2-24-1709/56 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-1709

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. juuli 2024. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

D. M. hagiavaldus R B. vastu elatise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

27. mai 2024.a.

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

Kostja

lepinguline

esindaja (riigi

õigusabi

korras):

D. M. (ik XXX, elukoht: XXX; õpib

XXX Vabariigis, Imtras, XXX(XXX); e-

post: XXX)

R B. (ik XXX, elukoht: XXX; e-post:

XXX)

Vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev

(OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo, Rakvere

5a,

41531

Jõhvi;

e-post:

irina.gromtsev@gmail.com)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D. M. hagi osaliselt.

2. Välja mõista R B.lt elatis poja D. M. kasuks alates 05.11.2023.a. igakuise

elatusrahana 100 (ükssada) eurot kuni D. M. õpingute lõpetamiseni XXX Vabariigis

XXX, kuid mitte kauem kui D. M. 21-aastaseks saamiseni ehk XXX.a.

Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette D. M. arveldusarvele nr

EEXXX Swedbank AS-is iga kuu 10. kuupäevaks selgitusega „elatis D. M.le“.

3. Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.

R B.le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu jätta Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE

1. D. M. sai 04.11.2023.a. 18 aastaseks. Hageja vanemad on R B. ja Marina M.. Kostja ei

ole hagejaga koos elanud alates lapse sünnist.

Hageja elab oma emaga kahekesi korteris XXX.

Käesoleval ajal õpib hageja XXX (2023-2024 õppeaastal).

Kostja ei täida ülalpidamiskohustust hageja ees vajalikul ja mõistlikul määral.

Sisuliselt ei täida kostja oma ülalpidamiskohustust alates märtsist 2023 ja 04.11.2023.a seisuga

on kostjal tekkinud elatise võlgnevus 1857,02 eurot (täitemenetlus 197/2020/1426).

Alates 05.11.2023 alates ei ole samuti kostja täitnud oma kohtustust. Enne kohtuse pöördumist

peeti kostjaga läbirääkimisi makstava igakuise elatise suuruse üle, kuid läbirääkimised nurjusid.

Pooltel ei ole õnnestunud leppida kokku elatise suuruses, mistõttu on kohtusse pöördumine

ainus võimalus lahendada küsimus elatise nõude ja suuruse üle.

Hageja emale kuulub korter aadressil XXX. Hageja elab koos emaga selles korteris. Hageja

ema töötab ametlikult OÜ-s X xxx.

Hageja igakuised ülalpidamiskulud on järgmised:

-

Hokiklubi kuumaksete 350€/kuu

-

Majutuse maksete + elekter väljavõte

-

Interneti kuumakse 27€

-

Toitlustus 250€/kuu

-

Vitamiinid 30€/kuu

-

Riided/jalatsid 100€/kuu

-

Telefon 20€/kuu

-

Teater/kino/bassein 30€/kuu

-

Jäähokivarustus (uisud, kepid, kaitsmed) 800€/aasta, mis 12-kuude lõikes on ca. 66,66

eurot

Seega kokku: 1158,66 eurot

Hageja kinnitab, et kõik loetletud kulud on lapse igapäevaseid vajadusi ning tavalist elulaadi

arvestades põhjendatud ja vajalikud ning tegemist on lapse tavalise elulaadiga, mida nende

vanemad võimaldada saavad.

Hageja nõuab kostjalt igakuist elatist 579,33 eurot.

2. Hageja ei tööta, sest tal on palju jäähoki trenne. Sobiva töö leidmine on hagejal

käesoleval ajal sisuliselt võimatu ja üle jõu käiv, kuivõrd hageja tegeleb igapäevaselt nii

õppetööga kui intensiivsete treeningutega. Lapse ülalpidamiskohustus ei tähenda ainuüksi

vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada, vaid vanemal on kohustus

hankida nii enda kui lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku

arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (Riigikohtu 16.01.2013 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 17).

Kostja varaline seisund ei ole halb. Kostjal on aastatepikkune töökogemus erinevate tööandjate

juures olemas ning kostja on võimeline mõistlikult vajalikku sissetulekut oma lapse

ülalpidamiseks teenima.

