2-23-10921/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Tanel Kivi

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuli 2024, Tallinna kohtumajal

Tsiviilasja number

2-23-10921

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi O.O vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1047,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood: 16625699; asukoht:

XXX)

Hageja lepinguline esindaja Aivira Kollamaa (e-post: xxx)

Kostja: O.O (isikukood: XXX; elukoht: xxx; e-post: xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Revensen OÜ hagi O.O vastu võlgnevuse nõudes.

2. Jätta menetluskulud Revensen OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 01.08.2023 Harju Maakohtusse hagiavalduse, mille kohaselt 16.04.2019 esitas

kostja taotluse iseteeninduse kaudu Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr CNT00000117785

sõlmimiseks summas 200 eurot. 09.05.2019 sõlmis kostja Coop Finants AS-iga Säästukaart

Pluss kasutamise lepingu internetivahendusel Coop Pank AS kodulehel krediidi limiidi

muutmise lepingu summaga 300 eurot, ostulimiit kokku 500 eurot, krediidi kogukulu 557 eurot.

Kostja hakkas Säästukaart kasutama alates 16.04.2019 kuni 12.09.2022. 02.06.2021 muutis

kostja uuesti Säästukaart Pluss kasutamise lepingut, suurendades krediidilimiiti 100 eurot ning

uueks krediidilimiidiks oli kokku 600 eurot. 26.10.2021 muutis kostja krediidilimiiti summale

800 eurot ning 23.04.2022 muutis kostja säästukaardi kasutamise lepingut selliselt, et

tagasimakse suuruseks oli 32 eurot, krediidi kulukuse määraks 3,68%, krediidi kogukuluks

884,37 eurot ning päevane makselimiit 200 eurot ja sularaha limiit summas 100 eurot.

2. Kuivõrd kostja ei täitnud krediidilepingu tingimusi edastas võlausaldaja teate 27.02.2023

lepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning

nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist. Kostja ei tasunud võlgnetavat

summat ning peale seda võlausaldaja Coop Finants AS loovutas 06.03.2023 talle kuuluva nõude

kostja vastu Revensen OÜ-le.

3. Hagiavalduse kohaselt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud Säästukaart

Pluss kasutamise lepingust tulenev võlgnevus on kogusummas 975,15 eurot, millest

põhivõlgnevus moodustab 798,67 eurot, intress 86,25 eurot, haldustasu 5,16 eurot,

sissenõudmiskulu 15 eurot ning viivis 70,07 eurot seisuga 01.08.2023.

4. Harju Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 06.09.2023.

5. Kostjale olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud

17.11.2023, kuid kostja hagile tähtaegselt ega peale seda nõuetekohast hagivastust ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

7. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele,

mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.

8. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on

Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v

Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex

officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu

kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada

ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-

Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei

pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja

asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

9. Kohus esitas hagejale 26.04.2024 kohtunõude, milles palus välja tuua täiendavad asjaolud,

mis kinnitaksid, et algne võlausaldaja on kinni pidanud vastutustundliku laenamise põhimõttest.

Hageja kohtunõudele tähtaegselt vastust ei esitanud ning kohus palus 03.05.2024 hagejal esitada

nõude terviklik arvestus kuivõrd kohtu hinnangul on algne võlausaldaja rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas kohtunõudele vastuse 09.05.2024.

10. 01.08.2023 esitatud hagiavalduses on hageja asunud seisukohale, et vastutustundliku

laenamise põhimõttest on kinni peetud, kuivõrd kostja suhtes on kontrollitud maksehäireid ja

päringu käigus selgus, et kehtivaid maksehäireid ei ole. Samuti kontrolliti kostja andmeid

rahvastikuregistrist ning kostjal puudusid ka ülalpeetavad. Kostja sissetulekuks arvestati 1850

eurot ning kohustusteks kokku 215 eurot.

11. Hagiavalduse lisade kohaselt on kostja märkinud enda igakuiseks netosissetulekuks 1850

eurot, millest on lähtunud hageja. Hagiavalduse lisa 15 kohaselt on viidud läbi automaatkontroll,

kus on välja toodud vastandlikud andmed. Automaatkontrolli käigus on tuvastatud, et kostjal on

halb makseajalugu ning tema kohustused on kokku 14 458,61 eurot. Samuti jääb selgusetuks,

millest antud kohustused koosnevad. Lahtris „EMTA andmed“ puudub igasugune info, et kostjal

oleks 3 või 12 kuu jooksul olnud sissetulek.

