitsuse Mustamäe linnaosa valitsusega ning

kohtumisi on võimalik läbi viia peale lapse koolitunde alates kell 15.00–17.00.

5.1.2. Peale eelnimetatud nelja kuu pikkuse perioodi möödumist, toimuvad

kohtumised kahe kuu jooksul 2–3 tunni kaupa iganädalaselt vabalt valitud

kohas, kus on piisavalt ruumi suhtlemiseks ning üksteise tundmaõppimiseks.

Lapse isal on soovitatav teha koostööd lastekaitse spetsialistiga, kes vajadusel

juhendab ja suunab.

2-21-15396

2 (9)

5.1.3. Peale eelnimetatud kahe kuu pikkuse perioodi möödumist, toimuvad X ja Y

kohtumised üle nädala nädalavahetustel selliselt, et laps on koos isaga reede

õhtust kuni pühapäeva õhtuni.

5.2. Kohtumäärus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest.

5.3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja

tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, lapse isa) esitas 30. septembril 2021 Harju Maakohtule avalduse ja 26. oktoobril

2021 avalduse täienduse tema ja Y (puudutatud isik, laps) suhtlemise korra

kindlaksmääramiseks järgmiselt:

• laps elab ühe nädala (paaritu arv), alates esmaspäevast kuni järgmise esmaspäeva

hommikuni isa juures. Esmaspäeval võtab isa lapse koolist ära, järgnevad päevad käib

laps koolis isa elukohast. Teisel nädalal (paarisarv) elab laps ema juures;

• paaritu aasta uue aasta (31. detsember kuni 1. jaanuar) võtab laps vastu emaga ning

paarisaasta uue aasta (31. detsember kuni 1. jaanuar) isaga;

• paaritu aasta jõulud veedab laps emaga ning paarisaasta jõulud veedab laps isaga;

• paaritu aasta jaaniöö veedab laps emaga ning paarisaasta jaaniöö veedab laps isaga;

• järgmise päeva pärast lapse sünnipäeva suhtleb laps teise vanemaga, olenemata sellest,

kelle juures laps suhtluskorra p 1 järgi viibib. Lapse sünnipäeval, s.o 26. septembril on

mõlemal vanemal õigus lapsega suhelda, et teda õnnitleda, olenemata sellest, kellega

laps parajasti on. Et lapse sünnipäeva koos sugulaste, sõprade ja lähedastega tähistada,

siis esimestel puhkepäevadel pärast sünnipäeva on laps laupäeval isaga, pühapäeval

emaga;

• vanema sünnipäeval suhtleb laps selle vanemaga, kelle sünnipäev on, olenemata sellest,

kelle juures ta suhtluskorra p 1 järgi viibib;

• vanema lähedaste (ema, isa, vennad, õed, vanaemad, vanaisad) sünnipäeval on mõlemal

vanemal õigus kutsuda laps sünnipäevale ja võtta ta endaga sünnipäevapeole kaasa,

olenemata sellest, kelle juures laps suhtluskorra p 1 järgi viibib;

• isal on õigus veeta puhkust koos lapsega vähemalt 2 nädalat, kusjuures puhkuse ajast

tuleb teavitada lapse ema vähemalt üks kuu ette;

• lapsega koos elav vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise

vanemaga;

• vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapse tervise, turvalisuse, heaolu, järelevalve ning

suhtluse võimaluse teise vanemaga.

2-21-15396

3 (9)

Avaldaja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Avalduse kohaselt on avaldaja lapse isa. Lapse vanemad, s.o avaldaja ja C (puudutatud isik,

lapse ema) on lahutatud ja elavad eraldi. Lapse emaga ei ole kohtuväliselt võimalik lapsega

kohtumisi kokku leppida. Ainult ema saab otsustada, kas ja millal võib avaldaja lapsega

kohtuda; isal puudub lapsega suhtlemise võimalus. Lapsel ja isal on tugev emotsionaalne side.