Hageja palub hagi rahuldada ja R B.lt välja mõista elatis alates 05.11.2023.a. igakuiselt 579,33

eurot kuni D. M. keskhariduse omandamise lõppemiseni, kuid mitte kauem kui D. M. 21.

aastaseks saamiseni. Hageja palub otsuses märkida, et kostja on kohustatud tasuma elatist iga

kalendrikuu ette ning hagejale väljamõistetud elatis tuleb kanda D. M. arvelduskontole nr EExxx

Swedbank ASselgitusega „elatis D. M.le“ hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks.

II KOSTJA VASTUVÄITED

3. R B. märgib, et täitis korralikult hageja ülalpidamiskohustust seni, kuni tal oli töökoht ja

tervis oli korras. Käesoleval ajal puudub kostjal võimalus töötada seoses tugevate valudega seljas

ja jalgades, mis on seotud pikaajalise tegelemisega hokiga.

Kostja ei vaidlusta enda kohustust hagejat ülal pidada, kuid tema materiaalne olukord ei luba tal

ennastki ülal pidada, rääkimata hagejast.

PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Lähtudes oma materiaalsest seisundist ei ole kostja ilmselgelt võimeline täitma hageja

ülalpidamiskohustust, eriti sellises ulatuses nagu nõuab hageja. Kostja väidab, et tal on

tuvastatud osaline töövõimetus. Seega on tema sissetulekuks töövõimetoetus. Kostja saab vahel

ka toimetulekutoetust. Kostjal on korteriomand, asukohaga xxx, registriosa nr 1588207, seatud

keelumärge I. B. kasuks. Muu vara kostjal puudub. Kogu kostja sissetulek läheb enda vajaduste

rahuldamisele. Kostjat aitab ka ema. Seega elatise väljamõistmisega kahjustataks kostja enda

tavalist ülalpidamist.

Kostja ootab operatsiooni, mille tulemusena võib tema tervislik seisund paraneda ja ta saab leida

endale töökoha. Millal operatsioon toimub ei ole veel teada.

Hagiavaldusest nähtub, et praegu peab hagejat üleval tema ema, kellel on tõenäoliselt võimalusi

seda teha summas 1 158,66 eurot (579,33x2). Kostja tunnistab hageja õigust õppida Soomes ja

tegeleda Soomes hokiga, kuid samas on nõutud elatis summas 579,33 eurot kaks korda suurem,

kui seadusjärgne elatise miinimum Eestis.

Juhul, kui R B. tervis paraneb ja ta saab asuda tööle, täidab ta kindlasti oma võimaluste piires

hageja ülalpidamiskohustust.

Kostja palub kohut hinnata tema ja hageja ema varalist seisundit ja lahendada hagi kooskõlas

PKS § 102 lõikes 1 sätestatu ja kostja materiaalse olukorraga.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on

seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike

väidetega seotud perekonnaasjas.

6. D. M. on R B. poeg (dtl 11).

D. M. on täisealine (sünd 04.11.2005.a) ning omandab gümnaasiumiharidust xxx (tõend dtl 12,

tõlge dtl 30)

Hageja palub kostjalt R B.lt välja mõista elatise alates 05.11.2023.a igakuiselt 579,33 eurot kuni

D. M. keskhariduse omandamise lõppemiseni, kuid mitte kauem kui D. M. 21. aastaseks

saamiseni.

7. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes

täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte

kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Riigikohus on märkinud, et täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse elatise nõude

lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg 1 ning täisealise lapse elatise nõudele ei kohaldu PKS §

101 lg 1 sätestatud miinimummäär (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10)

Täisealiseks saanud lapse vanem võib PKS § 102 lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest vabaneda, st

talle ei kohaldu PKS § 102 lg 2. (samas p 11)

Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist

lähtudes.

8. PKS § 97 p 2 eeldab, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kannavad

üldjuhul vanemad.

Kohus märgib, et täisealiseks saanud isikul tekib õigus nõuda ülalpidamist juhul kui täisealisel

endal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu

eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Ülalpidamise ulatus sõltub isiku

abivajaduse ulatusest.

Kohus on seisukohal, et gümnaasiumis (eriti viimases klassis) on primaarne hariduse

omandamine ning töötamine täistöökohaga ei võimalda pühenduda õpingutele. Vanem ei saa

eeldada, et täisealiseks saanud, kuid õppiv laps ei vaja tuge või peab hariduse omandamise

ees/asemel seadma esmatähtsaks sissetuleku hankimise.

Lisaks eeltoodule on hagiavaldusest ja selle lisadest tulenevalt hageja õppimine Soome

Vabariigis seotud jäähokiga tegelemisega koondise tasemel (Eestis ei ole võimalik treenida

sellisel tasemel).

9. Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada,

PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab

sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel

juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest

vabaneda (vt Riigikohtu 19.10.2015.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 11).

Kostja tugineb oma vastuväidetes sellele, et on töötu, tervislikel põhjustel on töövõime osaliselt

piiratud, igakuise sissetuleku moodustab toimetulekutoetus, seega ei võimalda majanduslik

seisund elatist tasuda ning kostja palub lahendi tegemisel arvestada PKS § 102 lg 1 sätestatuga.

10. Nõude lahendamisel tuleb arvestada hageja vanemate ülalpidamisel olevaid alaealisi lapsi,

kellel on PKS § 98 lg 1 sätestatust tulenevalt eelis ülalpidamisele täisealise lapse ees. Samas

eeldab PKS § 97 lg 2, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kannavad

üldjuhul vanemad.

PKS § 98 lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja

ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse

alaealist last teistele lastele.

R B.l on ülalpidamiskohustus lisaks D. M.le alaealise lapse I. B. ees (sünd xxx, dtl 222).

11. Hageja on hagiavalduses välja toonud oma igakuised püsikulud (kokku 1158,66 eurot).

Kohus on seisukohal, et kuigi hageja hagiavalduses ja selle lisades esitatud püsikulud on

mõnevõrra suuremad tavapärasest, on arvestades hageja pühendumust spordile (võistlus- mitte

harrastusspordile) põhjendatud ka selle kulud. Hageja on oma igakuiseid püsivajadusi ja-kulusid

piisavalt põhjendanud (dtl 5-9) ja tõendanud (dtl 12-21, tõlked dtl 27-37).

Vajaduste tõendamise kohustus lasus hagejal, andmed oma majandusliku võimekuse /võimetuse

kohta elatise maksmisel, aga omakorda kostjal.

Kohtu hinnangul on kulud arvestades 19 aastase nooruki vajadusi ja hageja tavapärast elulaadi,

põhjendatud ja tõendatud.

Riigikohus on leidnud, et juhul, kui laps asub õppima välisriigi kõrgkooli, asudes omandama

tema võimete ja kalduvuste kohast haridust, ei saa ülalpidamiskohustuse täitmise nõuet jätta

rahuldamata üksnes põhjendusega, et samaväärsel erialal on võimalik kõrgharidust omandada ka

Eestis. Juhul, kui välisriigis lapse võimetele ja kalduvustele vastava hariduse omandamine ei ole

oluliselt kulukam Eestis hariduse omandamisest, on vanema ülalpidamisekohustuse osaks sellise

hariduse kulude kandmine eeldusel, et vanem on PKS § 102 lg 1 tähenduses võimeline

ülalpidamist andma (vt Riigikohtu 30.04.2024.a. otsus tsiviilasjas nr 2-21-6015/36 p 9)

Hageja omandab välisriigis gümnaasiumiharidust, kuid kohus on seisukohal, et ka käesoleval

juhul ei saa ülalpidamisnõuet jätta rahuldamata ainuüksi põhjusel, et keskhariduse omandamine

ning spordiga tegelemine vastaval alal oleks Eestis majanduslikult soodsam, küll aga tuleb

arvestada PKS § 102 lg 1 sätestatut.

12. Kostja märgib kohtule, et toetab küll poja õpinguid (sh Soomes), kuid töö kaotamise ja

tervisliku seisundi tõttu ei saa hetkel töötada ning majanduslik seisund ei võimalda ülalpidamist

anda.

Kohus möönab, et kohtu kogutud hageja vanemate majanduslikku seisundit iseloomustavate

andmete põhjal on hageja ema majanduslik seisund oluliselt parem kui kostjal ja D.i

ülalpidamiskulu on kandnud ema M. M. (ka vanaema A. M. igakuiselt 200 eurot, dtl 179 jj), kuid

ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust elatist väljamõistamata jätta.

Töötamise registri (TÖR) andmetel lõppes kostja viimane töösuhe x OÜ-s 2021.a (dtl 63) Eesti

Töötukassas on R B. arvel alates 18.10.2023.a. (dtl 72). Töötukassa 07.03.2024.a. otsusega

TVH/24/009271 on hinnatud kostja töövõimet ning tuvastatud osaline töövõime,

töövõimetoetuse perioodiks määrati 27.02.2024-26.02.2025 (dtl 157).

Kohus märgib, et kostjal on tuvastatud küll osaline töövõime, kuid see ei tähenda, et kostjal

puudub võime üldse töötada ja endale sissetulekut teenida, samuti ei ole kostja millegagi

tõendanud, mida on teinud selleks, et sobivat tööd leida (arvestades töövõime osalist piiratust),

samuti ei ole tõendanud oma tervislikku seisundit.

Kohus ei pea eluliselt usutavaks asjaolu, et töövõimelise isiku ainsa sissetuleku mitme aasta

vältel moodustab ainuüksi kohaliku omavalitsuse tasutav toimetulekutoetus ja/või

töövõimetoetus töötukassalt. Samas ei saa kohus lahendit teha tuginedes oletustele, vaid kohtu

käsutuses olevatele tõenditele.

Transpordiameti liiklusregistri andmetel sõidukeid R B. nimele registreeritud ei ole (dtl 146).

Kinnistusraamatu andmetel on R B. korteri asukohaga xxx (registriosa 1588207) omanik (dtl

61).

Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt perioodil 01.02.2023.a -31.01.2024.a. tulu saanud ei ole

(dtl 77).

R B. pangakonto väljavõttest nähtuvad sissetulekuna 2023.a toimetulekutoetus Kohtla-Järve

Linnavalitsuselt vahemikus 250-309 eurot, dtl 84-88; 2004.a toimetulekutoetus 345 eurot,

märtsist 2024 töövõimetoetus 234-242 eurot, toimetulekutoetus 73-81 eurot, dtl 206-207),

püsikulud (korter, elekter, Telia vahemikus 60-150 eurot), aga ka 2023.a igakuised ülekanded

eraisikule A. L. vahemiku 50-150 eurot.

Hageja ema M. M. on kinnistusraamatusse kantud xxx (dtl 147-148) ja xxx (dtl 149-150)

korterite omanikuna. Transpordiameti Liiklusregistri andmetel on M. M. omandis sõiduauto

Toyota RAV4 reg nr xxx (dtl 145). Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on perioodil

01.05.2023-30.04.2024.a saanud tulu 26 953,46 eurot (dtl 171), ehk keskmiselt ca 2246 eurot

kuus.

D. M. pangakonto väljavõttest (dtl 179 jj) nähtuvad ülekanded emalt ja vanaemalt.

13. Hinnates nii hageja enda kui mõlema vanema majanduslikku seisundit, hageja põhjendatud

kulusid, samuti asjaolusid et seni on hageja ülalpidamise taganud vaid ema; kostjal on

ülalpidamiskohustus ka alaealise lapse ees, kostja töövõime on osaline (seega on kostja

võimeline vähemalt osalise koormusega teatud ametikohtadel töötama); samas on kostja teinud

rahaülekandeid eraisikule (mitte oma lastele), leiab kohus et kostja on suuteline hageja

ülalpidamiseks igakuiselt 100 eurot tasuma.

Hageja nõuab elatise tasumist alates hagi esitamisest so alates hageja 18. aastaseks saamisest ehk

alates 05.11.2023.a . Kohus mõistab elatise välja alates 05.11.2023.a.

Menetluskulude jaotus

14. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Kohus rahuldab hagi.

Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

28.02.2024.a määrusega andis kohus kostjale riigi õigusabi selle kulude hüvitamise kohustuseta.

R B.le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu jääb Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik