2-23-141239/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Tanel Kivi

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuli 2024., Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-141239

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

486,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood: 1625699, asukoht:

Tartu mnt 13, 10145 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (e-post: xxx)

Kostja: X (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post:

xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Revensen OÜ hagi Xi vastu võlgnevuse nõudes.

2. Jätta menetluskulud Revensen OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Revensen OÜ esitas 10.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 479,07 euro saamiseks. Kohus tegi 12.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

2. Pärnu Maakohus otsustas 01.12.2023 lõpetada maksekäsu kiirmenetlus ja anda hageja nõue

kostja vastu Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

3. Hageja esitas Harju Maakohtule 06.12.2023 hagiavalduse, milles palub mõista hageja kasuks

27.07.2021 laenulepingust tulenev võlgnevus 276,85 eurot, intress 34,02 eurot, lepingu

hooldustasu 5,33 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja seisuga 06.12.2023 sissenõutavaks

muutunud lepingujärgne viivis 30,24 eurot ning käesolevaks hetkeks veel sissenõutavaks mitte

muutunud viivis lepingujärgses määras.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 27.07.2021 Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr

Y210727019, 500 euro saamiseks ning pooled sõlmisid lepingu internetiportaali vahendusel.

Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja 27.07.2021, sellega said laenuandja kohustused

täidetud ja kostjal tekkis kohustus laenulepingus sätestatud tingimusi täita ning igakuiseid makseid

laenuandjale tasuda. Pärast laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku

534,12 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust tasuda tagasimakseid saadud laenu

eest ütles laenuandja laenulepingu üles. Esialgne laenuandja loovutas 09.10.2023 talle kuuluva

nõude kostja vastu Revensen OÜ-le.

5. Harju Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 08.12.2023.

6. Kostjale olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud

13.03.2024, kuid kostja hagile nõuetekohast hagivastust ei esitanud.

7. Hagiavalduses on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta

hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

9. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele,

mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.

10. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti

õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa

Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur

Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka

siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus

kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande

korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus

GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud

oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise

kohustus võlausaldajal.

11. 06.12.2023 esitatud hagiavalduses on toonud hageja välja, et on järgitud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Laenuandja lähtus laenutaotluse esitamisel pangakonto väljavõttest, mille

järgi olid kostja sissetulekud summas 1091 eurot ning finantskohustused summas 781,40 eurot.

Samuti kontrollis laenuandja maksehäireregistrit ning leidis, et kostjal ei ole maksehäireid.

Kinnisvara registri järgi puudus kostja omandis oleva kinnisvara. Pärast laenude väljastamist oli

kostja igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega 806,12 eurot, mis jättis kostjale reservi

284,88 eurot.

12. Hageja on lisanud 06.12.2023 hagiavaldusele kostja pangakonto väljavõtte analüüsi, mis

sisaldab endast hageja poolset hinnangut kostja 7 kuu sissetulekute kohta. Andmetest lähtuvalt on

kostja sissetulek keskmiselt 1074,77 eurot ja püsinud vahemikus 761,96 eurot kuni 1295,47 eurot.

Krediidiinfo päring on tehtud 12.07.2021 ning selle kohaselt puuduvad enne lepingu sõlmimist

kostjal maksehäired.

13. Hageja on esitanud tulenevalt 03.05.2024 kohtunõudest vastuse vastutustundliku laenamise

põhimõttest kinnipidamise osas. Hageja hinnangul ei arvestatud kostja poolt tehtavaid sularaha

sissmakseid sissetulekute hulka, vaid võeti arvesse üksnes kostja sissetulek, mis kohtu hinnangul

on õigustatud. Kostja keskmised kohustused hageja hinnangul olid 781,40 eurot ning kostja omas

pikaajalist töökohta. Samuti oli tal elamisluba ning alaealisi lapsi ei olnud. Hageja hinnangul on

maakohtu eeldused vastutustundliku laenamise põhimõtte eiramise kohta ümber lükatud kostja

enda käitumisega lepingute täitmisel enam kui 22 kuu jooksul, millal kostja oli suuteline lepingut

täitma, tasudes osamakseid õigeaegselt kuni maini 2023.

14. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja käitumine oleks ümber lükanud maakohtu arvamuse

laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte eiramise osas. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumine ei tähenda, et kostja ei oleks suuteline laenu teenindama või seda tegema

teatud perioodi vältel, millega on ka käeoleval hetkel tegemist. Laenulepingu perioodil võib

laenusaaja majanduslik seisund paraneda kui ka halveneda, mis omakorda võib kaasa tuua

sõlmitud laenulepingu kohustuste täitmise rikkumise kostja poolt. Siiski on oluline, et laenuleping

sõlmitakse olukorras, kus laenuandjal on piisavalt põhjust uskuda, et laenuvõtja suudab tulevikus

laenu teenindada ja lepingulisi kohustusi täita. Selleks peab laenuandja veenduma laenuvõtja

krediidivõimelisuses järgides vastutustundliku laenamise põhimõtet.

15. Hageja argumentatsioon põhineb suuresti asjaolul, et kostja käest on küsitud pangakonto

väljavõtet, mille hageja on esitanud 10.05.2024 kohtunõude vastuses. Kohus juhib tähelepanu, et

tegemist kohtu hinnangul ei ole pangakonto väljavõttega, vaid dokumendiga, mis sisaldab sisulist

analüüsi eelduslikult kostja pangakonto väljavõttest, aga mitte pangakonto väljavõtet ennast.

16. Tarbija krediiditoimikust peab olema võimalik kindlaks teha, milliseid näitajaid ja millises

suuruses krediidiandja konkreetse tarbija puhul on arvestanud ning krediidivõimelisuse

veendumuse kujundamiseks kasutanud. Krediidiandja peab suutma näidata krediidivõimelisuse

hindamise arvutuse käiku ja andmeid, mille põhjal vastavat hindamist teostati ehk kuidas kujunes

järeldus tarbija suutlikkusest krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Krediidivõimelisuse

hindajal lasub kohustus kontrollida tarbija poolt esitatud andmeid ulatuses, mil andmed on

kättesaadavad talle ka muudest allikatest. Automaatsüsteemid võivad märkamatult muutuda

„mustadeks kastideks“, mida ei ole lihtne mõista ja mille puhul on keerukas kontrollida, kuidas on

jõutud teatavate järeldusteni. Siinjuures ei ole oht seotud üksnes krediidiandja ja tema töötajatega

vaid ka tarbijal muutub üha keerulisemaks mõista, kuidas tegelikult tema suhtes krediidiandja

krediidivõimelisuse hindamist läbi viib ning krediidi andmise üle otsustab. Olenemata sellest, et

kasutatavad algoritmid on sageli keerulised, peab olema võimalik krediiditoimikust mõista, kuidas

tarbija krediidivõimet hinnatakse ja milliseid andmeid on selleks kasutatud.

17. Hageja on toonud välja hageja 10.05.2024 vastuses kohtunõudele punktis 5 arvutuskäigu, mis

põhineb nn pangakonto väljavõttel kostja keskmise sissetuleku osas, võttes sissetulekuks 1091

eurot, mis ei sisalda sularaha sissemakseid. Samas vastuses on toodud ka krediidi info andmed,

mille kohaselt on kostjal sissetulek aastal AS-is Printon üksnes detsembri kuus ning kostja on

saanud töötasu sellel kuul netona 1112,25 eurot. Sarnaselt hageja poolt esitatud rahvastikuregistris

on sissetulekud aastal 2021 üksnes detsembri kuus samas summas. Lisa 4 on toodud

kogumispensioni andmed seisuga 02.11.2020 (laenuleping sõlmiti 27.07.2021), mis samuti on

oluliselt varem kui laenuleping sõlmiti ning ei anna võimalust anda hinnangut kostja 2021 aasta

lepingu sõlmimise eelse perioodi sissetulekutele. Hageja on jätnud veenvalt põhjendamata, millest

tuleneb selline erinevus esitatud tõendites, toetudes üksnes enda poolt esitatud pangakonto

analüüsile.