Laps soovib isaga suhelda. Isaga suhtlemine tugevdab lapse vaimset ja hingelist heaolu.

2. Eestkosteasutuse Mustamäe Linnaosa Valitsuse arvamuse kohaselt on isa avaldus ajendatud

lapse huvidest ja tuleb rahuldada. Lapse vanemad kolisid lahku 2020. a oktoobris. Järelikult

elas laps suurema osa oma elust mõlema vanema hoole all. Lapse suhe mõlema vanemaga oli

usalduslik kuni vanemate lahku kolimiseni. Lapsega vesteldes selgus, et ta on isa peale

solvunud ning praegu ei soovi ta isaga suhelda, sest tal võtab aega, et solvumisest üle saada.

Lapse kategooriline kõneviis ja suhtumine isasse viitab lapse võõrandumisele, kuid arvestades

lapse vanust ja asjaolu, et laps on isaga koos kasvanud, võib taoline samastumine ema isikliku

üleelamisega olla mööduv nähtus. Ema avaldatu, et ta ei soovi, et laps isaga suhtleks, viitab

vanema tugevale emotsionaalsele üleseotusele. Lapse ema käitumine viitab sellele, et ta ei erista

oma tundeid lapse tunnetest ja oma vajadusi lapse vajadustest. Isal on huvi ja soov toetada lapse

arengut ja osaleda tema elus. Isa pelgab ema reaktsioone, mis on laetud hiljutise lahutusega

seotud, kuid läbi töötamata tunnetest. Laps on põhjendatult tundnud hüljatust isa poolt ja

segaduse tunnet, sest kumbki vanem ei ole tema individuaalset suhet isaga toetanud – üks

vanem on takistanud teisel vanemal lapsega suhelda ja teine on takistamist vaikimisi

aktsepteerinud. Kohalik omavalitsus toetas pereteenuse läbimist.

3. Lapse ema ei välistanud isa kohtumist lapsega, kuid isal on vaja arvestada ka lapse soove ja

austada lapse valikuid. Lapsel ja isal oli kuni 6. oktoobrini 2020 tõesti lähedane suhe, kuniks

isa lahkus pere juurest. Laps on isa perest lahkumise osas väga emotsionaalne. Isa ei osalenud

lapse elus 28. veebruarist 2021 kuni 2021. a juunini. Lapse isa peab looma kontakti 10-aastase

lapsega, mitte sundima last vastuolus tema soovidega veeta aega koos isaga. Lapse ema ei pööra

last isa vastu. Laps on lastekaitse juuresolekul avaldanud, et ta ei soovi isaga suhelda. Isa

pakutud suhtlusgraafik ei vasta lapse huvidele. Lapse huvides on pöörduda perekeskusesse ning

pidada esialgu kohtumisi mõlema vanema, sotsiaaltöötaja ja laste psühholoogi juuresolekul.

4. Lapsele määratud esindaja seisukoha kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema

vanemaga ja mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab

hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Vanemad ei tohi oma tundeid

ja vajadusi segamini ajada lapse tunnete ja vajadustega ega esitleda enda vajadusi lapse

vajadustena. Vanemad peaksid läbima perelepituse ja üritama koostööd teha. Isegi kui laps

peegeldab emale meelepäraselt käitudes ema negatiivseid emotsioone isa suhtes, tekitab see

lapses suurt segadust, sest laps mõistab, et midagi on valesti. Laps ei mõista ema umbusku,

halvustamist ja vaenulikku käitumist isa suhtes. Seda enam, et teadaolevalt ei ole isa last kuidagi

kahjustanud, väärkohelnud, unustanud, hooletusse jätnud või tahtlikult ja teadlikult lapsest

kaugenenud. Lapse ema käitumismuster ja retoorika on vastuoluline. Lapse ema ei soodusta isa

ja lapse suhte toimimist. Isa tunnetab, et tema soov lapsega suhelda tekitab lapses segadust ja

ebamugavust. See ei ole seotud mitte lapse vastuseisuga, vaid ema pingetega isa suhtes. Laps

avaldab emale, et ei taha isaga kohtuda, sest suhtlus isaga tekitab ema negatiivse suhtumise

tõttu lapses ebamugavustunnet. Nii jääb laps ilma suhtlusest isaga ja isa toetusest, mida on vaja

lapse arengu ja iseseisvumise perioodil.

Lapsele määratud esindaja ei toetanud jagatud vanemlust, sest laps oli isast juba piisavalt kaua

eraldatud, kuid toetas korrapärast suhtlusgraafikut, et lapse õigused oleks tagatud. Lapsele

määratud esindaja pakkus välja järgmise suhtlemiskorra: laps võiks isaga kohtuda ja suhelda

2-21-15396

4 (9)

vähemalt igal teisel nädalavahetusel. Esimesed kolm kuud laupäeva hommikul kell 11 kuni

pühapäeval kella 18-ni ning peale kolme kuu möödumist igal teisel nädalavahetusel alates reede

õhtust (isa võtab lapse peale kooli kell 17) kuni pühapäeva õhtul kella 18-ni (suveajal kuni kella

20-ni). Koolivaheajad võiksid olla vanemate vahel jaotatud võrdselt. Suvel võiks laps isa

puhkuse ajal olla isaga vähemalt kaks järjestikust nädalat (sel ajal ei rakendu tavapärane

suhtlemiskord). Lisaks peaks isal olema võimalik kohtuda lapsega ühel õhtul nädala sees, et

säiliks side isa ja lapse vahel. Lapse suhtlemine lahuselava vanemaga, kellega laps on alates

sünnist koos elanud, on lapsele vajalik nii hingelises kui ka emotsionaalses plaanis.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus määras kindlaks isa ja lapse suhtluskorra järgmiselt:

• isa ja laps kohtuvad kord üle nädala Tallinna Perekeskuse peretoas nelja kuu jooksul

superviseeritud kohtumistel. Kohtumine on eelnevalt vaja kooskõlastada Tallinna

linnavalitsuse Mustamäe Linnaosa Valitsusega ning kohtumisi on võimalik läbi viia

peale lapse koolitunde alates kell 15.00–17.00;

• peale eelnimetatud nelja kuu pikkuse perioodi möödumist toimuvad kohtumised kahe

kuu jooksul 2–3 tunni kaupa iganädalaselt vabalt valitud kohas, kus on piisavalt ruumi

suhtlemiseks ning üksteise tundmaõppimiseks. Lapse isal on soovitav teha koostööd

lastekaitse spetsialistiga, kes vajadusel juhendab ja suunab;

• peale eelnimetatud kahe kuu pikkuse perioodi möödumist toimuvad isa ja lapse

kohtumised üle nädala nädalavahetustel selliselt, et laps on koos isaga reede õhtust kuni

pühapäeva õhtuni.

Maakohus jättis rahuldamata kohaliku omavalitsuse taotluse lapse emale hoiatuse tegemiseks.

Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 3 alusel

menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti

Vabariigi kanda.

5.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb

kohus kõigis vanema õigusi ja kohustusi puudutavates asjades esmajoones lapse huvidest

lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 143

lg 1 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus

ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 21 kohaselt määrab vanemate vaidluse puhul

vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks

on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine (antud juhul jätkumine).

Lapsega koos elav vanem on üldjuhul kohustatud lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda.

Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga (RKTKm 14.03.2012, 3-2-

1-6-12).

5.2. Tuvastamist leidis, et lapse isa soovib lapsega suhelda. Kohus leidis, et lapse huvides on

proovida parandada lapse ja isa suhet, kuivõrd kohtule esitatud asjaoludest oli nähtav, et laps

sai enne vanemate lahku minekut isaga hästi läbi ning oldi lähedased. Lapse arvamus isast

muutus pärast seda, kui isa kodust välja kolis; laps on isa peale solvunud ja ei soovi temaga

suhelda. Kohus ei pidanud õigeks nii noore lapse enda kanda jätta tema elukorralduse üle

otsustamise koormat. Seega ei olnud põhjendatud jätta kohtumisi lapse otsustada. Kuivõrd

muud kohaldatud abinõud tulemusi ei toonud, oli ainus võimalus lapse ja isa suhte

parandamiseks kohtulikult kindlaks määrata suhtluskord. Kohus lähtus suhtluskorra

kindlaksmääramisel lapse huvidest ning määras suhtluskorra kindlaks astmeliselt. Isa ja lapse

suhtluse taastamisele aitavad esialgu kaasa lastekaitsetöötajad, mistõttu on mõistlik määrata

esimesed kohtumised Tallinna Perekeskuse peretoas kolmanda isiku juuresolekul. Tallinna

2-21-15396

5 (9)

linna Mustamäe Linnaosa Valitsus on andnud nõusoleku, aitamaks kaasa isa ja lapse suhtluse

taastamisele. Kohtumised kolmanda isiku juuresolekul võiksid toimuda vähemalt kuus kuud,

seejärel on võimalik isal ja lapsel kohtuda eraviisiliselt.

5.3. Kohus jättis rahuldamata kohaliku omavalitsuse taotluse emale hoiatuse tegemiseks. Kohtu

poolt vanemale õiguslikult siduva hoiatuse tegemine eeldaks PKS § 134 kohase menetluse

läbiviimist, kuid antud asjas menetleti avaldust suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

5.4. Kohus jättis TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 alusel menetlusosaliste kantud menetluskulud nende

endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda, kuivõrd asjas tehti lahend

lapse huvides.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada resolutsiooni

p-de 1.1, 1.2 ja 1.3 osas ning teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata, või saata asi

uueks läbivaatamiseks maakohtule.

6.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei lähtunud maakohus lahendi tegemisel lapse

huvidest, vaid arvestas lapse isa huve ja soovi. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme ja

kohaldas vääralt materiaalõigust, mis viis lapse huvide vastase lahendini.

6.2. Maakohus sundis last vastu tema tahtmist isaga kohtuma, kui lapsel on tekitatud

psühholoogiline trauma pärast seda, kui isa jättis pere maha ja kolis elama ristiemaga ning ei

osalenud lapse elus pool aastat. Samuti väljendas laps selgelt kohtule, et praegusel hetkel ei

soovi ta isaga kohtuda. 17. jaanuari 2022. a istungist kuni 6. novembri 2023. a istungini ei

ilmutanud isa mitte ühtegi korda huvi lapse vastu.

6.3. Lapse ema ei nõustu lapsele määratud esindaja arvamusega, et vanemad peaksid läbima

perelepituse ja üritama omavahel koostööd teha. Lapse esindaja ei suhelnud vanematega ja eiras

Eesti Advokatuuri 13. juuni 2017. a otsusega kehtestatud juhendit seoses alaealiste

esindamisega tsiviilkohtumenetluses. Juhendi § 3 lg 6 kohaselt lapse esindaja selgitab välja

vanemate seisukohad enne lapse esindajana seisukoha kujundamist. Seega tulnuks ka praegusel

juhul enne seisukoha esitamist vanematega vestelda ja selle vestluse käigus tuvastatu pidanuks

kajastuma seisukohas.

6.4. Kohtus kehtib tõe rääkimise kohustus. Avaldaja ja lapsele määratud esindaja ei tohi esitada

teadvalt ebaõigeid asjaolusid ega vaikida maha asjaolusid, mis on asja menetlemisel ilmselgelt

olulised.

6.5. Lapse ema ei välista isa soovi lapsega kohtuda, kuid lapse isal on vaja arvestada ka lapse

soove ja austada lapse valikut. Lapse isa peab kujunenud olukorras looma kontakti 12-aastase

lapsega, mitte sundima last vastuolus tema soovidega isaga aega veetma.

6.6. Vaidlus puudub, et lapse isal on õigus ja kohustus lapsega suhelda. Lapse isa ei olnud

huvitatud kontakti loomisest lapsega alates oma pöördumisest kohtusse kuni otsuse

langetamiseni; ta ei teinud ühtegi pingutust suhtluse alustamiseks.

6.7. Kohus ei arvestanud lapse arvamusega ega selgitanud välja tema huve.

7. Lapsele määratud esindaja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata. Maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud.

2-21-15396

6 (9)

Maakohus hindas kõiki esitatud tõendeid kogumis ning võttis kohaselt arvesse ka

eestkosteasutuse ja lapse esindaja arvamusi. Määruse muutmiseks ei ole alust.

7.1. Väär on väide, et kohus ei lepitanud vanemaid. Kohus suunas vanemad

4. veebruari 2022. a määrusega perelepitusse, milles lapse ema ise ei soovinud osaleda. On

ebaselge, kas (ja miks) ema ei avalda tõde ja/või soovib veel üht perelepitust. Ei ole usutav, et

ema uuel perelepitusel osaleks. Perelepitusse võivad vanemad pöörduda ka väljaspool kohut –

paludes abi näiteks eestkosteasutuselt või leides ise sobiv perenõustaja (perelepitaja). Seega ei

vasta ema väited tõele.

7.2. Tõele ei vasta väide, et lapse esindaja ei suhelnud vanematega. Lapse esindaja suhtles lapse

isaga vahetult ja lapse emaga telefoni teel.

7.3. Kohus selgitas lapse emale, et last ei ole võimalik sundida teise vanemaga suhtlema, aga

kohus annab lapsele võimaluse taastada isaga suhted. Lapse ja isa suhete taastamine on määruse

eesmärk. Laps on varateismeline, tema arusaamis- ja analüüsivõime laienevad ja pole

välistatud, et laps ise ühel hetkel soovib taastada isaga suhtlemise. Määrus on põhjendatud ja

annab lapsele vähemalt võimaluse edaspidi isaga suhted taastada.

8. Avaldaja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

9. Mustamäe Linnaosa Valitsus palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus hindas

kõiki esitatud tõendeid kogumis ning võttis arvesse ka eestkosteasutuse ja lapse esindaja

arvamusi. Nii lapse heaolu spetsialistid, lapse esindaja kui ka kohus selgitasid lapse emale lapse

ja isa suhtlemise vajalikkust ning vanemad suunati lepitusse. Lepitused luhtusid lapse ema

suhtumise ja tegevusetuse tõttu. Kohtumäärus on põhjendatud ja annab lapsele võimaluse isaga

suhted taastada.

10. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 järgi

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrust tuleb täiendada märkega, et määrus kuulub

täitmisele alates selle jõustumisest. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta TsMS § 657 lg 1 p

1 ja § 659 alusel muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

12. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ületanud kaalumispiire, sh võttis maakohus

õigesti arvesse kõigi menetlusosaliste huve, seades esiplaanile lapse huvid, kui määras kindlaks

isa ja lapse suhtlemise korra. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja ei

korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks ema määruskaebuse väidetele märgib kolleegium

järgmist.

13. Vaidlus puudub selles, et laps ei ole pärast vanemate lahku kolimist 2020. a oktoobris isaga

korrapäraselt suhelnud. Laps on elanud emaga, lapse ja isa kohtumine on olnud minimaalne.

Kohtumenetluses väljendas laps soovi isaga mitte suhelda.

14. PKS § 143 lg 3 järgi ei ole lapse ja vanema suhtlusõiguse piiramisel määrav lapse tahe, vaid

see, et tuvastatud asjaoludel ei ole vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning kahjustaks

lapse tervist ja arengut (vt RKTKm 06.04.2018, 2-15-16111, p 18). Lapse tahet tuleb

suhtluskorra määramisel küll arvestada, kuid see ei ole asja lahendamisel määrava tähtsusega;

2-21-15396

7 (9)

seda tuleb arvestada koosmõjus kõigi asjaoludega, et selgitada välja lapse huvidele vastav

lahendus. Maakohus on lapse ära kuulanud ja tema tahet asja lahendamisel arvesse võtnud, kuid

leidnud, et vaatamata sellele, et laps isaga suhelda ei soovi, on isaga suhtlemine siiski lapse

huvides. Ringkonnakohus nõustub sellega.

15. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid ega esitatud tõendeid, millest nähtuks, et isaga

suhtlemine võiks olla lapsele ohtlik või muul põhjusel lapse huvide vastane, mistõttu see peaks

olema välistatud.

15.1. Ringkonnakohus ei nõustu emaga, et lapse parimates huvides on isaga mitte suhelda.

Üldjuhul on lapse huvides omada sidet ja häid suhteid mõlema vanemaga. Üksnes erandlikel

asjaoludel võib lapse huvides olla ühe vanemaga mitte suhelda. Eelkõige saab selliseks juhuks

olla olukord, kus suhtlemine mõjub lapsele kahjulikult. Asja materjalide pinnalt ei ole põhjust

arvata, et praegu oleks tegemist sellise olukorraga. Lapse hirmudega ja võimaliku

vastumeelsusega isaga suhtlemisele on vajalik tegeleda ning seda saab teha eelkõige nende

suhtluse toetamise kaudu. Nii lapse kui ka isa huvides on võimaldada neil üksteist taas tundma

õppida ja oma suhe taastada, mis eeldab omavahelisi kohtumisi.

15.2. Lapse ja isa suhtluskorra kindlaksmääramist ei välista lapse ema väide, et lapse isa ei ole

olnud huvitatud lapsega kontakti loomisest. Isegi kui isa vahetult pärast vanemate lahkuminekut

mõnda aega lapsega kontakti võtmisest hoidus, ei tähenda see seda, et ta oleks kaotanud õiguse

lapsega suhelda. Isa väitel on ta juba hiljemalt 2021. a alguses tahtnud lapsega suhelda ja

vanemad on sel teemal suhelnud, kuid ema on keelanud lapsel isaga kokku saada ja palunud

isal laps rahule jätta (I kd, tl 11 pöördel). Hiljemalt augustis 2021 on isa püüdnud saavutada

emaga kokkulepet lapsega suhtlemise korra osas (I kd, tl-d 4 – 4 pöördel). Ringkonnakohus

jagab maakohtu seisukohta, et lapse huvides on proovida parandada ja taastada tema suhet

isaga.

16. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu määratud suhtlemise kord sisult mõistlik ja

põhjendatud. Maakohus kehtestas suhtluskorra astmeliselt, mis tagab lapsele ja isale võimaluse

üksteist järk-järgult tundma õppida, arvestades seda, et nad ei ole juba mitu aastat saanud

segamatult suhelda. Samuti nägi maakohus põhjendatult ette, et esialgu on isa ja lapse

kohtumiste juures spetsialistid, kes saavad olla neile toeks kontakti saavutamisel ja abiks

võimalike pingeliste olukordade lahendamisel.

17. PKS § 143 lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise

vanemaga. Sellest tulenevalt on ka ema kohustatud käituma selliselt, et lapse ja isa suhtluse

taastamine oleks võimalik. Seejuures on emal kohustus last isaga kohtumisteks ette valmistada.

18. Lapse ema on määruskaebuses väitnud, et lapsele määratud esindaja ei suhelnud

vanematega. Lapsele määratud esindaja on esile toonud, et kohtus lapse isaga vahetult ja suhtles

lapse emaga telefoni teel (vt 21. aprilli 2024 seisukoht, p 4.3). Lapse esindaja on teinud

kokkuvõtte lapse isa ja emaga suhtlusest oma 19. novembri 2021. a menetlusdokumendis (p 5).

Ringkonnakohtul puudub alus lapsele määratud esindaja avaldatus kahelda. Lisaks on lapse

ema saanud ka ise menetluse käigus, sh määruskaebuses oma seisukohad esitada ja soovi korral

teiste menetlusosaliste seisukohtadele vastu vaielda.

19. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.

20. Maakohtu määruse resolutsiooni tuleb siiski täiendada kohtumääruse täidetavuse

küsimuses. TsMS § 5621 lg 3 kohaselt lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja

kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks

isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või

2-21-15396

8 (9)

täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest. Siinsel

juhul ei ole maakohus vaidlustatud määruses täpsustanud, mis ajast alates kohtumäärus

täitmisele kuulub. Lapsele määratud esindaja avaldas 29. juulil 2024 ringkonnakohtule, et isa

ja lapse kohtumisi ei ole toimunud, mis tähendab, et määrust ei ole veel täitma hakatud. Ka

lapse ema 29. juuli 2024. a vastusest ja lapse isa 30. juuli 2024. a vastusest ringkonnakohtu

küsimusele nähtub, et maakohtu määrust ei ole viivitamata täidetud ning isa ja lapse vahel ei

ole kohtumisi toimunud. Seda arvestades täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse

resolutsiooni täpsustusega, et määrus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest. Eelnev on

oluline selleks, et määrusega ette nähtud üleminekuaeg (esmalt neli kuud ja seejärel kaks kuud

toetatud kohtumisi) saaks täies mahus realiseeritud ja selle eesmärgid täidetud.

Menetluskulude jaotus

21. Maakohus jättis menetluskulud põhjendatult menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jäi riigi kanda. Arvestades, et tegemist on hagita

menetlusega, milles kohus lähtub eelkõige lapse huvidest, tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause ja

lg 3 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud.

22. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

Ringkonnakohus lahendab lapsele määratud esindaja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja

kulude kindlaksmääramiseks eraldi määrusega.

23. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.

Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Täiendatud 01.08.2024 määrusega

RESOLUTSIOON

6. Teha tsiviilasjas nr 2-21-15396 täiendav määrus, mis on Tallinna Ringkonnakohtu

30. juuli 2024. a määruse osa.

7. Täiendada Harju Maakohtu 12. märtsi 2024. a määruse resolutsiooni märkega

kohtumääruse

rikkumisel

rakendatavate

sunnivahendite

kohta

vastavalt

tervikresolutsioonis (praeguse määruse resolutsiooni p 3.3) sätestatule.

8. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus:

8.1. Määrata kindlaks X ja Y vaheline suhtluskord alljärgnevalt:

3.1.1. X ja Y kohtuvad kord üle nädala Tallinna Perekeskuse peretoas nelja kuu

jooksul superviseeritud kohtumistel. Kohtumine on eelnevalt vaja

kooskõlastada Tallinna linnavalitsuse Mustamäe linnaosa valitsusega ning

kohtumisi on võimalik läbi viia peale lapse koolitunde alates kell 15.00–17.00.

3.1.2. Peale eelnimetatud nelja kuu pikkuse perioodi möödumist, toimuvad

kohtumised kahe kuu jooksul 2–3 tunni kaupa iganädalaselt vabalt valitud

kohas, kus on piisavalt ruumi suhtlemiseks ning üksteise tundmaõppimiseks.

Lapse isal on soovitatav teha koostööd lastekaitse spetsialistiga, kes vajadusel

juhendab ja suunab.

2-21-15396

9 (9)

3.1.3. Peale eelnimetatud kahe kuu pikkuse perioodi möödumist, toimuvad X ja Y

kohtumised üle nädala nädalavahetustel selliselt, et laps on koos isaga reede

õhtust kuni pühapäeva õhtuni.

3.2. Kohtumäärus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest.

3.3. Kohtumääruse rikkumise korral suhtluskorda puudutavas osas võib selle

täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Kohtumääruse rikkumisel võib kohus

kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida.

Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti

täitemenetluse seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti

kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu

tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest.

3.4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud

esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.