12. 09.05.2024 kohtunõude vastuses on hageja toonud välja, et krediidivõimelisuse

kontrollimiseks on algne võlausaldaja teinud päringuid erinevatesse registritesse, milleks on

rahvastikuregister, Krediidiinfo, taust.ee, Eesti Maksu- ja Tolliamet ja Pensionikeskus. Hageja

toob välja, et kostja sissetulekuks arvestati 1850 eurot, finantskohustused olid 215 eurot ja

majapidamiskulud summas 200 eurot. Võlausaldaja on toetunud asjaolule, et kostja oli AS XXX

juhatuse liige, millest on iseendale töötasu maksnud igakuiselt 1000 eurot. Lisaks veel laekus

töötasu YYY OÜ-st summas 1000 eurot, mille kohaselt sissetulekuks oli 2000 eurot.

13. Kohus selgitab, et tarbija krediiditoimikust peab olema võimalik kindlaks teha, milliseid

näitajaid ja millises suuruses (nt millises summalises suuruses sissetulekuid) krediidiandja

konkreetse tarbija puhul on arvestanud ning krediidivõimelisuses veendumuse kujundamiseks

kasutanud (KAVS § 48 lg 5 p 5). Krediidiandja peab suutma näidata krediidivõimelisuse

hindamise arvutuse käiku ja andmeid, mille põhjal vastavat hindamist teostati ehk kuidas kujunes

järeldus tarbija suutlikkusest krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta.

14. Tänapäevaste automatiseeritud krediidivõimelisuse hindamise protsesside valguses tähendab

see seda, et krediidiandja peab suutma säilitada ja vajadusel kontrolliks esitada inimloetavad

andmed päringute kohta, mis teostatakse välistesse andmebaasidesse (nähtav peab olema nii

päringu teostamise aeg ehk nn time stamp kui ka päringu tulemus). Automaatsüsteemid võivad

märkamatult muutuda „mustadeks kastideks“, mida ei ole lihtne mõista ja mille puhul on

keerukas kontrollida, kuidas on jõutud teatavate järelduseni. Siinjuures ei ole oht seotud üksnes

krediidiandja ja tema töötajatega vaid ka tarbijal muutub üha keerulisemaks mõista, kuidas

tegelikult tema suhtes krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist läbi viib ning krediidi

andmise üle otsustab. Olenemata sellest, et kasutatavad algoritmid on sageli keerulised, peab

olema võimalik krediiditoimikust mõista, kuidas tarbija krediidivõimet hinnatakse ja milliseid

andmeid on selleks kasutatud.

15. Hageja poolt hagivalduse lisas 15 esitatud automaatkontrolli andmed on sisult vastuolulised.

Välja on toodud, et tarbijal ei ole hea makseajalugu „Good payment history: false“. Kohustused

on oluliselt suuremas määras kui hageja on seda hiljem kohtunõude vastuses välja toonud

(hagiavalduse lisa 15 kohaselt 14 458,61) ning jääb selgusetuks, mida kohustused

automaatkontrollis sisaldavad. EMTA andmed on tühjaks jäetud, mis ei kinnita sissetuleku

suurust. Kohtunõude vastuses 09.05.2024 on samuti toodud välja nimekiri erinevatest

registritest, mida on kostja suhtes kontrollitud, aga esitatud ei ole ühtegi registrist tulenevat

väljavõtet, mis kinnitaks hageja hinnangut. Samuti puudub võimalus hinnata kostja regulaarse

sissetuleku suurust, mida oleks võimalik olnud kontrollida pangakonto väljavõttega. Kohtule

esitatud on üksnes hagejapoolne pangakonto analüüs, mille põhjal ei ole võimalik seisukohta

võtta, kas hageja on arvesse võtnud kõiki vajaminevaid andmeid.

16. Regulaarne on sissetulek, mida tarbija saab kindla või kindlaks määratud ajakava alusel

(igas kuus, kvartalis ja/või aastas) ja sissetulekuallikatest nagu töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis (vaata ka KAVS § 49 lg 3 p 1 ja sotsiaaltoetustega

arvestamise osas HMKo 06.10.2022, 2-22-119172, p 30 ja TrtRnKo 17.07.2022, 2-21-125271, p

8).

17. Sissetulekute hindamisel tuleb aluseks võtta piisav ajavahemik (üldiselt on selleks

regulaarse töötasu puhul 6 kuud, muudel juhtudel ei ole aga tegemist üldjuhul piisavalt pika

ajavahemikuga, nt dividendid, või muu sesoonse iseloomuga sissetulek), arvestades tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust. Regulaarne on sissetulek, mida tarbija

saab samas suurusjärgus igas kuus, kvartalis ja/või aastas ning mille hindamisel on arvestatud

sissetuleku laekumise piisavat ajavahemikku ja kestlikkust. Kui hindamisel võetakse arvesse

ebaregulaarseid sissetulekuid, peab krediidiandja tarbija krediiditoimikus säilitama ja

sissetulekute andmete juurde lisama kommentaari, millises määras ja mis põhjusel on vastav

sissetulek arvesse võetud.

18. Kohtu hinnangul tugineb hageja enamuselt võlausaldaja poolt tehtud automatiseeritud

pangakonto ja registrite analüüsile, mis ei võimalda anda hinnangut kostja tegeliku sissetuleku

osas lepingu sõlmimisele eelnenud perioodil.

19. Krediiditoimikus sisaldub krediiditaotlus, millelt nähtub tarbija enda poolt deklareeritud

majapidamiskulude suurus. Oluline on, et krediiditaotluselt oleks mõistetav, millist

informatsiooni on krediidiandja tarbijalt oodanud. See tähendab, et krediiditaotluselt peaks

nähtuma, millised kulutused on tarbija kohustatud krediiditaotlusel majapidamiskuludena

märkima. Ei ole eluliselt usutav, et tarbijal puuduvad kulutused majapidamisele, seetõttu on

eeldus, et majapidamiskulude suurused on alati suuremad, kui 0 eurot (vaata ka HMKo

06.10.2022, 2-22-119172, p 30). Krediidiandja peab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse

võtma tarbija ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid

kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele,

kindlustusmaksetele jne).

20. Krediidiandja peab kindlaks tegema, kas tema poolt krediidivõimelisuse hindamisel

kasutatav üldkohaldatav määr katab reaalselt tarbija majapidamiskuludeks tehtavad kulutused.

Teatud juhtudel võivad tarbija kulutused majapidamisele olla suuremad, kui krediidiandja poolt

määratud üldkohaldatav määr. Krediidiandja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kindlaks teha

tarbija reaalne majanduslik olukord välja selgitamaks, kas tarbija igakuised sissetulekud

võimaldavad tal tasuda nii varasemalt võetud kohustusi, katta igapäevaseid majapidamiskulusid

ja tagasi maksta taotletavat krediiti.

21. Hagiavalduse lisa 1 kohaselt on hageja esitanud taotluse andmed, millest ei selgu, et hageja

käest oleks küsitud majapidamiskulude suurust. Kohtunõude vastuses toob hageja välja, et

finantskohustused kokku olid 215 eurot ja majapidamiskulud summa 200 eurot. Selgusetuks

jääb, millest tuleneb majapidamiskulude suurus ning kas need on reaalsuses võrreldavad kostja

poolt kantavate majapidamiskuludega, mida jällegi oleks võimalik kontrollida kostja pangakonto

väljavõtte põhjal.

22. Tarbijale ei tohi krediiti väljastada, kui on mõistlik järeldada, et tema sissetulekutest ei piisa

kõikide tema kohustuste kandmiseks ja viimane kasutab krediiti sissetuleku allikana selleks, et

katta igapäevaseid kulutusi ja/või tasuda olemasolevaid finantskohustusi (vaata ka TlnRKo

16.03.2023, 2-18-15885, p 15.2.3.).

23. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate

seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida

(tehes selleks mõistlikke pingutusi).

24. Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav,

et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna

Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

25. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus esitas hagejale 26.04.2024 kohtunõude, millele

hageja ei vastanud ning peale seda tõi kohus välja 03.05.2024 kohtunõudes, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on rikutud. Kostja esitas viimasele kohtunõudele vastuse 09.05.2024, mis ei

sisaldanud alternatiivset nõuet, vaid üksnes täiendavaid seisukohti, mis hageja hinnangul

kinnitavad, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud.

26. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu

hinnangul ei ole nõue selge. Hageja ei ole esitanud 09.05.2024 uut alternatiivset nõuet

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ning praegusel juhul ei ole võimalik

kohtul rahuldada 01.08.2023 hagiavalduses esitatud nõuet, milleks on nõue põhivõlgnevuse

798,67 euro, lepingu haldustasu 5,16 euro, sissenõudmiskulu 15 euro ja sissenõutavaks

muutunud lepingujärgne viivise 70,07 euro ning käesolevaks hetkeks veel mitte sissenõutavaks

muutunud viivise lepingujärgses määras 19,90% aastas osas.

27. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

28. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud

aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

29. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

30. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

31. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõtte analüüsist nähtuvate

andmete alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, asub kohus

seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hageja

nõuded kostja vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus

jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

33. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute

infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab

kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

34. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2025. a otsusega nr 2-23-

10921.