18. Regulaarne on sissetulek, mida tarbija saab kindla või kindlaks määratud ajakava alusel (igas

kuus, kvartalis ja/või aastas) ja sissetulekuallikatest nagu töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis (vaata ka KAVS § 49 lg 3 p 1 ja sotsiaaltoetustega arvestamise osas HMKo

06.10.2022, 2-22-119172, p 30 ja TrtRnKo 17.07.2022, 2-21-125271, p 8). Sissetulekute

hindamisel tuleb aluseks võtta piisav ajavahemik (üldiselt on selleks regulaarse töötasu puhul 6

kuud, muudel juhtudel ei ole aga tegemist üldjuhul piisavalt pika ajavahemikuga, nt dividendid,

või muu sesoonse iseloomuga sissetulek), arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku

laekumise regulaarsust. Kui hindamisel võetakse arvesse ebaregulaarseid sissetulekuid, peab

krediidiandja tarbija krediiditoimikus säilitama ja sissetulekute andmete juurde lisama

kommentaari, millises määras ja mis põhjusel on vastav sissetulek arvesse võetud.

19. Krediidiandja ei pea andma hinnangut sellele, kas tarbijal võib olla sõltuvus või mitte, kuid

seejuures peab krediidiandja arvestama, et tarbijale ei tohiks krediiti väljastada, kui on mõistlikult

võimalik järeldada, et seda raha kasutatakse sõltuvuse rahuldamiseks (sh alkohol, videomängud,

arvutimängud, ostlemine jne). Hasartmängude mängimine on selline tarbija poolne tegevus, mis

võib omada olulist mõju tarbija maksekäitumisele, mistõttu peaks krediidiandja sellise asjaoluga

krediidivõimelisuse hindamisel arvestama. Eriti oluline on arvestada asjaolu siis, kui tarbija

kulutab hasartmängude mängimiseks arvestatava osa oma sissetulekust, teeb seda regulaarselt või

pidevas kasvavas trendis. Krediidiandja ei pea andma hinnangut sellele, kas tarbija võib olla

hasartmängusõltlane või mitte, kuid seejuures peab krediidiandja arvestama, et tarbijale ei tohiks

krediiti väljastada, kui on mõistlikult võimalik järeldada, et seda raha kasutatakse hasartmängude

mängimiseks.

20. Hinnangut sellele on võimalik anda reaalse pangakonto väljavõtte kaudu. Hageja poolt

esitatud pangakonto väljavõtte analüüsis esinevad mitmed väljaminekud, mida on võlausaldaja

liigitanud „kasiino“ alla ning antud väljaminekud on toimunud regulaarselt vahetult enne

laenulepingu sõlmimist, mis oleks pidanud laenuandjal tekitama kahtlust, kas kostja kasutab

saadud vahendeid hasartmängude mängimise finantseerimiseks.

21. Tarbijale ei tohi krediiti väljastada, kui on mõistlik järeldada, et tema sissetulekutest ei piisa

kõikide tema kohustuste kandmiseks ja viimane kasutab krediiti sissetuleku allikana selleks, et

katta igapäevaseid kulutusi ja/või tasuda olemasolevaid finantskohustusi (vaata ka TlnRKo

16.03.2023, 2-18-15885, p 15.2.3.). Antud ohtu oleks laenuandja pidanud nägema olukorras, kus

väljavõtte analüüsist tulenevalt esineb mitmeid erinevaid finantsasutusi (Coop Finants, Holmbank,

Placet, Bigbank, Inbank AS, Trustly, OB, Olympic). Võttes arvesse finantsasutuste rohkust,

millega kostja on seotud on kohtu hinnangul äärmiselt tõenäoline, et kostja kasutab oma isiklike

jooksvate kulutuste katmiseks erinevaid laene ning tõenäosus nende laenude teenindamiseks on

väike kui mitte öelda olematu.

22. Eeltoodu alusel ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et

kostja on krediidivõimeline.

23. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu

hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 26.04.2024 ja 03.05.2024 kohtunõuetega

võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 10.05.2024. Hageja esitas

küll vastuse kohtunõudele, aga ei esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga, kuigi kohus seda 03.05.2024

kohtunõudes küsis ja kohtunõudes punktis 1 tõi välja, et kohtu hinnangul on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

24. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

25. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud

aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

26. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

27. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

28. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõtte analüüsis nähtuvate

andmete alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole

esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus

seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hageja

nõuded kostja vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus

jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

30. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei

nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja

poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

31. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik