Legislator Case Law & Legislation
2-23-150939/9 AI generated

2-23-150939/9 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-23-150939/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista NL-ilt (L) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja NL ja Elisa Eesti AS Mõista NL-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt 549,02

Legislator headnote

AI generated

2-23-150939/9 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Mõista NL-ilt (L) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja NL ja Elisa Eesti AS Mõista NL-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt 549,02

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Agle Lauren

Kohtujurist

Kelly Oper

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juuli 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-150939

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi NL vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1050,29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Q.U

Kostja NL (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista NL-ilt (L) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja NL ja Elisa Eesti AS

vahel 27.03.2021 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 10658482 tulenev

võlgnevus 549,02 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud

336,02 eurot.

3. Mõista NL-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt 549,02

eurot alates 08.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni 0,065% päevas.

4. Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista NL-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhjendatud ja vajaliku

maakohtu menetluskuluna 350 eurot, sh riigilõiv 280 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja

õigusabikulud 50 eurot.

6. Mõista NL-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude hüvitiselt

viivis alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

1(5)

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 18.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse NL-ilt (L; võlgnik) 916,94 euro saamiseks. Kohus tegi 20.12.2023

kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

31.01.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtu

Rapla kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas 01.02.2024

määrusega hagejat nõuetekohase hagi esitamiseks.

2. Hageja esitas 07.02.2024 kohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda

kasuks välja võlgnevus 549,02 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivise 336,02 eurot, samuti edasiulatuva viivise alates 08.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni

põhinõudelt summas 549,02 eurot 0,065% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise ja kohustada kostjat tasuma

hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.

Nõude aluseks on Elisa Eesti AS (Elisa) ja kostja vahel 27.03.2021 sõlmitud osamaksetega

vara müügileping nr 10658482 (Leping), mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas,

s.o Samsung Galaxy S20 6+128GB Fan Edition maksumusega 549 eurot. Kostja kohustus

tasuma seadme eest 24 osamaksega 22,875 eurot. Elisa ei andnud kostjale laenu ega krediiti,

vaid tegemist on mugavusteenusega, millega Elisa võimaldas kostjal tasuda saadud seadme

eest osamaksetega 24 kuu jooksul koos sideteenuste eest tasumisega igakuiselt esitatava arve

2(5)

alusel. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga ja sellest tulenevalt ei

pidanud Elisa järgima vastutustundlikku laenamise põhimõtet. Sellegi poolest kontrollis Elisa

enne osamaksetega vara müügilepingu sõlmimist kostja võimet tasuda seadme eest

osamaksetega.

Elisa esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse ja soetatud seadmete ostuhinna

eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja jättis

oma kohustused täitmata ja ei tasunud Elisa arveid alates 01.04.2021 arvest ja viimase arve

tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus Elisa ees 549,02 eurot. Kuna kostja oli

võlgnevuses kolme kuu arve tasumisega, siis tuginedes Lepingu tingimuste p-le 3.8 piiras

Elisa kostja teenused alates 15.06.2021 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Elisa

lepingu ülesöelduks alates 01.07.2021. Elisa on volitanud sisse nõudma kostjalt võlgnevust

PlusPlus Baltic OÜ-d, kes toimetas kolm tasulist meeldetuletuskirja kostja aadressile XXX 5,

XXX-i, 79001, Eesti Vabariik: 07.06.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot,

14.09.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 16.11.2023 tasulise

meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Seega on Elisa kandnud võlgnevuse

sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda

kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Kostja ei reageerinud Elisa

nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Elisa loovutas 31.05.2023 nõude koos

kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.

Loovutusteatis on kostjale saadetud eelnevalt nimetatud aadressile. Lepingu tingimuste punkti

3 kohaselt on viivisemääraks 0,065% päevas. Viivist hakati arvestama maksekohustuse

rikkumisele järgnevast päevast.

KOHTUOTSUSE SELGITUSED

3. Maakohus võttis 27.03.2024 määrusega hagi menetlusse ning toimetas

menetlusdokumendid kostjale kätte kostja tütre kaudu posti teel. Vastuse esitamise tähtaeg oli

15.07.2024. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse kohtuotsuse

koostamise ajaks.

4. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-

14, p 11 kolmas lõik).

5. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte

toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel

juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult

hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse

korral õiguslikult põhjendatud.

6. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja

sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja

oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv,

kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi

toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus

3(5)

võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata

õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend

tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1). Hageja on taotlenud mõista välja tsiviilasja

menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 280 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulud 427

eurot (sh käibemaks). Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 427 eurot olulises osas ülepaisutatud.

Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnihind 122 eurot ja osaliselt lepingulise esindaja

tehtud toimingutele kulunud aeg 3,5 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et

sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses

esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida tarbijalepingust

tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt isiku- ja

arvandmeid. Hagis sisalduvad nõuded tulenevad ühest lepingust ning tõenäoliselt on hagi

koostamine ja dokumentide komplekteerimine võimalik tunni ajaga. Hagile on lisatud

tavapärased dokumendid, millest osa pidi olema hagejal ja/või tema esindajal juba eelnevalt

komplekteeritud (sh maksekäsu kiirmenetluse tarbeks) – lepingud, võlateatised, volikiri,

haridust tõendav dokument, nõude loovutamist tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud

hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu

suurus 100 eurot. Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi

koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3

kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (TlnRnKo 14.04.2020, nr 2-

18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud

põhjendatud ja vajalik esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes praeguses asjas 50 eurot (50

eurot x 1 tund).

Hageja menetluskulud kokku on 350 eurot (280 eurot riigilõiv + maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot + 50 eurot õigusabikulud). Kohtute

infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Maksekäsu

kiirmenetluse kulude hüvitise väljamõistmine ja selle suurus on ette nähtud seaduses. Hageja

taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele

(TsMS § 177 lg 4).

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

4(5)

(allkirjastatud digitaalselt)

Agle Lauren

kohtunik

5(5)